Als vs wenn vs wann (ajaliselt ja tingimuslikult 'kui' eristamine)

Als vs wenn vs wann — ajaliselt ja tingimuslikult 'kui' eristamine

Lühike ülevaade: mis on peamine erinevus?

Saksa keeles võivad kolm sõna — als, wenn ja wann — tõlkida eesti keeles sageli lihtsalt kui „kui” või „millal”, kuid neil on erinev tähendus ja kasutus:

Als
- Kasutatakse peamiselt AJA ühendajana minevikus, kui räägitakse ühest üksikust juhustest või konkreetsest hetkest minevikus.

Wenn
- Kasutatakse korduvate sündmuste kirjeldamiseks (olevikus või minevikus), tulevikuaja tingimuslike (või üldiste) olukordade puhul ja tingimusliku „kui” tähenduses (if).

Wann
- On küsimussõna „millal” (otsesed ja kaudsed küsivad laused). Seda ei kasutata tingimusliku „kui” tähenduses.

Allpool selgitan kadri ja reegleid, toon palju näiteid ja märgin tüüpilised vead.

Millal kasutada 'als'?

Kui räägid minevikus toimunud üksikust sündmusest või konkreetsest ajamomendist, kasuta als.

Näited:
- Als ich zehn Jahre alt war, zog meine Familie nach Berlin. — Kui ma olin kümme aastat vana, kolis mu pere Berliini.
- Als er ankam, war das Haus leer. — Kui ta saabus, oli maja tühi. (üks kord toimunud sündmus)
- Als ich das hörte, war ich sehr überrascht. — Kui ma seda kuulsin, olin väga üllatunud.
- Als der Krieg ausbrach, floh die Familie. — Kui sõda puhkes, põgenes pere.

Märkus: als kasutatakse AINULT mineviku ühekordsete või selgelt piiratud sündmuste korral. See ei sobi korduvate sündmuste või tingimuste väljendamiseks.

Millal kasutada 'wenn' (ajaliselt ja tingimuslikult)?

1) Korduvad või harjumuspärased sündmused (olevik ja olevik):
- Wenn es regnet, nehme ich einen Schirm. — Kui sajab, võtan vihmavarju. (iga kord kui sajab)
- Wenn ich als Kind krank war, rief meine Mutter den Arzt. — Kui ma lapsena haige olin, kutsus mu ema arsti. (korduvad juhtumid minevikus)

2) Tulevikku ja üldisi tõdesid tähistav ajaline 'kui':
- Wenn du morgen Zeit hast, ruf mich an. — Kui sul homme aega on, helista mulle.
- Wenn es dunkel wird, schalte ich das Licht an. — Kui läheb pimedaks, lülitan valgust.

3) Tingimuslik 'wenn' = 'if':
- Wenn du willst, können wir gehen. — Kui sa tahad, võime minna.
- Wenn ich Zeit hätte, würde ich dir helfen. — Kui mul oleks aega, aitaksin sind. (Konjunktiv II, hüpoteetiline tingimus)

4) 'Wenn' mineviku korduvuse puhul (kasuta, kui sündmus juhtus mitu korda):
- Wenn wir in den Urlaub fuhren, blieben wir immer zwei Wochen. — Kui me puhkasime, jäime alati kaks nädalat.

Võrdlus koos näitega:
- Als ich gestern krank war, blieb ich im Bett. — (Üks konkreetne juhtum eile.)
- Wenn ich früher krank war, blieb ich oft zu Hause. — (Korduv minevikukäitumine.)

Millal kasutada 'wann'?

Wann on küsimussõna ja tähendab "millal". Kasuta otseküsimustes ja kaudsetes küsimustes, kui otsid ajainfot.

Näited:
- Wann kommst du? — Millal sa tuled? (otse küsimus)
- Ich weiß nicht, wann er kommt. — Ma ei tea, millal ta tuleb. (kaudne küsimus)
- Können Sie mir sagen, wann der Zug ankommt? — Kas te saate mulle öelda, millal rong saabub?

Väga oluline: wann EI tähenda „kui/if” ja seda ei kasutata ajaliidena tingimusliku tähendusega (v.a. väljend "wann immer" = "iga kord kui/whenever").

Sõnajärg (mida kõike see mõjutab)?

- Als/Wenn/Wann kui sidesõna moodustavad alause (neilause), mille korral lõppvastavuses läheb saksa keeles pööratud tegusõna lause lõppu.
- Beispiel: Wenn du kommst, gehen wir ins Kino. — Kui sa tuled, läheme kinno. ("kommst" on alamsõnas lõpus)
- Beispiel: Ich weiß nicht, wann er kommt. — Ma ei tea, millal ta tuleb. ("kommt" on alamsõnas lõpus)

- Kui alamsõna (als/wenn) on lause ees, siis peab pealause järgima oma reeglit: pealause alguses tuleb tavaliselt pööratud tegusõna (s.t. verb esineb esimesel kohal peamise käändes), näiteks:
- Wenn du kommst, gehen wir. — Alamsõna ees, pealause algab tegusõnaga "gehen".
- Wir gehen ins Kino, wenn du kommst. — Kui alamsõna on lõpus, on pealause normaalne S-V järjestus.

- Direkte Frage (wann): Wann + verb + subjekt? — "Wann kommst du?" (sõna "wann" ees ja tegusõna kohe pärast)

Tüüpilised vead ja kuidas neid parandada

1) Viga: kasutad als korduvate sündmuste puhul.
- Vale: Als ich jeden Morgen zur Schule ging, traf ich immer Anna.
- Õige: Wenn ich jeden Morgen zur Schule ging, traf ich immer Anna. — (korduvad sündmused minevikus)

2) Viga: kasutad wenn üksikute minevikusündmuste puhul (kus õige oleks als).
- Vale: Wenn ich gestern in die Stadt ging, traf ich ihn einmal.
- Õige: Als ich gestern in die Stadt ging, traf ich ihn einmal. — (üks kord eile)

3) Viga: kasutad wann tingimusena.
- Vale: Ich bleibe zu Hause, wann es regnet.
- Õige: Ich bleibe zu Hause, wenn es regnet. — („wenn” on ajaliide/tingimus)

4) Viga: segadus ob/wann/ wenn kaudsetes küsimustes
- Ich weiß nicht, wenn er kommt. — vale
- Õige: Ich weiß nicht, wann er kommt. — (kui tahad teada ajapunkti)
- Ich weiß nicht, ob er kommt. — õige, kui tahad teada, kas ta tuleb (jah/ei)

Näiteid kokku — palju näiteid eri olukordades

Als (minevik — üks kord / konkreetne hetk)
- Als ich das erste Mal nach Deutschland kam, sprach ich kaum Deutsch. — Kui ma tulin esimest korda Saksamaale, ei rääkinud ma peaaegu saksa keelt.
- Als die Schule begann, waren alle Schüler da. — Kui kool algas, olid kõik õpilased kohal.

Wenn (korduv / üldine / tulevik / tingimuslik)
- Wenn es schneit, freue ich mich. — Kui sajab lund, rõõmustan.
- Wenn du fleißig lernst, wirst du die Prüfung bestehen. — Kui sa kõvasti õpid, sooritad eksami.
- Wenn er heute kommt, trinken wir zusammen Kaffee. — Kui ta täna tuleb, joome koos kohvi.
- Wenn ich Zeit gehabt hätte, wäre ich mitgegangen. — Kui mul oleks olnud aega, oleksin kaasa läinud. (tingimus minevikus)

Wann (küsimused — otse ja kaudselt)
- Wann beginnt der Film? — Millal algab film?
- Sag mir, wann die Sitzung endet. — Ütle mulle, millal koosolek lõpeb.
- Weißt du, wann das Konzert anfängt? — Kas sa tead, millal kontsert algab?

Praktilised nipid eestlastele — kuidas meelde jätta?

- Eesti "kui" katab palju olukordi; valiku tegemiseks küsi endalt kaks asja:
1) Kas lause räägib mineviku AINULT ühest konkreetsetest juhtumist? Jah → als.
2) Kas see on korduv/üldine/tulevikuline või tingimuslik (if)? Jah → wenn.
3) Kas lauses on küsimus "millal"? Jah → wann.

- Meelespea:
- als = "kord, üksik kord minevikus" (vaata sõnu nagu gestern, damals, plötzlich)
- wenn = "iga kord / kui / kui (if) / tulevik" (vaata sõnu wie immer, jedes Mal, immer)
- wann = "millal?" (küsimus)

Lühisõnastik

- Alamsõna (neilause): sidesõna, mis alustab sõltuvat lauset (als/wenn/wann alustada võivad alamsõnu).
- Konjunktiv II: kõnekeeles eelduslik/hüpoteetiline kõneviis ("würde", "wäre" jms).
- Direkt/indirekt Frage: otsene või kaudne küsimus ("Wann kommst du?" vs "Ich weiß nicht, wann du kommst.").

Kiirjuhend (cheat sheet)

- Als = minevik, üks kord / kindel hetk. Näide: Als ich kam, war er weg.
- Wenn = korduv/üldine/tulevik või "if". Näide: Wenn du lernst, wirst du bestehen.
- Wann = millal? (küsimus). Näide: Wann beginnt der Unterricht?

Lõppsõna: kontrolli konteksti (minevik vs korduv vs küsimus). See valik aitab otsustada, kas kasutada als, wenn või wann. Kui oled eesti keelt kõnelev õppija, mõtle esmalt: "Kas see on küsimus? Kas see on minevikus üks kord? Kas see on korduv/tingimus?" — vastus juhatab sind õige saksa sõna juurde.