Jah/ei-küsimuste ja W-küsimuste moodustamine (tegusõna esikohal, küsimussõnad) - saksa Grammar

Mis on jah/ei-küsimused ja W-küsimused (tegusõna esikohal)?

Saksa keeles eristatakse peamiselt kahte otseküsimuste rühma: jah/ei-küsimused (küsitakse, kas väide on tõene) ja W-küsimused (küsimussõnaga algavad küsimused: wer, was, wann jne.). Olemasolev põhireegel otseküsimuste jaoks on see, et kõneviis (muudetav ehk finitiivne tegusõna) liigub lausest esimesse või teise kohta: jah/ei-küsimustes on tegusõna esimesel kohal (verb-first, V1), W-küsimustes on küsimussõna esimesel kohal ja tegusõna tavaliselt teisel kohal (V2).

Mida tähendab "tegusõna esikohal"? (võrdlus nimetusega ja tavaväljendiga)

Saksa lihtlause (avalduv lause) on tavaliselt nii-öelda V2-ordiga: esimene „positsioon" võib olla subjekt või muu lauseosa, aga finitiivne tegusõna jääb teisele positsioonile. Näide (deklareeriv lause):

Du kommst morgen. — Sa tuled homme. (S = "du", V = "kommst" on lause teises positsioonis)

Jah/ei-küsimuses tuleb finitiivne tegusõna lause algusse (V1):
- Kommst du morgen? — Kas sa tuled homme?

W-küsimuses tuleb küsimussõna esimeseks ning tegusõna liigub teisele positsioonile:
- Wann kommst du? — Millal sa tuled?

Märkus eesti keelele: eesti keeles kasutatakse jah/ei-küsimustes sageli sõna "kas" lause alguses või tõusevat intonatsiooni („Kas sa tuled?“), kuid saksa keeles tavareegel on tegusõna+inversioon ("Kommst du?"), mitte "kas"-analoog.

Kuidas moodustada jah/ei-küsimusi (tegusõna esikohal)?

Reegel: tõsta finitiivne tegusõna lause algusse; subjekt (või muu nimisõna/asesõna) järgneb kohe pärast seda. Ülejäänud lauseliikmed jäävad tavalisele järjekorrale.

Lihtne olevik (Präsens)

Näide:

Er liest das Buch. — Ta loeb raamatut. (deklareeriv)
Liest er das Buch? — Kas ta loeb raamatut? (küsimus, tegusõna "liest" ees)

Minevik: Perfekt ja Präteritum

Kui lauses on abitegusõna (haben/sein) (perfekt või präteritum), siis pööratakse see abitegusõna:

Er hat das Buch gelesen. — Ta on raamatu lugenud.
Hat er das Buch gelesen? — Kas ta on raamatu lugenud?

Präteritumiga (lihtminevik) pööratakse samuti finitiivne tegusõna:
- Er kam gestern. — Ta tuli eile.
- Kam er gestern? — Kas ta tuli eile?

Tulevik (Futur) ja modaalid

Futuris ja modaalidega pööratakse finitiivne tegusõna (abivorm või modaal):

Du wirst morgen kommen. — Sa tuled homme (tulevik).
Wirst du morgen kommen? — Kas sa tuled homme?

- Du musst gehen. — Sa pead minema.
- Musst du gehen? — Kas sa pead minema?

Eraldatavad (separable) tegusõnad
Separable-verbid lükkavad eessõna lause lõppu; pööramisel liigub tegusõna stems (personaaltahuv) lause ette, eessõna jääb lõppu:
- Du stehst um sieben auf. — Sa tõused seitsmeks üles.
- Stehst du um sieben auf? — Kas sa tõused seitsmeks üles?

Näited jah/ei-küsimustest kokku (erinevad ajavormid)
- Kommst du heute? — Kas sa tuled täna?
- Hast du das gesehen? — Kas sa nägid seda / oled seda näinud?
- Ist sie schon angekommen? — Kas ta on juba kohale jõudnud?
- Wirst du nächstes Jahr kommen? — Kas sa tuled järgmisel aastal?
- Haben Sie Zeit? — Kas teil on aega? (viisilise "Sie" pöördumine)

Kuidas moodustada W-küsimusi (küsimussõnad)?

Reegel: küsimussõna (wer, was, wann, wo, warum jne.) alguses → finitiivne tegusõna teisele kohale → subjekt järgneb tavaliselt kohe tegusõnale.

Tüüpilised küsimussõnad ja näited

Wer? (kes, subjekt)
Wer kommt? — Kes tuleb?
Wen? (keda, akusatiiv)
Wen siehst du? — Keda sa näed?
Wem? (kellele, datiiv)
Wem hast du geholfen? — Kellele sa aitasid?
Wessen? (kelle oma / kelle)
Wessen Auto ist das? — Kelle auto see on?
Was? (mis)
Was machst du? — Mida sa teed?
Wo? / Wohin? / Woher? (kus / kuhu / kust)
Wo bist du? — Kus sa oled?
Wohin gehst du? — Kuhu sa lähed?
Woher kommst du? — Kust sa tuled?
Wann? (millal)
Wann beginnt der Kurs? — Millal kursus algab?
Warum? / Wieso? / Weshalb? (miks)
Warum lernst du Deutsch? — Miks sa õpid saksa keelt?
Wie? (kuidas)
Wie heißt du? — Mis su nimi on?
Wie viel(e)? / Wie lange? / Wie oft? (kui palju / kui kaua / kui tihti)
Wie viel kostet das? — Kui palju see maksab?
Wie lange bleibst du? — Kui kaua jääd?

Näide W-küsimustest eri aegades
- Wann kommst du? — Millal sa tuled?
- Warum hat er das gesagt? — Miks ta seda ütles?
- Wohin wirst du fahren? — Kuhu sa sõidad?

Küsimussõnad + eellasõnad (prepositsioonid): Worauf? Woran? Wofür? jne.

Mõnel W- sõnal on kombineeritud vormid, kui küsimus puudutab prepositsioonilist sõltuvust:

Woran denkst du? — Mille peale / mille peale sa mõtled? (Woran = an + wen/was)
Worauf wartest du? — Mida sa ootad? / Millele sa ootad?
Wofür interessierst du dich? — Mille vastu sa huvi tunned?

Näited, kus prepositsioon peab jääma küsimuses: kui saksa verb nõuab teatud eellasõna, tuleb see küsimussõnaga liita:
- Auf wen wartest du? — Kellet sa ootad? (millisele isikule)
- Mit wem sprichst du? — Kellega sa räägid?

Erandid ja erijuhud: abisõnad, eraldatavad eessõnad, modaalid ja kaudsed/otseküsimused

Abitegusõnad (haben / sein) ja perfekt

Perfekti küsimuses pööratakse abitegusõna (haben/sein):

Sie hat angerufen. — Ta (n) on helistanud.
Hat sie angerufen? — Kas ta helistas?

Erinevus eesti keelega: eesti keeles küsime sageli intonatsiooniga või "kas", saksa keeles pööratakse abitegusõna.

Kaudsed küsimused (indirect questions) ja alama-lause sõnajärg

Kui tegemist on kaudse/embedded küsimusega (näiteks "Ma ei tea, kes tuli"), kasutatakse saksa alamlauset, kus finitiivne tegusõna liigub lõppu (SOV/verb-final):

Direkte Frage: Wer hat das gesagt? — Kes ütles?
Indirekte Frage: Ich weiß nicht, wer das gesagt hat. — Ma ei tea, kes seda ütles. (finitiivne tegusõna "hat" lause lõpus)

See on üks levinumaid segaduseallikaid: otseses küsimuses V1/V2, kaudses küsimuses verb lõpus.

Küsimused kõnekeeles (intonatsioon, "kas"-vasted) ja küsisõna "oder"/"nicht wahr"

Kõnekeeles võib jah/ei-küsimus kõlada ka ilma inversioonita vaid intonatsiooniga: "Du kommst?" (see on väga mitteametlik; kirjas ei sobi sageli).
Lisaküsimusena kasutatakse sageli lühisid lause lõpus: "..., oder?" või "..., nicht wahr?":
Du kommst morgen, oder? — Sa tuled homme, eks?
Das ist gut, nicht wahr? — See on ju hea, eks?

Kuidas eristada otseküsimust ja kaudset küsimust (sõnajärg)?

Otseküsimus (direct): algab kas tegusõnaga (jah/ei) või küsimussõnaga (W), ning finitiivne tegusõna on kas esimesel või teisel kohal.

Kommt er? / Wann kommt er?

Kaudne küsimus / alamlause (embedded): küsimus on osa suuremast lausest ja järgib saksa alamlaused (verb-final) reeglit:
- Ich frage dich: "Wann kommst du?" — Otseküsimus.
- Ich frage dich, wann du kommst. — Kaudne küsimus: "kommst" lõpus.

Oluline: kaudse küsimuse puhul ei kasuta saksa keel pööramist (inversion) — tegusõna liigub lõppu.

Levinud vead ja kuidas neid parandada

1) Eesti "kas"-mõtlemine saksa keeles Viga: Kasutage "kas"-mentaalit ning ei pöörata tegusõna.

Vale: *Kas kommst du? (sõna "kas" saksa lauses ei kuulu)
Õige: Kommst du? — Saksa keeles ei ole vastet "kas"; kasutatakse inversiooni.

2) Vale tegusõna asetamine koos abitegusõnaga
- Vale: *Er gelesen hat das Buch? (abitegusõna peab olema pööratud)
- Õige: Hat er das Buch gelesen?

3) Segadus "wer/wen/wem/wessen" kasutamisel (nimetav/kausatiiv/datiiv/genitiiv)

Wer hat das gemacht? — Kes (subjekt)

Wen hast du gesehen? — Keda (akusatiiv)

Wem hast du geholfen? — Kellele (datiiv)

Wessen Tasche ist das? — Kelle (genitiiv)

4) Unustatakse prepositsioon koos küsimussõnaga

Vale: *Wartest du? (pigem: Worauf wartest du?)

Õige: Worauf wartest du? — Kui verb nõuab eellasõna, tuleb see küsimussõnaga kokku.

5) Kaudsete küsimuste sõnajärg kui see peaks olema otsene

Vale: *Ich weiß nicht: Wann kommst du? (sõnaline viga kaudse/otse vahel)

Õige: Ich weiß nicht, wann du kommst.

Kokkuvõte ja kiire reegel

Jah/ei-küsimus (otsene): finitiivne tegusõna alguses → Verb-first (V1). E.g. "Kommst du?"
W-küsimus: küsimussõna alguses, finitiivne tegusõna teisel kohal (V2). E.g. "Wann kommst du?"
Kaudne/embedded question: tegusõna lõpus (verb-final). E.g. "Ich weiß nicht, wann du kommst."
Perfektis/pastis pööratakse abitegusõna (haben/sein).
Separable-verbid: eessõna jääb lause lõppu, stems pööratakse tavapäraselt.
Õpi W-sõnade juhtivad juhtumid (wer/wen/wem/wessen), wo/woher/wohin ja prepositsiooniga vormid (woran, worauf jne.).

Sõnastik (lühike glossaar)

finitiivne tegusõna — lause tegusõna vorm, mis on pööratud vastavalt persoonile ja ajale (eesti keeles sageli "tuleb", "läks"). inversioon — subjekti ja tegusõna järjekorra vahetus (saksa otseküsimustes). V1 / V2 / verb-final — lühendid verbipositsioonide kohta: V1 = verb esimesel kohal (jah/ei-küsimus), V2 = verb teisel kohal (W-küsimus), verb-final = verb lause lõpus (alamlaused / kaudsed küsimused). separable verb (lahknev tegusõna) — tegusõna, millel on eesliide, mis lause sees eri kohale liigub (näiteks "aufstehen" → "du stehst auf"). W‑küsimussõnad — saksa küsimussõnad: wer, was, wann, wo, warum, wie, welcher, wessen, wen, wem jne.

Lõppsõna: harjutades pööramist (verb-first ja verb-second mustrid) sisuliselt õpitakse saksa küsimuste loomist kiirelt. Korda: jah/ei → verb ees; W‑küsimus → W‑sõna ees + verb teisel kohal; kaudne küsimus → verb lõpus.

Näited kokku (kiire näitesari):
- Kommst du morgen? — Kas sa tuled homme?
- Wann kommst du morgen? — Millal sa homme tuled?
- Hat er das gesehen? — Kas ta nägi seda?
- Wessen Tasche ist das? — Kelle kott see on?
- Mit wem gehst du ins Kino? — Kellega sa lähed kinno?
- Ich weiß nicht, wer das gesagt hat. — Ma ei tea, kes seda ütles.

Edu õppimisel! Kui soovid, võin kokku panna kiire mnemoonika kaarti (1–2 lauset), mida hoida paberil või telefoni märkmikus.