Kaudne kõne konjunktiiviga (Konjunktiv I põhitõed)

Kaudne kõne konjunktiiviga (Konjunktiv I põhitõed)

Mis see on?

Lühikirjeldus
Konjunktiv I on saksa keele kõneviis, mida kasutatakse eelkõige kaudse kõne (reported speech) edastamiseks. Kaudne kõne tähendab kellegi sõnade edasiütlemist ilma nende sisu otseselt kinnitamata — see näitab distantsi kõneja ja väidetava väite vahel.

Näide:
"Ich bin krank." (õige kõneleja ütlus)
- Direkte: Er sagt: "Ich bin krank." ("Ta ütleb: 'Ma olen haige.'")
- Kaudne (Konjunktiv I): Er sagt, er sei krank. ("Ta ütleb, et ta on haige.")

Millal ja miks kasutada?

- Ajakirjanduses ja ametlikus kirjutises, et edastada kellegi väidet neutraalselt (ilma kinnitamiseta).
- Kui tahad selgelt näidata, et tegu on kellegi teise väitega (kuuldus, sõnum, väide).
- Kui otsetsite suulist väljendust (tsitaat) ei ole otstarbekas tõesuseks kinnitada; Konjunktiv I jääb neutraalseks.

Näited:
1) Ajakirjandus:
Direkt: Der Politiker sagt: "Wir reduzieren die Steuern." ("Me vähendame makse.")
Indirekt: Der Politiker sagt, man reduziere die Steuern. ("Poliitik ütleb, et makse vähendatakse.")

2) Kuuldus (hoiatav distants):
Direkt: "Er hat das Geld genommen." ("Ta võttis raha.")
Indirekt: Es wird berichtet, er habe das Geld genommen. ("Teatatakse, et ta olevat raha võtnud.")

Kuidas moodustatakse Konjunktiv I?

Põhireegel (präsenstempus)
Võta tegusõna algvorm (infinitiiv), eemalda lõpp -en ja lisa Konjunktiv I vormi lõppudeks: -e, -est, -e, -en, -et, -en.

Näide (regulaarne verb machen):
ich mache
du machest
er/sie/es mache
wir machen
ihr machet
sie/Sie machen

Näide (tugev verb kommen):
ich komme
du kommest
er/sie/es komme
wir kommen
ihr kommet
sie/Sie kommen

Olulised abiverbid ja modaalid
Sein, haben, werden ja modaalverbid käituvad veidi erandlikult — nende Konjunktiv I vormid on kasutuses väga sageli:

sein:
ich sei
du seiest
er/sie/es sei
wir seien
ihr seiet
sie/Sie seien

haben:
ich habe
du habest
er/sie/es habe
wir haben
ihr habet
sie/Sie haben

werden:
ich werde
du werdest
er/sie/es werde
wir werden
ihr werdet
sie/Sie werden

Modalid (näited):
können: ich könne, du könnest, er könne, wir können, ihr könnet, sie können
sollen: ich solle, du sollest, er solle, wir sollen, ihr sollet, sie sollen
müssen: ich müsse, du müssest, er müsse, wir müssen, ihr müsset, sie müssen
wollen: ich wolle, du wollest, er wolle, wir wollen, ihr wollet, sie wollen
dürfen: ich dürfe, du dürfest, er dürfe, wir dürfen, ihr dürfet, sie dürfen

Perfekt ja minevikud
Kaudse kõne minevikuvormide puhul kasutatakse Konjunktiv I abil abiverbe (haben või sein) vastavas Konjunktiv I vormis + verbipartiitsium II (Partizip II):

Direkt: "Ich habe das Buch gelesen." ("Ma olen raamatu läbi lugenud.")
Indirekt: Er sagt, er habe das Buch gelesen. (Konj. I von haben + Partizip II)

Kui algne lause oli lihtminevikus (Präteritum), antakse see sageli edasi perfekti kujul Konjunktiv I abil:
Direkt: Er sagte: "Ich ging nach Hause." ("Ma läksin koju.")
Indirekt: Er sagte, er sei nach Hause gegangen. (Konj. I von sein + Partizip II)

Futuuri väljendamine
Futuuri puhul kasutatakse Konjunktiv I vormi von werden + infinitiiv:
Direkt: "Ich werde morgen kommen." -> Indirekt: Er sagt, er werde morgen kommen.

Aegade kaardistamine (lihtne juhend)</b]

- Präsens (Direkt) -> Konjunktiv I Präsens (Indirekt)
"Ich arbeite." -> Er sagt, er arbeite.

- Perfekt (Direkt) -> Konjunktiv I Perfekt (Indirekt: Konj. I von haben/sein + Partizip II)
"Ich habe gearbeitet." -> Er sagt, er habe gearbeitet.

- Präteritum (Direkt) -> tavaliselt edasi antud Konjunktiv I perfekti vormis
"Ich ging." -> Er sagte, er sei gegangen.

- Futur I (Direkt) -> Konjunktiv I von werden + Infinitiv
"Ich werde kommen." -> Er sagt, er werde kommen.

Küsimused ja käsud kaudses kõnes

Kaudsed küsimused
- Kelle küsimus algab küsisõnaga (wo, wer, wie ...), kasutatakse küsisõna ja Konjunktiv I vormi:
Direkt: Er fragt: "Wo ist die Post?"
Indirekt: Er fragt, wo die Post sei. ("Ta küsib, kus postkontor on.")

- Jah/ei küsimused teisendatakse lauseks ob + Konjunktiv I (kirjalikult):
Direkt: "Kommst du morgen?"
Indirekt: Er fragt, ob du morgen kommest. (kirjalikum) / Er fragt, ob du morgen kommst. (igapäevane)

Käsud (imperatiiv) edasiandmine
Imperatiiv muudetakse tavaliselt sissejuhatava lauseni + deveriaalsesse vormi (sollen Konjunktiv I) või kasutada verbi 'auffordern' / 'befehlen' + zu-Infinitiv:

Direkt: Er sagt zu mir: "Komm!"
Indirekt: Er sagte zu mir, ich solle kommen. ("Ta ütles mulle, et ma peaksin tulema.")
Või: Er befahl mir zu kommen. (teine viis)

Millal kasutada Konjunktiv II või teistest variante?</b]

Kui Konjunktiv I ja indikatiiv langevad kokku
- Mõnikord Konjunktiv I vorm kattub indikatiiviga (eriti mitmuses — wir/sie, või esimeses isikus). Kui see tekitab segadust, eelistatakse:
- Konjunktiv II vormi (v.a. lihtne Konjunktiv II või würde + Infinitiv), või
- 'dass' + indikatiiv (eriti kõnekeeles), või
- muud vahendid nagu "angeblich", "laut" jms.

Näide (kattuvus, mitmus):
Direkt: Die Zeugen sagen: "Wir kommen morgen." ("Me tuleme homme.")
Indirekt (probleem): Die Zeugen sagen, sie kommen morgen. (sama vorm kui indikatiiv)
Lahendused:
- Die Zeugen sagen, sie kämen morgen. (Konjunktiv II, aitamaks eristada)
- Die Zeugen sagen, dass sie morgen kommen. (dass + indikatiiv, tavaline kõnekeel)
- Laut Aussage der Zeugen kämen sie morgen. (teisene konstruktsioon)

Tavalised vead, mida vältida

- Ära unusta pronoome muuta (Ich -> er/sie, du -> er/sie/ich vastavalt kontekstile).
Direkt: "Ich bin müde." -> Indirekt: Er sagt, er sei müde. (mitte: Er sagt, ich bin müde.)

- Kui lause algas Präteritum (minevik), ära jäta konteksti muutmata — kasuta Konjunktiv I perfektivormi (hilisemaks minevikuks) või sobivaid abisõnu.

- Kui Konjunktiv I katab Indikativi vormi, ära hirmuta Konjunktiv II või ümberütlemise (dass + Indikativ) kasutamisest, et vältida segadust.

- Käsu edasiandmisel ära jäta Imperativi kujul: tavaliselt ümber sõnastada (er sagte, er solle kommen / er forderte ihn auf zu kommen).

Palju praktilisi näiteid (direkt -> indirekt)

1) Präsens
- Direkt: Sie sagt: "Ich komme später." ("Ma tulen hiljem.")
Indirekt: Sie sagt, sie komme später. ("Ta ütleb, et ta tuleb hiljem.")

2) Perfekt
- Direkt: Er sagt: "Ich habe das Paket bekommen." ("Ma sain paki.")
Indirekt: Er sagt, er habe das Paket bekommen. ("Ta ütleb, et ta on pakki saanud.")

3) Präteritum -> Indirekt Perfekt
- Direkt: Er sagte: "Ich sah den Unfall." ("Ma nägin avariid.")
Indirekt: Er sagte, er habe den Unfall gesehen. ("Ta ütles, et ta oli avariid näinud.")

4) Futur
- Direkt: Sie sagt: "Ich werde euch informieren." ("Ma annan teile teada.")
Indirekt: Sie sagt, sie werde uns informieren. ("Ta ütleb, et ta annab meile teada.")

5) Modalverb
- Direkt: Er sagt: "Ich kann nicht kommen." ("Ma ei saa tulla.")
Indirekt: Er sagt, er könne nicht kommen. ("Ta ütleb, et ta ei saa tulla.")

6) Imperativ
- Direkt: Der Lehrer sagt zu den Schülern: "Macht die Hausaufgaben!" ("Tegutsege kodutöödega!")
Indirekt: Der Lehrer sagte zu den Schülern, sie sollten die Hausaufgaben machen. ("Õpetaja ütles õpilastele, et nad peaksid kodutööd tegema.")

7) Frage mit Fragewort
- Direkt: "Wo ist der Bahnhof?"
Indirekt: Er fragt, wo der Bahnhof sei. ("Ta küsib, kus raudteejaam on.")

8) Ja/Nein-Frage
- Direkt: "Hast du das gesehen?"
Indirekt: Er fragt, ob ich das gesehen habe. (kirjanduslikum: Er fragt, ob ich das gesehen habe / ob ich das gesehen habe -> kontekst määrab)

9) Negation
- Direkt: "Ich habe nichts gesagt." -> Indirekt: Er sagt, er habe nichts gesagt.

10) Passiv
- Direkt: "Das Haus wird renoviert." -> Indirekt: Er sagt, das Haus werde renoviert. ("Ta ütleb, et maja renoveeritakse.")

Praktilised näpunäited ja reeglite kokkuvõte

- Kasuta Konjunktiv I siis, kui tahad säilitada neutraalse, edastava tooni (eriti trükimeedia ja ametlik tekst).
- Kui Konjunktiv I kattub Indikatiiviga, vali Konjunktiv II või 'dass' + indikatiiv, et vältida ambivalentsust.
- Igasugune muutus: kohanda pronoome ja ajavorme vastavalt konteksti.
- Perfekti vormiks kasuta Konjunktiv I abiverbi (haben/sein) + Partizip II.

Võrdlus eesti keelega

Eesti keeles puudub täpselt sama vormiliselt eraldatud Konjunktiv I mood; kaudset kõnet väljendatakse tavaliselt sidesõnaga 'et' + indikatiiv (nt: Ta ütles, et ta tuleb). See tähendab, et eesti keele kõneviis ei erista alati neutraalsust samal viisil nagu saksa Konjunktiv I. Seega saksa keelt õppides tasub tähele panna olukordi, kus saksa keel kasutab eraldi vormi, et näidata kuulujuttu/edastust (mida eesti keeles peamiselt kontekst ja sidesõnad annavad).

Lühiglossar

- Kaudne kõne (indirektne kõne): kellegi teise väite edasiandmine (reported speech).
- Konjunktiv I: saksa kõneviis, kasutusel peamiselt kaudses kõnes.
- Konjunktiv II: teine konjunktiiv, kasutatakse eelkõige võimalikkuse, vähe usutavuse või viisakuse väljendamiseks ning kui Konjunktiv I langeb kokku indikatiiviga.
- Indikativ (Indikativ): tavakeelne väide (faktiv).
- Partizip II: tegusõna minevikuosaline (nt 'gekommen', 'gemacht').

Kokkuvõte

Konjunktiv I on saksa keeles oluline instrument kaudse kõne edastamiseks. Kirjalikus ja ametlikus keeles pakub see selget viisi, kuidas eristada edastatavat väidet kõneja enda seisukohast. Õpi Konjunktiv I vormid (eriti abiverbide ja modaalide puhul), harjuta avalduste ümbervormistamist ning pane tähele olukordi, kus vormid kattuvad — siis kasuta Konjunktiv II või ümberütlemist.