Idioomilised 'es' kasutused saksa keeles (es gibt, es geht, es tut weh kui impersoonilised väljendid)

B1
Sissejuhatus
Saksa keeles on sõna es väga mitmekülgne. Lisaks näitavale „see/see asi” kasutusele kasutatakse es sageli ka impersoonse ehk isikuta subjektina: see ei viita ühele konkreetsele asjale ega inimesel, vaid täidab lauses grammatilise subjekti rolli. Kõige levinumad impersoonse es'i näited on väljendid es gibt, es geht ja es tut weh. Käesolevas artiklis selgitan, mida need tähendavad, kuidas neid moodustada ning milliseid vigu vältida. Näited on peamiselt saksa keeles koos eesti keelde tõlgitud selgitustega.
Mis on impersoonne „es”?
Impersoonne "es" on dummy-subjekt: tal ei ole tähendust kui näitaval asesõnal (ei ole viide eelmisele lauseosale). See on vajalik ainult selleks, et saksa keel saaks järgida subjekti-verb kokkulepet (tegusõna pöördub kolmandasse isikku ainsuses).
Kuidas "es" reaalselt töötab?
Põhipunktid:
  • "Es" on alati ainsuses ja neutrumis: verb käib kolmanda isiku ainsuses (z. B. es gibt, es geht, es tut weh).
  • "Es" ei muutu sõltuvalt sellest, kas selle taga olev mõte on mitmuses (nt Es gibt viele Leute — verb on ikkagi einzahl: gibt).
  • Kõik kolme põhisõnastiku konstruktsiooni puhul (geben, gehen, wehtun) on oluline pöörata tähelepanu käänetele (Akkusativ vs Dativ) ja eessõnadele (um, von jne).
Es gibt — "there is/there are" (eksistentsiaalne kasutus)
Kasutus ja vorm
Eksistentsiaalkonstruktsioon on: es + geben (3. p. sg.) + otsene objekt akkusatiivis.
  • Struktuur: Es gibt + Akkusativ
  • Näide: Es gibt einen Park in der Nähe. — Läheduses on park.

Näited
- Es gibt viele Restaurants in dieser Straße. — Sellel tänaval on palju restorane.
- Gibt es hier ein Café? — Kas siin on kohvik?
- Es gibt keine Milch im Kühlschrank. — Külmikus ei ole piima.
- Es gibt Leute, die so denken. — On inimesi, kes nii arvavad.

Negatsioon ja minevik
- Minevik (preteriit): Es gab gestern ein Konzert. — Eile toimus kontsert / Eile oli kontsert.
- Perfekt: Es hat viele Diskussionen gegeben. — Oli palju arutelusid. (tavakeeles sageli kasutusel)

Levinud viga
- Vale kääne: pärast es gibt peab objekt olema akkusatiivis. Vale: *Es gibt mir einen Grund. Õige: Es gibt mir keinen Grund. (Siin on parem: Mir gibt es keinen Grund — aga see kõlab kehvasti; õige väljend on: Ich habe keinen Grund.)
- Vale relatiivsidesõna: *Es gibt, dass… — vale. Õige: Es gibt Fälle, in denen… või Es kommt vor, dass…

Es geht — oleku, seisundi ja "käima" väljendid
"Es geht" on väga mitmeotstarbeline ja konteksti järgi erineva tähendusega. Peamised kasutused:
1) Kuidas kellelgi läheb / tervis ja enesetunne
Struktuur: Wie geht es + Dativ (person)? Vastus: Mir/Dir/Ihm/Ihr geht es gut/schlecht.

Näited:
- Wie geht es dir? — Kuidas sul läheb?
- Mir geht es gut, danke. — Mul läheb hästi, aitäh.
- Ihm geht es nicht so gut. — Tal ei lähe nii hästi.
- Dem Kind geht es besser. — Lapsel läheb paremini.

Selgitus eesti keeles: Estonianis öeldakse "Mul on hästi/halvasti" (mul on), saksa keeles kasutatakse impersoonset es + dative: Mir geht es gut.

2) Asi käib ... kohta (es geht um + Akkusativ)
  • Frase: Worum geht es? — Mida see puudutab? / Millest see räägib?
  • Vastus: Es geht um + Akk

Näited:
- Worum geht es in dem Film? — Millest see film räägib?
- Es geht um deine Zukunft. — See puudutab sinu tulevikku.
- Es geht um Geld, nicht um Ruhm. — Asi käib rahast, mitte kuulsusest.
- Es geht darum, pünktlich zu sein. — Asi on selles, et peab olema täpne.

Väike nipi­sõna: Kui tahad öelda, mille ümber arutelu pöörleb, kasuta "Es geht um ...". Küsimuses kasutatakse "Worum geht es?" või lauses "Es geht um ...".

3) "Es geht" = see sobib / see töötab / see on võimalik
  • Kontekstis „kas see sobib/ toimi?“: Das geht. / Geht das? — Kas see sobib?
  • Negatsioon: Das geht nicht. / Es geht nicht. — See ei sobi / ei ole võimalik / ei saa nii.

Näited:
- Kannst du morgen? — Ja, das geht. — Kas sa saad homme? Jah, sobib.
- So geht das nicht. — Nii ei saa.
- Es geht nicht ohne Hilfe. — Ilma abita ei käi see läbi.

Ajakohased ajavormid
- Präsens: Es geht mir gut.
- Präteritum: Es ging mir schlecht.
- Perfekt (tinglik): Mir ist es gut gegangen. / Mir ist es schlecht ergangen. (tähelepanu: liitabiline 'gehen' kasutab sageli sein-abi.)

Es tut weh — valu ja emotsioonide väljendamine (wehtun / weh tun)
Põhistruktuurid
  • Kellegi kehaosa valutab: Etwas tut jemandem weh (subjekt on see kehaosa, kogemusjuba on dativus).
  • Der Kopf tut mir weh. — Mul valutab pea.
  • Mein Zahn tut mir weh. — Mul valutab hammas.
  • Üldine "see teeb haiget": Es tut weh. — Valus on / teeb haiget.
  • Emotsionaalne / abstraktne valu: Es tut weh, dich zu verlieren. — Valus on sind kaotada.

Näited (kehaosa + kogemusjuhus dative):
- Mir tut der Rücken weh. — Mul valutab selg.
- Ihm tut der Fuß weh. — Tal valutab jalg.
- Uns tut der Kopf nicht weh. — Meie pead ei valuta.

Ajakohad ja pööramine
- Präsens: Das tut weh. / Mir tut der Arm weh.
- Präteritum: Das tat weh. / Mir tat der Arm weh.
- Perfekt: Das hat wehgetan. / Mir hat der Arm wehgetan. (tavapärasemalt: Der Arm hat mir wehgetan.)

Tavalised vead, mida vältida
- Vale kääne inimese puhul: *Mich tut der Kopf weh. — Vale. Õige on: Mir tut der Kopf weh.
Selgitus: inimene, kellel valu on, on dativis (mir, dir, ihm jne).
- Vale subjekt: *Es tut ihm den Kopf weh. — Vale. Õige: Sein Kopf tut ihm weh. / Ihm tut der Kopf weh.

Sarnased konstruktsioonid ja segaduse allikad
Es gibt vs Da ist/Da sind
  • Da ist / Da sind rõhutab asukohta: Da ist ein Mann an der Tür. — Seal on mees ukse juures.
  • Es gibt rõhutab üldist olemasolu või leiduvust ilma konkreetse asukohata: Es gibt in dieser Stadt viele Parks. — Selles linnas on palju parke.
Es geht vs Wie ist (unterschiede)
  • Wie geht es dir? — Kuidas sul läheb? (isiklik heaolu, tervis)
  • Wie ist das Wetter? / Wie ist der Film? — Kuidas on ilm/film? (kirjeldus või hinnang)
Levinumad vead ja õppuri nipid
  • Jälgi käänet: es gibt + AKK, jemand tun + DAT.
  • Õpi tüüplauseid pähe (Wie geht es dir? / Es gibt + Nomen / Mir tut X weh). Need korduvad palju argikeeles.
  • Kui tahad öelda "on palju teha", võid kasutada: Es gibt viel zu tun. — Eestikeelne vaste "On palju teha".
  • Ära proovi asendada impersoonset es'i eesti "see"-ga; grammatilised struktuurid erinevad.
Lühike sõnastik (glossary)
  • Impersoonne/dummy-subjekt: grammatiline "es", mis ei viita tegelikule subjektile.
  • Akkusativ (Otsekääne): vastus küsimusele "wen? was?" — kasutatakse pärast es gibt.
  • Dativ (Kaudkääne): vastus küsimusele "wem?" — kasutatakse tundmise/valu väljendamisel (mir, dir).
  • Präsens / Präteritum / Perfekt: eesti keele olevik / minevik / täismaine minevik (näited artikkelil).
Lõppsõna — peamised võtme-mallid kokkuvõtlikult
  • Es gibt + Akkusativ — "there is/there are" (Es gibt einen Grund. — On üks põhjus.)
  • Wie geht es + Dativ? / Mir geht es gut. — "Kuidas kellegil läheb? / Mul läheb hästi."
  • Es geht um + Akkusativ — "asi käib ... kohta / see on ... kohta" (Es geht um deine Idee.)
  • Etwas tut jemandem weh / Es tut weh — "midagi valutab kellelgi / see teeb haiget" (Der Zahn tut mir weh.)

Kui jääb mõni konkreetne näide segaseks, kirjuta mulle lause, mida tahad analüüsida — ma seletan selle läbi, käänan ja näitan õiged variandid.

Subscribe for evidence based language learning insights.

Lingua Fortis
Copyright © 2025 Lingua Fortis | Made in New York