Daativis isikulised asesõnad (mir, dir, ihm, ihr, uns, euch) - saksa Grammar

Daativis isikulised asesõnad saksa keeles (mir, dir, ihm, ihr, uns, euch)

Mis need on ja mida nad tähendavad?

Daativis isikulised asesõnad on saksa keele asesõnad, mis väljendavad daativi (kaudset objekti). Eestis vastab see tavaliselt küsimusele „kellele?“ (saksa keeles Wem?). Need asesõnad näitavad, kellele või millele tegevus on suunatud või kellele miski „kuulub“ tegevuse kontekstis.

Tavaline loend (kõik isikud, et võrrelda):
- ich → mir (mulle)
- du → dir (sulle)
- er → ihm (talle — meessoost)
- sie (s.) → ihr (talle — naissoost)
- es → ihm (talle — kesksu)
- wir → uns (meile)
- ihr → euch (teile, mitteametlik mitmuses)
- Sie (koht./viisakus) → Ihnen (Teile, ametlik)
- sie (mitm.) → ihnen (neile)

Näide: „Wem gibst du das Buch?“ — „Ich gebe es dir.“ (Kellele annad raamatu? — Annan selle sulle.)

Millal kasutada daativis asesõnu?

Daativit kasutatakse peamiselt kolmes olukorras:

1) Kaudse objekti tähistamiseks (kellele/millele).
- Ich gebe dir das Buch. — Ma annan sulle raamatu. (dir = kellele)
- Er schreibt mir einen Brief. — Ta kirjutab mulle kirja. (mir = mulle)

2) Pärast tegusõnu, mis nõuavad daativit (datiiviverbid).
Mõned levinud daativiverbid: danken (tänama), helfen (aitama), glauben (uskuma/kellele usud), gehören (kuuluma), folgen (järgima), schmecken (maitsema), antworten (vastama).
- Ich danke dir. — Tänan sind.
- Kannst du mir helfen? — Kas sa saad mulle aidata?
- Das Buch gehört ihm. — Raamat kuulub talle.

3) Pärast teatud eessõnu, mis nõuavad daativit (datiivieessõnad).
Tavalised datiivieessõnad: aus, außer, bei, mit, nach, seit, von, zu, gegenüber (ja mõned teised)
- Ich komme mit dir. — Ma tulen sinuga.
- Das Geschenk ist von ihr. — Kingitus on temalt.
- Seit mir (seit mir vs. seit ich?) — näide: Ich kenne ihn seit der Schule. — Ma tunnen teda koolist alates.

Näited daativiverbitest ja -eessõnadest

danken: Ich danke dir. — Tänan sind.
helfen: Er hilft mir. — Ta aitab mind (tuleb tõlkida: ta aitab mind / mulle).
glauben: Glaubst du mir? — Kas sa usud mind?
antworten: Ich antworte ihm. — Vastan talle.
gehören: Wem gehört das? — Wem gehört das? — Es gehört mir. — See kuulub mulle.
schmecken: Das Essen schmeckt uns. — Toit maitseb meile.
mit: Komm mit mir! — Tule minuga!
bei: Ich bin bei dir. — Olen sinu juures.
zu: Ich gehe zu ihm. — Lähen tema juurde.

Kuidas daativis asesõnad moodustuvad? (võrreldes nimetavaga ja otsesõnaga)

Daativivorm erineb sageli nimetavast (nominative) ja otsesõnast (akkusatiiv):

ich → mich (akk), mir (dat)
du → dich (akk), dir (dat)
er → ihn (akk), ihm (dat)
sie (s.) → sie (akk), ihr (dat)
es → es (akk), ihm (dat)
wir → uns (akk/dat)
ihr → euch (akk/dat)
sie (pl) → sie (akk), ihnen (dat)
Sie (form.) → Sie (akk/dat), Ihnen (dat)

Näited kontrastina:
- Ich sehe dich. (akk) — Ma näen sind.
- Ich gebe dir das. (dat) — Ma annan sulle seda.
- Ich sehe ihn. (akk) — Ma näen teda.
- Ich gebe ihm das Buch. (dat) — Ma annan talle raamatu.

Sõnajärg: kus daativis asesõna lauses paikneb?

Saksakeelne objekti-sõnajärg sõltub sellest, kas objektid on asesõnad või nimisõnad. Peamised reeglid:

Reegel 1: Mõlemad objektid on nimisõnad → daativ enne akkusatiivi.
- Ich gebe dem Mann das Buch. — Annan mehele raamatu. (datiivi nimisõna dem Mann enne akkusatiivi das Buch)

Reegel 2: Üks objekt on asesõna, teine nimisõna → asesõna tuleb üldjuhul enne nimisõna.
- Ich gebe ihm das Buch. — Annan talle raamatu. (asesõna ihm enne nimisõna das Buch)
- Ich gebe es dem Mann. — Annan selle mehele. (asesõna es enne nimisõna dem Mann)

Reegel 3: Mõlemad objektid on asesõnad → akkusatiiv enne daativit (tavaliselt!).
- Ich gebe es ihm. — Annan selle talle. (es (akk) enne ihm (dat))

Näited valesti ja õigesti:
- *Ich gebe ihm es. — vale (kõlab ebaloomulikult).
- Ich gebe es ihm. — õige.
- *Ich gebe es dem Mann. — vale vastavalt reeglile 2 (õige on Ich gebe es dem Mann või Ich gebe dem Mann das Buch sõltuvalt rõhust).

Daativ vs akkusatiiv: tüüpilised vead

1) Vale koht eessõnaga

Für (võtab akkusatiivi) + mina: für mich. Vale: für mir.
Ich habe ein Geschenk für dich. — Mul on kingitus sulle.

2) Segadus ihm / ihn ja ihr / sie vahel
- Ich sehe ihn. (akk) vs Ich gebe ihm das Buch. (dat)
- Ich sehe sie. (akk, teda (naist)) vs Ich gebe ihr das Buch. (dat, talle (naisele))

3) Segadus ihr (dative singular) ja ihr (possessive)

Ich gebe ihr das Buch. — Annan talle raamatu. (ihr = dative „talle“)
Das ist ihr Buch. — See on tema (naise) raamat. (ihr = omastav asesõna „tema“)

4) Formal vs mitteametlik: Ihnen vs ihnen
- Ich helfe Ihnen. — Aitan Teid (ametlik). Suurtäht I näitab viisakust (Sie → Ihnen).
- Ich helfe ihnen. — Aitan neile. (mitmuse nemad)

Refleksiivsed konstruktsioonid, kus asesõna on daativis

Mõnel refleksiivsel verbil on nii daatiivi- kui akkusatiiviversioon sõltuvalt tähendusest. Kui tegevus tehakse endale (eriti kehaosa või riide puhul), kasutatakse daativi + täiend (acc.)

Näited:
- Ich wasche mir die Hände. — Ma pesen endale käed. (mir = daativ; die Hände = akkusatiiv)
- Du kämst dir die Haare. — Sa kammid endale juukseid.
- Wir kaufen uns ein Auto. — Me ostame endale auto.

Võrdlus:
- Ich wasche mich. — Ma pesen ennast (kogu ennast).
- Ich wasche mir die Hände. — Ma pesen endale käed (konkreetne kehaosa).

Tüüpilised väljendid ja idiomid daativiga

Es geht mir gut. — Mul läheb hästi.
Mir ist kalt / heiß / langweilig / schlecht. — Mul on külm / palav / igav / halb.
Mir gefällt das. — Mulle meeldib see.
Was ist dir passiert? — Mis su juhtub oli? (Mida sinuga juhtus?)

Lai valik näiteid (kasulik praktika) — järjestatud teemade kaupa

Lihtsad lausendid daativiga
- Ich gebe dir das Glas. — Ma annan sulle klaasi.
- Sie zeigt mir den Weg. — Ta näitab mulle teed.
- Kannst du uns helfen? — Kas sa saad meid aidata? (täpsem saksa → Ma aitan meid?) — õige saksa: Kannst du uns helfen? — Kas sa saad meile aidata?

Datiiviverbid
- Danke dir! — Tänan sind!
- Er hilft seinem Bruder. — Ta aitab oma venda. (seinem Bruder = daativ)
- Ich glaube dir nicht. — Ma ei usu sind.
- Wem antwortest du? — Ich antworte ihr. — Kellele vastad? — Vastan talle.

Eessõnad, mis nõuavad daativit
- Mit mir / mit dir / mit ihm / mit ihr / mit uns / mit euch
- Komm mit mir! — Tule minuga!
- Bei mir / bei dir
- Du bist bei mir willkommen. — Sa oled minu juures teretulnud.
- Zu mir / zu dir
- Komm zu mir nach Hause. — Tule minu juurde koju.
- Von mir / von dir
- Das kommt von ihm. — See tuleb temalt.

Kahepoole eessõnad (Wechselpräpositionen) — datiiv kui paiknemine (wo), akkusatiiv kui liikumine (wohin)
- Ich bin in dem Haus. (in + daativ) — Olen majas. (Kus?)
- Ich gehe in das Haus. (in + akkusatiiv) — Lähen majja. (Kuhu?)
- Die Tasse steht auf dem Tisch. (auf + daativ) — Kruus seisab laual.
- Er legt die Tasse auf den Tisch. (auf + akkusatiiv) — Ta paneb kruusi lauale.

Kombinatsioonid ja sõnajärje näited
- Beide Objekte nimisõnad: Ich gebe dem Mann das Buch. — Annan mehele raamatu.
- Pronomen + nimisõna: Ich gebe ihr das Buch. — Annan talle raamatu.
- Beide pronomen: Ich gebe es ihm. — Annan selle talle.

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

Vale käändevorm: "Ich gebe mir das Buch" vs *„Ich gebe mich das Buch" → õige: Ich gebe mir / Ich gebe dir / Ich gebe ihm jne.
Segadus "ihm" vs "ihn": Kasuta "ihm" daativina (An lini: Ich gebe ihm das Buch) ja "ihn" akkusatiivina (Ich sehe ihn).
Mitteametliku ja ametliku "Sie/Ihnen" eristamine: Ametlikus kõnes kirjutatakse ning kasutatakse suurte algustähtedega (Sie, Ihnen) – ära sega neid "ihnen" (neile).
Vale eessõnaga vorm: pärast für tuleb akkusatiiv (für mich), pärast mit tuleb daativ (mit mir).

Lõppsõna ja nipid meelde jätmiseks

Küsi alati: "Wem?" (Kellele?) — kui vastus on isik, on tõenäoliselt vaja daativit.
Meeldejääv väike tabel: ich → mir, du → dir, er/es → ihm, sie (s.) → ihr, wir → uns, ihr → euch.
Kui sul on kaks objekti, vaata, kas need on mõlemad asesõnad või nimisõnad — see määrab sõnajärje.
Õpi tavalisemad datiiviverbid ja datiivieessõnad eraldi — siis ei pea iga kord mõtlema.

Lühisõnastik (glossary)
- Datiiv (der Dativ) — kaudne objekt, kes/millele midagi on suunatud (Wem?).
- Akkusatiiv (der Akkusativ) — otsene objekt (Wen? Was?).
- Indirektne objekt — sama mis daativ.
- Datiiviverbid — verbid, mis nõuavad daativit (z. B. helfen, danken).
- Wechselpräpositionen — eessõnad, mis võivad võtta kas daativit (olukorras: paik) või akkusatiivi (suunas: liikumine).

Kokkuvõte

Daativis isikulised asesõnad nagu mir, dir, ihm, ihr, uns, euch on saksa keele hädavajalik osa, sest nad näitavad kaudset objekti ehk kellele/millele tegevus on suunatud. Õpi näited verbide ja eessõnadega, harjuta sõnajärge (eriti olukordi, kus on kaks objekti) ning jälgi konflikte ihm/ihn ja ihr/sie piiril. Kasuta küsimust "Wem?" (kellele?) kui kahtled.