Arvamuste ja tunnete väljendamine ("Ich denke, dass...", "Ich freue mich, dass...")
B1Arvamuste ja tunnete väljendamine saksa keeles ("Ich denke, dass...", "Ich freue mich, dass...")
Selles artiklis selgitan, kuidas saksa keeles väljendada oma arvamust, uskumust, oletust ja emotsioone. Saad teada tavalised fraasid, kuidas moodustada sõltuvaid lauseid (dass‑lause), milline on sõnajärg, millal jätta "dass" ära, erinevused nagu "Ich freue mich auf" vs "Ich freue mich über" ning levinud vead, mida õppijad teevad. Näited on peamiselt saksa keeles koos eesti keelse tõlkega.
Mis see tähendab ja miks see on oluline?
Arvamuste (opinions) ja tunnete (feelings) väljendamine on igapäevases suhtluses tähtis: need väljendid annavad teada, mida sa arvad, kuidas tunned või mida eeldad. Eestis öeldakse näiteks "Ma arvan, et..." või "Mul on hea meel, et..." — samas funktsioonis on saksa keel väljendid nagu "Ich denke, dass..." või "Ich freue mich, dass...".
Näited:
Ich denke, dass er morgen kommt. — Ma arvan, et ta tuleb homme.
Ich freue mich, dass du kommst. — Mul on hea meel, et sa tuled.
Millal kasutada arvamuse- ja tunneväljendeid?
- Arvamusi kasutad, kui tahad öelda, mida sa arvad või usud ("Ich denke", "Ich glaube", "Meiner Meinung nach").
- Tunnet väljendad, kui räägid rõõmust, kurbusest, ärritusest, hirmust jms ("Ich freue mich", "Ich bin froh", "Ich habe Angst").
- Formaalses kirjalikus stiilis eelistatakse tihti "Ich bin der Meinung, dass..." või "Meiner Ansicht nach..."; kõnekeeles on levinud "Ich denke", "Ich glaube".
Kuidas moodustada? (sõnajärg ja "dass"-laused)
DASS-laused (sõltuvad laused)
Kui kasutad "dass", moodustad sõltuva lause (Nebensatz). Oluline reegel: sõltuvas lauses asub pöördvorm (konjugeeritud tegusõna) lause lõpus.
Näited:
Ich denke, dass er heute kommt. — Ma arvan, et ta tuleb täna. (pöördvorm "kommt" lõpus)
Ich glaube, dass das Wetter morgen besser wird. — Ma usun, et ilm homme paraneb. ("wird" lause lõpus koos infinitiiviga)
Ich hoffe, dass du bald Zeit hast. — Loodan, et sul on varsti aega.
Punktid, mida tasub tähele panna:
- Enne "dass" tuleb koma: "Ich denke, dass...".
- Kui lauses on mitmeosaline tegusõna (Futur, Perfekt, modalverb + infinitiv), siis kõik osad liiguvad lause lõppu: "dass er das machen kann", "dass sie schon gegangen ist".
Ilma "dass" — tihti kõnekeeles
Saksa keeles võib "dass" mõnikord jätta ära: teine osa käib siis kui iseseisev lause (Hauptsatz) ja jääb verb‑teiseks (V2). See on tavalisem kõnekeeles ja lühendatud avaldustes.
Näited:
Ich denke, er kommt heute. — Ma arvan, et ta tuleb täna. (dass on jäetud ära)
Ich glaube, du hast recht. — Ma arvan, sul on õigus.
Erinevus ja stiililine valik: "Ich denke, dass er kommt." on selgem ja formaalsem; "Ich denke, er kommt." kõlab loomulikum ja kõnekeelsem.
Kus asetub "nicht" (eitus)?
Eitus "nicht" võib asuda kas enne "dass" või sõltuvas lauses, ja tähendus muutub:
Ich glaube nicht, dass er kommt. — Ma ei usu, et ta tuleb. (mina ei usu üldse)
Ich glaube, dass er nicht kommt. — Ma arvan, et ta ei tule. (ma arvan, et ta ei tule)
Esmalt näeb "Ich glaube nicht, dass..." kogu usku eitavat; teine lause eitab sisu, mille kohta arvatakse.
Tüüpilised väljendid arvamuste jaoks
Levinumad tegusõnad ja fraasid
Ich denke (dass)... — Ma arvan, et...
Ich glaube (dass)... — Ma usun/arvan, et...
Ich meine (dass)... — Ma arvangi, et...
Ich finde (dass)... — Ma leian/arvan, et...
Ich bin der Meinung, dass... — Ma olen arvamusel, et... (formaalsem)
Meiner Meinung nach ... — Minu arvates ...
Für mich ... — Minu jaoks ... (isiklik perspektiiv)
Ich halte ... für ... — Ma pean ... millekski (näide: Ich halte ihn für klug. — Ma pean teda tarkaks.)
Ich vermute, dass... — Ma eeldan, et...
Ich bezweifle, dass... — Ma kahtlen, et...
Ich bin überzeugt, dass... — Ma olen veendunud, et...
Ich würde sagen, dass... — Ma ütleksin, et... (pehmem, ettepanekuline)
Näiteid:
Ich denke, dass dieses Buch interessant ist. — Ma arvan, et see raamat on huvitav.
Meiner Meinung nach sollten wir früher anfangen. — Minu arvates peaksime varem alustama.
Für mich ist das keine gute Idee. — Mina jaoks see ei ole hea idee.
Erinevused:
- "Ich denke" vs "Ich glaube": "denken" võib olla neutraalsem; "glauben" võib tunduda veidi kindlam, kuid mõlemaid kasutatakse sageli vaheldumisi.
- "Meiner Meinung nach" pannakse kas lause algusesse või lõppu: "Meiner Meinung nach ist das falsch." või "Das ist meiner Meinung nach falsch."
Tüüpilised väljendid tunnete väljendamiseks
Rõõm ja rahulolu
Ich freue mich, dass... — Rõõmustan, et...
Es freut mich, dass... — Mul on hea meel, et... (impersonaalne)
Ich bin froh, dass... — Mul on hea meel (südamlikum)
Ich freue mich auf + Akk — ootan midagi (tulevik)
Ich freue mich über + Akk — olen millegi üle rõõmus (praegu/sel hetkel või minevikus)
Näited:
Ich freue mich, dass du kommst. — Mul on hea meel, et sa tuled.
Es freut mich, dass alles geklappt hat. — Mul on hea meel, et kõik läks korda.
Ich freue mich auf den Urlaub. — Ootan puhkust rõõmuga. (tulevik)
Ich freue mich über das Geschenk. — Olen selle kingituse üle rõõmus. (asi on juba olemas)
Kurbus ja kahetsus
Es tut mir leid, dass... — Mul on kahju, et... / Vabandust, et...
Ich bedaure, dass... — Kahetsen, et... (formaalsem)
Beispiel:
Es tut mir leid, dass ich zu spät bin. — Mul on kahju, et ma hilinen.
Ich bedaure, dass wir den Termin verschieben müssen. — Kahetsen, et peame aja edasi lükkama.
Hirm ja mure
Ich habe Angst, dass... — Ma kardan, et...
Ich fürchte, dass... — Ma kardan/eeldan, et...
Ich sorge mich um... / Ich mache mir Sorgen, dass... — Olen mures millegi pärast
Näited:
Ich habe Angst, dass es regnen wird. — Kardan, et hakkab vihma sadama.
Ich fürchte, dass die Nachricht schlecht ist. — Kardan, et uudis on halb.
Äratus ja üllatus
Ich ärgere mich über ... — Ma ärritun millegi üle
Es ärgert mich, dass ... — Mind ärritab, et...
Ich bin überrascht, dass ... — Olen üllatunud, et...
Näited:
Ich ärgere mich über den Lärm. — Ma ärritun müra pärast.
Es überrascht mich, dass er so früh geht. — Mind üllatab, et ta läheb nii vara.
Konjunktiv (I ja II) — kaudne kõne ja viisakus
Konjunktiv I
Kasuta peamiselt kaudses kõnes (Bericht) kirjalikus stiilis: "Er sagt, er sei müde." — "Ta ütleb, et ta olevat väsinud." Argikeeles kasutatakse sageli ka "dass"‑lauset: "Er sagt, dass er müde ist."
Konjunktiv II
Konjunktiv II väljendab väidet, hüpoteesi ja pehmendust viisakusena. Sageli kasutatakse konstruktsioone "würde + Infinitiv" või "fände, hätte".
Näited:
Ich würde sagen, dass das eine gute Idee wäre. — Ma ütleksin, et see oleks hea idee.
Ich fände es gut, wenn wir früher anfangen würden. — Ma leiaksin, et oleks hea, kui me varem alustaksime.
Levinud vead ja kuidas neid vältida
1) Koma enne "dass" unustamine
- Vale: Ich denke dass er kommt.
- Õige: Ich denke, dass er kommt.
Komaga eraldatakse sõltuv lause.
2) Vale sõnajärg sõltuvas lauses
- Vale: Ich finde, dass er ist nett.
- Õige: Ich finde, dass er nett ist. (pöördvorm lõpus)
Võimalik alternatiiv: Ich finde ihn nett. (otseobjekt + omadussõna)
3) "nicht" positsiooni segamine
- Ich glaube nicht, dass er kommt. (ma ei usu, et ta tuleb)
- Ich glaube, dass er nicht kommt. (ma arvan, et ta ei tule)
4) "freuen auf" vs "freuen über" vale kasutus
- Oodatava sündmuse (tulevik): Ich freue mich auf das Konzert. — (Ootan kontserti.)
- Midagi, mis on juba olemas või juhtunud: Ich freue mich über das Geschenk. — (Mul on sellest kingitusest hea meel.)
5) "Meiner Meinung nach" vale vorm
- Vale: Meiner Meinung ist ...
- Õige: Meiner Meinung nach ist ...
6) Kaudne kõne ja Konjunktiv I segadus
- Kirjalikus kaudses kõnes: Er sagt, er sei krank. (Konjunktiv I)
- Argikeeles tihti: Er sagt, dass er krank ist.
Kokkuvõte koos paljude näidetega
Arvamuseväljendid (lühikesed näited):
Ich denke, dass das richtig ist. — Ma arvan, et see on õige.
Ich glaube, du hast Recht. — Ma arvan, sul on õigus.
Meiner Meinung nach ist das zu teuer. — Minu arvates on see liiga kallis.
Ich halte ihn für zuverlässig. — Ma pean teda usaldusväärseks.
Ich würde sagen, dass wir das Risiko minimieren sollten. — Ma ütleksin, et peaksime riski vähendama.
Tunneväljendid (lühikesed näited):
Ich freue mich, dass du da bist. — Mul on hea meel, et sa oled kohal.
Es freut mich, Sie kennenzulernen. — Mul on hea meel Teiega tutvuda. (viisakam)
Ich bin froh, dass alles gut gegangen ist. — Mul on hea meel, et kõik läks hästi.
Es tut mir leid, dass ich nicht helfen konnte. — Mul on kahju, et ma ei saanud aidata.
Ich habe Angst, dass das Wetter schlecht wird. — Kardan, et ilm läheb halvaks.
Ich ärgere mich über den Stau. — Ma ärritun ummiku pärast.
Lisalause‑näited sõnajärje kohta:
Ich denke, dass er morgen kommen wird. — (verb tulevikus lause lõpus: "kommen wird")
Ich glaube nicht, dass sie die Prüfung bestanden hat. — (eitus enne "dass")
Ich finde ihn sympathisch. — (otsene hinnang + akusatiivobjekt)
Glosaar
Nebensatz — sõltuv lause, mille sisse võib kuuluda "dass"; tavaliselt pöördvorm lause lõpus.
Hauptsatz — iseseisev lause, millel on verb teises positsioonis (V2).
Konjunktiv I — vorm kaudseks kõneks (kirjalik, formaalne).
Konjunktiv II — kujuteldav või viisakas vorm ("würde", "fände").
V2 (Verb‑zweit) — peamine sõnajärg põhilauses (pöördvorm on teises kohal).
Lõppsõna
Õpi kõigepealt tavapärased fraasid (ich denke, ich glaube, ich finde; ich freue mich, es tut mir leid jne) ja harjuta "dass"‑lausete sõnajärge (pöördvorm lause lõpus). Eelista kirjalikus keeles "dass" ja formaalsemaid väljendeid; kõnekeeles võid tihti kasutada "Ich denke, er kommt." või lühemaid variante. Pööra tähelepanu "freuen auf" vs "freuen über" eristusele ja "nicht" positsioonile — need annavad sageli lause tähenduse.
Kui soovid, võin kokku panna ka eraldi nimekirja kasulikest fraasidest, mida iga päev kasutada (lühike sõnavara + automaatilised lausemallid).