Kaudsed küsimused ("Ich weiß nicht, ob.../wann...")
A2Mis on kaudsed küsimused saksa keeles?
Kaudsed küsimused (indirect questions) on küsimused, mis on „sees“ teises lauses — st need on alamlauseena (sõltuv lause), mida sisse juhib küsimussõna (wann, wo, warum jne) või ühendussõna ob (kas). Kaudseid küsimusi kasutatakse, kui:
- tahad teatada, mida keegi küsis;
- küsid viisakalt või täpsustavalt (nt „Können Sie mir sagen…?“);
- esitad mõtte või kahtluse, nt "Ich frage mich…".
Näited (saksa — eesti):
- Ich weiß nicht, ob er kommt. — Ma ei tea, kas ta tuleb.
- Ich frage mich, wann der Zug ankommt. — Ma mõtlen/küsin endalt, millal rong saabub.
- Kannst du mir sagen, wie spät es ist? — Kas sa oskad mulle öelda, mis kell on?
Kuidas moodustada kaudseid küsimusi?
1) Jah/ei-küsimused: "ob"
Kui otseküsimus küsib jah/ei, kasutatakse kaudses küsimuses sõna ob (vastab eesti „kas“):
- Direkter: Kommt er? — Indirekter: Ich weiß nicht, ob er kommt. (Ma ei tea, kas ta tuleb.)
Põhireegel: ob + sõltuv lause (verb lõpus).
Näited eri aegades:
- Ich weiß nicht, ob er heute kommt. — (praegus)
- Ich fragte, ob er gestern Zeit hatte. — (minevik)
- Wir wissen nicht, ob er das gemacht hat. — (perfekt)
- Er fragt, ob sie morgen kommen wird. — (futuur)
Märkus: ärge kasutage ob wh-küsimuste asemel (vt allpool). "Wenn" ei sobi jah/ei-kaudseks küsimuseks — "wenn" on tingiv/repetitiivne.
2) W‑sõnad: wann, wo, warum, wer, was, wie jne
Kui otsesa küsimus algab W-sõnaga (wer, was, wann, wo, warum, wie jt), kasutatakse seda sama W-sõna ka alamlause alguses. Erinevus on sõnajärjes: kaudses küsimuses liigub tegusõna lõppu.
Näited:
- Direkter: Wann fährt der Zug ab? — Indirekter: Ich frage, wann der Zug abfährt. (Millal rong lahkub.)
- Direkter: Wo wohnt sie? — Indirekter: Ich weiß nicht, wo sie wohnt. (Kus ta elab.)
- Direkter: Warum hattest du das gesagt? — Indirekter: Er will wissen, warum ich das gesagt hatte. (Miks sa seda ütlesid.)
Prepositsioon + kysimussõna: saksa keeles liituvad prepositsioonid sageli W-sõnaga (worauf, womit, worüber jne).
- Direkter: Worauf wartest du? — Indirekter: Ich möchte wissen, worauf du wartest. (Millele sa ootad.)
Milline on sõnajärg kaudsetes küsimustes?
Peamine reegel: kaudse küsimuse alamlause sõnajärg on alalauselõpp — täisverb (või abiverb koos osasõnaga) läheb lõppu.
Võrdlus otse/kaudselt:
- Direkt: Wann kommt er? (Wann + Verb + Subjekt)
- Indirekt: Ich frage, wann er kommt. (Wann + Subjekt + Verb lõpus)
Mõned tähelepanekud:
- Erinevalt otseküsimusest ei ole kaudsel küsimusel tavaliselt pöördelist sõnajärje vormi; see on tavaline alamlause.
- Eraldi tähelepanu vajavad abiverbid ja perfelause: "Ich weiß nicht, ob er das gemacht hat." — "gemacht hat" (abiverb lõpus).
- Erinevalt põhilausest ei eraldu saksa lahutatavad eellaused (separable verbs) alamlause lõpus: "abfahren" → "abfährt"; seega: Ich weiß nicht, wann der Zug abfährt.
Milliseid esitajaid (verbe/nomine) kasutatakse, et sisse juhatada kaudset küsimust?
Tüüpilised tegusõnad ja nimisõnad
- wissen: Ich weiß nicht, ob er kommt. (teadmine)
- fragen: Er fragt, wann wir anfangen. (küsimine)
- sich fragen: Ich frage mich, ob das klappt. (enda käest küsimine)
- sagen / berichten: Sie sagte, sie wisse nicht, ob… (teatamine, sageli Konjunktiviga)
- erfahren: Ich habe erfahren, wann die Prüfung ist. (saamine infot)
- möchten / wollen / wissen wollen: Ich möchte wissen, wie das funktioniert. (tahtmine teada)
- höfliche Formeln: Können Sie mir sagen…, Könnten Sie mir sagen…?
- Nimisõnad: die Frage ist, das Problem ist, die Hoffnung ist: "Die Frage ist, ob wir bleiben sollen."
Näited:
- Können Sie mir sagen, wo das Büro ist? — Kas te oskate mulle öelda, kus kontor asub?
- Die Frage ist, wann wir abreisen. — Küsimus on, millal me lahkume.
Aeg ja kõneviis: kuidas valida vorm kaudses küsimuses?
Ajavormid
Ajavorm kaudses klauslis sõltub samast loogikast kui tavalises lauses: valige aeg vastavalt sündmuse toimumisajale.
Näited eri aegadest:
- Präsens: Ich frage, ob er kommt. — Ma küsin, kas ta tuleb.
- Perfekt: Ich weiß nicht, ob er das gemacht hat. — Ma ei tea, kas ta on seda teinud.
- Präteritum: Er fragte, ob du gestern da warst. — Ta küsis, kas sa olid eile kohal.
- Plusquamperfekt: Ich weiß nicht, ob er schon gegangen war. — Ma ei tea, kas ta oli juba lahkunud.
- Futur I: Er fragt, ob wir morgen kommen werden. — Ta küsib, kas me tuleme homme.
Konjunktiv I (kaudne kõne) ja Konjunktiv II
- Konjunktiv I (er/sie/es — sei, habe, komme jne) kasutatakse peamiselt ametlikus kirjas või ajakirjanduses, et näidata, et tegemist on edastatud väitega (reported speech). Ka kaudsetes küsimustes võib seda kohata: "Er fragte, ob er zu spät sei." (Ta küsis, kas ta on liiga hilja.)
- Igas päevases kõnes kasutatakse sageli siiski indikatiivi, eriti kui edastad lihtsalt fakti või oma teadmatusest: "Er fragte, ob er zu spät war."
- Konjunktiv II tuleb mängu pigem viisakusvormides ja oletustes: "Er fragte, ob ich ihm helfen könnte." — siin on 'könnte' viisakas/tingiv vorm.
Tavalised vead ja kuidas neid vältida
Levinumad eksimused
- Vale sõnajärg (kasutada otseküsimuse sõnajärge alamlause sees):
- Viga: *Ich weiß nicht, ob kommt er.
- Õige: Ich weiß nicht, ob er kommt.
- Ob/eelnev sõna segamini: ob kasutatakse ainult jah/ei-küsimuste kaudseks esitamiseks. Ärge kirjutage: *Ich weiß nicht, ob wann er kommt. — Õige: Ich weiß nicht, wann er kommt.
- Wenn asemel wann: "wenn" tähistab tingimust või korduvat sündmust; aja kohta räägime "wann":
- Viga: *Ich frage mich, wenn er kommt.
- Õige: Ich frage mich, wann er kommt.
- Vale prepositsiooni paigutus wh-sõnaga: prepositsioon liitub sageli wh-sõnaga (worauf, womit). Õige: Ich weiß nicht, worauf du wartest.
- Vale lõpukujude järjestus abiverbidega: õige on alusverb lõpus: Ich weiß nicht, ob er das gemacht hat. (mit "hat" lõpus)
- Punktuaalpunkt: kui peaklausel on väide (Ich weiß nicht), siis kogu lause lõpeb tavapunktiga: Ich weiß nicht, ob er kommt. Kui aga kogu lause on küsimus (Weißt du…), siis lõpus küsik: Weißt du, ob er kommt?
Näited: palju kontekste ja varieerunud laused
- Ich weiß nicht, ob sie heute zur Arbeit kommt. — Ma ei tea, kas ta täna tööle tuleb.
- Er fragte, ob ich ihm helfen kann. — Ta küsis, kas ma saan teda aidata.
- Sie wollte wissen, ob das Meeting verschoben wurde. — Ta tahtis teada, kas koosolek lükati edasi.
- Könnten Sie mir sagen, ob der Laden offen ist? — Kas te oskate mulle öelda, kas pood on lahti?
- Ich frage mich, wann der Kurs beginnt. — Millal kursus algab?
- Weißt du, wo er die Schlüssel gelassen hat? — Kas sa tead, kus ta võtmepiibid jättis?
- Sie will wissen, warum er so spät gekommen ist. — Ta tahab teada, miks ta nii hilja tuli.
- Kannst du mir sagen, wie das Gerät funktioniert? — Kas sa saad mulle öelda, kuidas seade töötab?
- Er fragte, wem das Buch gehört. — Ta küsis, kellele see raamat kuulub.
- Ich weiß nicht, worauf du dich beziehst. — Ma ei tea, millele sa viitad.
- Er fragt, womit sie die Wand gestrichen haben. — Ta küsib, millega nad seina värvisid.
- Können Sie mir sagen, worüber das Gespräch war? — Kas te oskate mulle öelda, millest vestlus oli?
- Könnten Sie mir bitte sagen, wann der Kurs endet? — Kas saaksite palun öelda, millal kursus lõpeb?
- Würden Sie mir sagen, wie ich zum Bahnhof komme? — Kas te ütleksite, kuidas rongijaama jõuan?
- Die Frage ist, ob er das Angebot annimmt. — Küsimus on, kas ta võtab pakkumise vastu.
- Das Problem ist, wann wir die Lieferung erwarten können. — Probleem on, millal me võime saadet oodata.
- Direkter: Er fragte: "Bin ich zu spät?"
- Indirekter (indicative): Er fragte, ob er zu spät war. — Ta küsis, kas ta oli liiga hilja.
- Indirekter (Konjunktiv I, ametlik/ajakirjandus): Er fragte, ob er zu spät sei. — (sama mõte, stiililine tähis)
- Direkter: Sie sagte: "Ich komme morgen."
- Indirekter: Sie sagte, sie komme morgen. (Konjunktiv I)
- Kaudne küsimus: Er fragte, ob sie morgen komme. — (varianteerides stiili)
Lühiglosaar
Alamlause — sõltuv lause, mis ei seisa iseseisvalt ja järgib põhilauset.
ob — saksa keeles konjunktsioon, kasutatakse jah/ei-kaudsete küsimuste sissejuhina ("kas").
W‑sõnad — küsimussõnad nagu wer, was, wann, wo, warum, wie jne.
Verbfinal — alamlause reegel: pööratud (finiit) verb asub lause lõpus.
Konjunktiv I/II — kaudse kõne vormid: Konjunktiv I kasutatakse formaalsemalt edastatud kõnes; Konjunktiv II võib väljendada viisakust või oletust.
Kokkuvõte
- Kaudsed küsimused saksa keeles on alamlauseid, mida juhivad kas W-sõnad või ob (jah/ei).
- Peamine tehniline erinevus otseküsimuse ja kaudse küsimuse vahel on sõnajärg: alamlause lõpus on verb.
- Kasuta ob ainult jah/ei-küsimuste jaoks; aja kohta kasuta wann, mitte wenn.
- Pöörduva kõne (reported speech) puhul võid kasutada Konjunktiv I, kuid igapäevases kõnes kasutatakse tihti indikatiivi.
Kui tahad, võin koostada palju rohkem näiteid kindla teemaga (nt reisimine, tööintervjuu, klienditeenus) või selgitada mõne keerukama lause konkreetset ümberkujundamist otseküsimusest kaudseks.