Alternatiivsed passiivkonstruktsioonid (man + verb, sein + zu + Infinitiv)
B2Alternatiivsed passiivkonstruktsioonid saksa keeles (man + verb, sein + zu + Infinitiv)
Selles artiklis selgitan kahte levinud alternatiivi saksa keele passiivile: "man + verb" ja "sein + zu + Infinitiv". Mõlemad võimaldavad vältida tüüpilist passiivi (werden + Partizip II), aga annavad lausele erineva tähenduse ja tooni. Järgnevalt: mida need konstruktsioonid tähendavad, millal neid kasutada, kuidas neid moodustada ja milliseid vigu vältida. Näited on eelkõige saksa keeles, iga näite järel on eesti keelde tõlge.
1) 'man + verb' — mis see on ja millal seda kasutada?
Millal kasutada 'man + verb'?
"man" on saksa keelne mittespetsiifiline asesõna (indefiniitne subjekt), mis vastab inglise "one/you/people"-le või eesti "inimene/keegi"-le. Seda kasutatakse siis, kui agent (tegija) ei ole oluline või on üldine ("inimesed üldiselt"). "Man + verb" on eriti levinud kõnekeeles ja üldistes väidetes.
Näited kontekstidest:
- üldised tõed või reeglid ("Man sagt...", "Wenn man übt...")
- juhised või keelud kõnekeeles ("Hier darf man nicht rauchen")
- kui agent on teadmata või ebaoluline ("Man hat das Fenster geöffnet")
Kuidas moodustada 'man + verb'
Reegel on lihtne: "man" + tegusõna kolmanda inimese ainsuses (3. p. sg.). Ajavormad nagu tavaliselt: Präsens, Präteritum, Perfekt jne.
Oluline märkus:
• Verb tuleb alati 3. p. sg.: man geht, man kann, man hat gesagt.
• "Man" võib olla ka lause teises positsioonis vastavalt saksa sõnajärjele, aga verb jääb vastavalt reeglile: "Heute darf man hier nicht rauchen." (Täna ei tohi siin suitsetada.)
• Kui lauses on refleksiivne tähendus, kasutatakse "sich": "Man fühlt sich hier wohl." (Inimene tunneb end siin hästi.)
Näited 'man + verb'
- "Man sagt, dass Deutsch schwierig ist." – (Inimesed ütlevad, et saksa keel on raske.)
- "Hier darf man nicht rauchen." – (Siin ei tohi suitsetada.)
- "Wenn man viel übt, lernt man schnell." – (Kui inimene palju harjutab, õpib ta kiiresti.)
- "Man hat mir geholfen." – (Mulle aitas keegi / mind aidati.)
- "Man kann dieses Formular online ausfüllen." – (Seda vormi võib internetis täita.)
- "Man fühlt sich in dieser Stadt wohl." – (Selles linnas tunneb ennast hästi.)
- "Gestern führte man neue Regeln ein." – (Eile kehtestati uusi reegleid / võeti vastu uusi reegleid.)
- "Man sollte täglich Obst essen." – (Tuleks igapäevaselt süüa puuvilju.)
Tühised erinevused võrreldes passiiviga:
- Aktiiv "Man schließt die Tür." rõhutab, et inimesed (keegi) teevad midagi.
- Passiiv "Die Tür wird geschlossen." rõhutab pigem seda, mis uksaga tehakse (see sulgub), mitte tegijat.
Mida 'man' ei saa teha (tüüpilised vead):
- Ei sobi, kui tahad viidata konkreetsele, identifitseeritavale isikule: vale: *"Man ist mein Bruder." Õige: "Er ist mein Bruder." (Ta on mu vend.)
- Verb peab olema 3. p. sg.: vale: *"Man gehen"; õige: "Man geht."
Millal kasutada 'sein + zu + Infinitiv'?
"Sein + zu + Infinitiv" väljendab sageli kohustust, vajalikust või nõuet — s.t. midagi tuleb teha. See on formaalsem ja kirjalikum kui "man + verb" ning tihti kohtab seda juhistes, siltidel, ametlikes teadaannetes ja tehnilistes dokumentides. Semantiliselt on see lähedane konstruktsioonile "müssen" või passiivsele väljendile "müssen + Partizip II" (Die Tür muss geschlossen werden).
Näited kontekstidest:
- juhised või reeglid ("Die Fenster sind vor dem Verlassen zu schließen")
- tehnilised ja ametlikud juhised ("Die Maschinen sind regelmäßig zu warten")
- sildid ja teatisevormid ("Die Formulare sind auszufüllen")
Kuidas moodustada 'sein + zu + Infinitiv'?
Struktuur: määratletud subjekt (tavaliselt nime- või asesõnaline) + vorm "sein" + "zu" + infinitiiv.
Kuhu 'zu' läheb eri verbitüüpide puhul?
- Kui verb on eraldiseisev (separable verb) nagu "aufräumen", siis "zu" asetatakse eessõna (prefix) ja baasverbi vahele: "aufzuräumen" (näide: "Das Zimmer ist aufzuräumen.").
- Kui verb on mittelahknev (inseparable prefix nagu be-, ver-, er-), siis kirjutatakse "zu + Verb" tavalise kujuga: "zu bezahlen", "zu verstehen".
Ajavaimed: "sein" konjugeeritakse vastavalt lause ajale: Präsens: "ist zu ...", Präteritum: "war zu ...", harva kasutatakse perfektvormi.
Näited 'sein + zu + Infinitiv'
- "Die Fenster sind vor dem Verlassen des Hauses zu schließen." – (Aknaid tuleb enne maja lahkumist sulgeda.)
- "Die Hausaufgaben sind bis morgen abzugeben." – (Kodutööd tuleb homseks ära anda.)
- "Die Fragen sind schriftlich zu beantworten." – (Küsimustele tuleb kirjalikult vastata.)
- "Die Maschinen sind regelmäßig zu warten." – (Masinaid tuleb regulaarselt hooldada.)
- "Die Rechnung ist innerhalb von 14 Tagen zu begleichen." – (Arve tuleb tasuda 14 päeva jooksul.)
- "Die Daten sind vertraulich zu behandeln." – (Andmeid tuleb konfidentsiaalselt käsitleda.)
- "Die Wohnung ist aufzuräumen." – (Korterit tuleb ära koristada.)
- "Das Problem ist noch zu lösen." – (Probleem tuleb veel lahendada.)
Negatiivne vorm ja tähendusnuanss:
- "nicht zu + Infinitiv" tähendab sageli, et midagi on võimatu või tegemata jäänud ("Das ist nicht zu lösen." = Seda ei ole võimalik lahendada). See ei pruugi tähendada keeldu ("You must not"); keeldu väljendatakse selgemini sõnadega "nicht dürfen" või passiiviga + "nicht".
- "man + verb" = aktiiv + indefiniitne subjekt. Toon: kõnekeelne või neutraalne, rõhutab tegijat (mitte-spetsiifilist).
Näide: "Man schließt die Fenster." – (Inimesed sulgevad aknad / Keegi sulgeb aknad.)
- "sein + zu + Infinitiv" = ei ole klassikaline protsessi-passiv, vaid nõudmine/kohustus: rõhutab, et tegevus tuleb ära teha.
Näide: "Die Fenster sind zu schließen." – (Aknaid tuleb sulgeda / Aknaid peab sulgema.)
- "werden + Partizip II" = tavaline dünaamiline passiiv (mis kirjeldab, et tegevus tehakse); kasutatav nii kirjalikult kui suulises keeles.
Näide: "Die Fenster werden geschlossen." – (Aknaid suletakse / Aknaid on sel hetkel suletud (tegevus toimub)).
Kokkuvõtva näite kujul:
- Man schließt die Fenster. (Aktiivne, agent: keegi sulgeb aknad.) – (Siin on rõhk tegijal: inimesed/keegi.)
- Die Fenster werden geschlossen. (Passiiv, prosess või sündmus: aknad suletakse.) – (Rõhk tegevusel või selle tulemuse kirjeldusel.)
- Die Fenster sind zu schließen. (Kohustus/juhtnööride stiil: aknaid peab sulgema.) – (Rõhk nõudmisel/reeglil.)
- Vale 3. p. sg. verbiga „man“: vale: *"Man gehen nach Hause." Õige: "Man geht nach Hause." (Verb peab olema 3. p. sg.)
- "Man" ei sobi konkreetsete isikute nimetamiseks. Kui mõtled teatud inimest või rühma, kasuta "er/sie/wir/ihr/sie" või nimetust (z. B. "Meine Freunde").
- "nicht zu + Infinitiv" ei tähenda alati keeldu; sageli tähendab see võimatust. Kui tahad öelda "see ei ole lubatud", kasuta "darf nicht" või passiivset keeldu: "Es darf nicht geöffnet werden." vs "Es ist nicht zu öffnen." (viimane: ei ole võimalik avada).
- 'Zu' paigutamine eraldiseisvate (separable) verbide puhul: õige on "aufzuräumen", vale on "zu aufräumen". Kontrolli, kas verb on lahknev või mitte.
- Asendamine liiga meelevaldselt: Kuigi sageli saab passiivse lause asendada "man + verb"-iga, muutub informatsiooni rõhk. Kui tahad rõhutada, et tegevus mõjutab objekti (nt ametlik teade), vali passiiv või "sein + zu + Infinitiv".
- Aktiv (aktiiv) – lausevorm, kus subjekt sooritab tegevuse (z. B. "Der Lehrer erklärt die Regeln").
- Passiv (passiiv, werden + Partizip II) – lausevorm, kus subjekt on tegevuse vastuvõtja (z. B. "Die Regeln werden erklärt").
- Indefiniitne subjekt "man" – "keegi / inimesed / üldine inimene"; verb 3. p. sg.
- Sein + zu + Infinitiv – formaalne konstruktsioon, mis väljendab kohustust või vajaolulikkust ("on vaja teha").
- Separable verb (lahknev verb) – verb, mille eesliide eraldub (z. B. "aufräumen"). Infiniitiviga koos tuleb kirjutada "aufzuräumen".
- "Man + verb" on lihtne viis väljendada üldist tegevust või teadmata tegijat; sageli kõnekeelne.
- "Sein + zu + Infinitiv" on kirjalikum ja väljendab kohustust / nõuet: sobib juhiste, ametlike teadaannete ja reeglite juurde.
- Tavaline passiiv (werden + Partizip II) kirjeldab ennast tegevust või protsessi ning on neutraalne väljendusviis.
Soovitus õppijale: kui tahad olla hästi arusaadav, mõtle kõigepealt, mida sa soovid rõhutada — tegijat (kasuta "man"), tegevuse toimumist (kasuta passiivset "werden"), või kohustust/reeglit (kasuta "sein + zu + Infinitiv").