Alamsidesõnad (dass, weil, wenn) ja tegusõna lõppasend

Mis on alamsidesõnad? (dass, weil, wenn)

Lühike seletus ja tähendused

Alamsidesõnad (subordinating conjunctions) on sidesõnad, mis alustavad alamlause (nebensatz) — lauseosa, mis täidab lause sees täiendavat funktsiooni (näiteks põhjendust, tingimust või sisu). Saksa keeles kolm lihtsat ja väga levinud alamsidesõna on:

- dass = „et“ (täitevavaldus, sisu): Ich glaube, dass er kommt. (Ma arvan, et ta tuleb.)
- weil = „sest/kuna“, tähistab põhjust: Ich bleibe zu Hause, weil ich krank bin. (Jään koju, sest olen haige.)
- wenn = „kui“ (tingimus või korduv sündmus): Wenn du Zeit hast, kommen wir vorbei. (Kui sul on aega, tuleme külla.)

Mis on alamlause?

Alamlause ei seisa iseseisva lause eest: ta sõltub pealausest. Näide: „Ich weiß, dass du kommst.“ — pealause „Ich weiß“ ja alamlause „dass du kommst“. Alamlause algab alamsidesõnaga ja tema lausekujule kehtib erireegel (vt allpool).

Kuidas alamsidesõnad mõjutavad sõnajärge — tegusõna lõpus

Põhireegel

Saksa keeles alamlause algab alamsidesõnaga ja selles läheb pööratud (finitseeritud) tegusõna lõppu. Kui lauses on mitu verbiosa (abiverb, osavormad, infinitiivid), siis nende sisemine järjestus püsib, kuid lõppu jääb alati FINITSEERITUD vorm (tavaliselt abiverb või modaalne pöörav vorm).

Lihtne kujutis: [sidesõna] + ... (muu lause) ... + [pöörav tegusõna]

Näited (lihtne olevik):

- Ich glaube, dass er kommt. (Ma arvan, et ta tuleb.) — "kommt" lause lõpus.
- Ich bleibe zu Hause, weil ich krank bin. (Jään koju, sest olen haige.) — "bin" lause lõpus.
- Wenn du Zeit hast, können wir uns treffen. (Kui sul on aega, võime kohtuda.) — "hast" ja "können" on oma lause lõpus/õiges positsioonis.

Näited erinevate verbikonstruktsioonidega

Perfekt (alamlause lõpus on abiverb):

- Ich glaube, dass er das Buch gelesen hat. (Ma usun, et ta on raamatu läbi lugenud.) — "gelesen" (osavorm) + "hat" (abiverb lõpus).
- Sie sagte, dass er schon gegangen war. (Ta ütles, et ta oli juba lahkunud.) — plusquamperfekt: "war" lõpus.

Modaalsed konstruktsioonid (infinitiiv enne modalverbi lõpus):

- Ich hoffe, dass du kommen kannst. (Loodan, et sa saad tulla.) — "kommen" + "kannst".
- Er meint, dass wir das machen müssen. (Ta arvab, et me peame seda tegema.)

Trennbare (eraldatavad) tegusõnad:

- Ich weiß, dass er früh aufsteht. (Ma tean, et ta tõuseb vara.) — eraldatav osa kuulub verbiga kokku ja lõpptulemusiks on "aufsteht".
- Wir denken, dass er früh aufgestanden ist. (Me arvame, et ta on vara üles tõusnud.) — perfekt: "aufgestanden" + "ist" lõpus.

Futuuri- ja keerukamad ajavormid:

- Ich denke, dass er morgen kommen wird. (Ma arvan, et ta tuleb homme.) — "wird" lõpus.
- Ich glaube, dass er das Buch gelesen haben wird. (Ma usun, et ta on raamatu lugenud olema saab/saab olema lugenud.) — finitseeritud verb ("wird") jääb lõppu; mitmeverbilised järjestused jäävad oma sisemise järjestuse juurde.

Asukoht lauses — alamlause ees või järel ja mõju põhiklausele

Alamlause pärast põhilauset

Tavaline sõnajärg (pealause algab):

- Ich gehe nach Hause, weil ich müde bin. (Lähen koju, sest olen väsinud.)

Siin jääb pealause sõnajärg tavapäraseks (V2 pealause). Alamlause jääb pärast koma ja tema verb lõppu.

Alamlause enne põhilauset (tava: inversioon pealause alguses)

Kui alamlause tuleb lause alguses, siis pealause jätkab oma iseseisvat sõnajärge: pealause algab sageli verbi ees-eesmise positsiooniga (verb-first) ehk tekib inversioon pealause subjektiga:

- Weil er müde ist, geht er früh ins Bett. (Sest ta on väsinud, läheb ta vara voodisse.) — pealause: "geht er früh ins Bett" (verb enne subjekti)
- Wenn du willst, komme ich später. (Kui sa tahad, tulen hiljem.)

Põhjus: pärast koma algab uus lause (pealause) ja kui sellel puudub eelnev element (näiteks adverbiaal), siis võtab esikoha verb.

Seesmine (embeditud) ja mitu alamlause taset

Alamlause võib olla pesastatud teises alamlause sees. Iga alamlause järgib oma reeglit (verb lõpus):

- Ich glaube, dass, wenn du ihm sagst, er zustimmen wird. (Ma usun, et kui sa talle ütled, siis ta kiidab heaks.)

Siin: sisemine alamlause "wenn du ihm sagst" lõpeb "sagst"-iga ja välimine alamlause lõpeb "wird"-iga. Kõik alamlause lõppud jäävad eraldi.

Tavalised vead eesti kõnelejatel ja kuidas neid vältida

1) Tegusõna mitte lõppu panna

- Vale: Ich glaube, dass kommt er morgen.
- Õige: Ich glaube, dass er morgen kommt.

Eesti keeles võib sõnajärg olla vabam; saksa alamlause nõuab: pööratud verb lõppu.

2) Komaga eksimine

- Vale: Ich denke dass er kommt.
- Õige: Ich denke, dass er kommt.

Saksa õigekirja kohaselt eraldatakse alamlause alati komaga.

3) "dass" vs "ob"

- Vale: Ich weiß, dass er kommt? (kui tahad öelda "ma ei tea, kas ta tuleb")
- Õige: Ich weiß nicht, ob er kommt. (Ma ei tea, kas ta tuleb.)

"ob" kasutatakse kaudsetes jah/ei küsimustes (whether).

4) "dass" vs "das" kirjutamises

- Vale: Ich weiß das du kommst.
- Õige: Ich weiß, dass du kommst.

"das" on apontatiivne artikkel või relatiivpronoomen; "dass" on sidesõna "et".

5) "wenn" vs "als" vs "wann"

- Wenn = kui (tingimus; korduvad tegevused)
Beispiel: Wenn ich Zeit habe, lese ich. (Kui mul on aega, loen.)
- Als = kui (ühekordne sündmus minevikus)
Beispiel: Als ich ein Kind war, spielte ich viel draußen. (Kui ma olin laps, mängisin palju õues.)
- Wann = millal? (küsimus)
Beispiel: Weißt du, wann der Zug kommt? (Kas tead, millal rong tuleb?)

Eesti "kui" vastab sageli nii "wenn" kui ka "als"-ile; olge mineviku ühekordse sündmuse puhul tähelepanelik — saksa "als".

6) "weil" vs "denn"

- "Weil" on alamsidesõna ja paneb alamlause verbi lõppu: Ich bleibe zu Hause, weil ich krank bin.
- "Denn" on koordinaator (samasjuhtiv sidesõna) ega muuda sõnajärge: Ich bleibe zu Hause, denn ich bin krank.

Sageli eesti keelt kõnelevad õppijad ei märka seda sõnajärgude erinevust.

Looduslikud näited ja võrdlused eesti keelega

- Saksa: Ich weiß, dass du es kannst.
Eesti: Ma tean, et sa suudad seda.

- Saksa: Weil es regnet, bleiben wir drinnen.
Eesti: Kuna sajab, jääme tuppa. (Eesti sidesõna "kuna/sest" ei nõua verbi lõppu — erinevus saksa reegliga.)

- Saksa: Wenn du morgen Zeit hast, ruf mich an.
Eesti: Kui sul homme aega on, helista mulle.

Võrdlus: eesti keeles on lauseosa järjekord paindlikum ja ei nõua, et pööratud tegusõna alamlause lõppu liigutatakse. Seetõttu on saksa alamlause reegel Eesti õpilastele tavaliselt kõige harjumatum.

Lühiglossar

- Alamsidesõna (Subordinating conjunction) — sidesõna, mis alustab alamlause: z. B. dass, weil, wenn.
- Alamlause (Nebensatz) — lauseosa, mis sõltub teisest lausest ja ei saa seista iseseisvalt.
- Finitsed tegusõna (finites Verb) — tegusõna vorm, mis on pööratud (näitab ainsust/mitte ja aega); saksa alamlause lõpus.
- Infinitiiv (Infinitiv) — tegusõna mittemuutuv vorm (lesen, kommen).
- Abiverb (Hilfsverb) — näiteks haben, sein, werden; koos osavormidega moodustavad need täpsed ajavormid.
- Trennbares Verb (separable verb) — verb, millel on eesliide, mis väljendab reeglina suunda (aufstehen, anrufen); ühendatakse lõpus kokku alamlause puhul.

Kokkuvõte

- Alamsidesõnad nagu dass, weil ja wenn alustavad alamlauseid.
- Põhireegel: alamlause pööratud (finitseeritud) tegusõna asub lause lõpus.
- Komata ei tohi alamlauseid kirjutada — koma on vajalik.
- Erinevused, mida tasub meeles pidada: dass vs ob; dass vs das; wenn vs als/wann; weil vs denn.

Kui mäletad: 1) alamsidesõna = alamlause algus, 2) koma, 3) verb lõppu — oled suurel hulgal alamlauseprobleemidest pääsenud.