Omadussõnade lõpud lihtsates kontekstides (nimetav ja osastav koos määratud ja määramata artiklitega)

Mis see on?

Omadussõnad (saksakeeles Adjektive) kirjeldavad nimesõnu ja nende lõpp muutub sõltuvalt sõna soost (meessoost / naissoost / kesksool), arvust (ainsus või mitmus) ja käänest (siin: nimetav = Nominativ, osastav = Akkusativ). Eesti keeles vastaks see sellele, kuidas omadussõnad muutuvad käändudes, aga saksa keel nõuab lisaks artikli ja käänetega kokkulepitavaid lõpud.

Millal ma kasutan omadussõna lõppusid?

Kui omadussõna seisab otse nimesõna ees (nt der große Mann, ein großes Haus), peab sellel olema õige lõpp.
Antud juhendis vaatame ainult: nimetav (Nominativ) ja osastav (Akkusativ) koos määratud artikliga (der/die/das/die) ja määramata artikliga (ein/eine/ein).

Miks on vaja erinevaid lõppe?

Saksa keel kasutab omadussõna lõppe nii, et nad näitaksid käänet, sugu ja arvu. Kui artikkel juba näitab need tunnused (nt der, die, das), siis on omadussõna lõpp lihtsam. Kui artikkel ei näita kõiki tunnuseid (näiteks ein mees- või kesksoolisel nimetavas), peab omadussõna näitama puuduvat vormi.

Kuidas moodustuvad lõppud koos määratud artikliga (der/die/das/die)?

Lühireegel

Pärast määratud artiklit (der/die/das/die) on omadussõna lõpp tavaliselt -e nimetavas ainsuses ja -en enamikus teistes vormides.

Nimetav (Nominativ) koos määratud artikliga

meessoost: der große Mann — "große" lõpp = -e
Der große Mann ist hier. (Suur mees on siin.)
naissoost: die große Frau
Die große Frau lacht. (Suur naine naeratab.)
kesksool: das große Kind
Das große Kind spielt. (Suur laps mängib.)
mitmus: die großen Kinder
Die großen Kinder rennen. (Suured lapsed jooksevad.)

Osastav (Akkusativ) koos määratud artikliga

meessoost: den großen Mann — adjective lõpp muutub -en
Ich sehe den großen Mann. (Ma näen suurt meest.)
naissoost: die große Frau — jääb -e
Ich sehe die große Frau. (Ma näen suurt naist.)
kesksool: das große Kind — jääb -e
Ich sehe das große Kind. (Ma näen suurt last.)
mitmus: die großen Kinder — -en
Ich sehe die großen Kinder. (Ma näen suuri lapsi.)

Kuidas moodustuvad lõppud koos määramata artikliga (ein/eine/ein)?

Lühireegel

Pärast määramata artiklit (ein/eine/ein) toimib omadussõna sageli „segav“ ehk mixed-declension reegli järgi: kui artikel ei näita selgelt sugu ja käänet, annab omadussõna selle teabe (näiteks ein großer Mann — omadussõna annab meessoole nimetava tunnuse lõpuga -er).

Nimetav (Nominativ) koos määramata artikliga

meessoost: ein großer Mann (adjektiivis -er)
Ein großer Mann steht dort. (Suur mees seisab seal.)
naissoost: eine große Frau (adjektiivis -e)
Eine große Frau liest. (Suur naine loeb.)
kesksool: ein großes Kind (adjektiivis -es)
Ein großes Kind spielt draußen. (Suur laps mängib väljas.)

Osastav (Akkusativ) koos määramata artikliga

meessoost: einen großen Mann (adjektiivis -en)
Ich habe einen großen Mann gesehen. (Ma olen näinud suurt meest.)
naissoost: eine große Frau (adjektiivis -e)
Ich sehe eine große Frau. (Ma näen suurt naist.)
kesksool: ein großes Kind (adjektiivis -es)
Ich kenne ein großes Kind aus der Nachbarschaft. (Ma tunnen üht suurt last naabrusest.)

Kokkuvõte — kiire viide lõppudele

Määratud artikkel (der/die/das/die):

Nimetav: meessoost -e (der gute Mann), naissoost -e (die gute Frau), kesksool -e (das gute Kind), mitmus -en (die guten Kinder)
Osastav: meessoost -en (den guten Mann), naissoost -e, kesksool -e, mitmus -en

Määramata artikkel (ein/eine/ein):
- Nimetav: meessoost -er (ein guter Mann), naissoost -e (eine gute Frau), kesksool -es (ein gutes Kind)
- Osastav: meessoost -en (einen guten Mann), naissoost -e, kesksool -es

(bonus: mitmuse määramata artikkel tavaliselt puudub — siis kehtib tugev deklinenoion ja see pole selles juhendis põhitähelepanu all.)

Ulatuslik näidistest (iga kombinatsiooni näited lausetes)

Määratud artikkel — nimetav

Der große Mann ist Lehrer. (Suur mees on õpetaja.)
Die große Frau ist Ärztin. (Suur naine on arst.)
Das große Haus hat drei Fenster. (Suur maja on kolmete aknaga.)
Die großen Kinder spielen im Garten. (Suured lapsed mängivad aias.)

Määratud artikkel — osastav

Ich sehe den großen Mann im Park. (Ma näen suurt meest pargis.)
Ich treffe die große Frau morgen. (Ma kohtun suure naisega homme.)
Wir renovieren das große Haus. (Me renoveerime suurt maja.)
Er ruft die großen Kinder. (Ta kutsub suuri lapsi.)

Määramata artikkel — nimetav

Ein großer Mann hilft mir. (Üks suur mees aitab mind.)
Eine große Frau erzählt eine Geschichte. (Üks suur naine räägib loo.)
Ein großes Kind mag Schokolade. (Üks suur laps armastab šokolaadi.)

Määramata artikkel — osastav

Ich kenne einen großen Mann. (Ma tunnen üht suurt meest.)
Ich habe eine große Frau getroffen. (Ma olen kohtunud suure naisega.)
Er bringt ein großes Kind nach Hause. (Ta toob suure lapse koju.)

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

1) Segadus den/der vahel (meessoost osastav vs nimetav)

Vale: Ich sehe der große Mann. (Viga: der on nimetav, aga lauses on vaja osastavat.)
Õige: Ich sehe den großen Mann.

2) Unustatakse -s (ein großes Haus)
- Vale: Ich habe ein groß Haus. (Puudub -es neutri ainsuse puhul pärast ein)
- Õige: Ich habe ein großes Haus.

3) Mitmuse vormide valesti kasutamine pärast die/keine jne
- Vale: die groß Kinder (viga)
- Õige: die großen Kinder

Nipp meeldejätmiseks
- Pärast määratud artiklit näed sageli -e ainsuses; kui midagi ei näita sugu (ein), lase omadussõnal seda teha (ein großer, ein großes).
- Palju vorme lõpevad -en (erinevad kääned ja mitmus) — kui ei tea, mõtle, kas artikkel juba ütleb keda/kas — kui mitte, siis omadussõna kannab tunnust.

Lühisõnastik

Nimetav (Nominativ): vastab küsimustele "kes? mis?" — lause põhiosa (subjekt).
Osastav (Akkusativ): vastab küsimustele "keda? mida?" — otsene objekt.
Määratud artikkel: der / die / das / die (vastavad eesti kätte eraanud sõnadele "see/ need" laias tähenduses).
Määramata artikkel: ein / eine / ein (vastab tugevuselt "üks" või määramatus).
Omadussõna (Adjektiv): sõna, mis kirjeldab omadust (suur, väike, uus jne.).

Lõppsõna

Saksakeelsete omadussõnade lõppude õppimine muutub kergemaks, kui harjutad iga kombinatsiooni läbi – eriti tähelepanu pöörates, kas artikkel juba näitab sugu/käändet. Käesolev juhend katab lihtsaimad ja kõige sagedasemad olukorrad: nimetav ja osastav koos määratud ja määramata artiklitega. Kui vajad tabelit või rohkem lauseid, võin lisada veel näiteid (sh dative/genitive või ilma artiklita vormid).