Regulaarsete ja levinud ebareeglipäraste tegusõnade oleviku pööramine - saksa Grammar

Saksa keele oleviku pööramine (Präsens): regulaarsete ja levinud ebareeglipäraste tegusõnade pööramine

See artikkel selgitab, mida tähendab saksa keele olevik (Präsens), millal seda kasutatakse, kuidas moodustada olevik regulaarsete (nn nõrkade) tegusõnadega ning kuidas käituvad levinumad ebareeglipärased (tugevad ja modaal) tegusõnad. Palju näiteid saksa keelest koos eesti tõlgetega aitab õpitut kinnistada.

Millal kasutatakse präsens'i (olevikku)?

Olevikut kasutatakse saksa keeles peamiselt samadel juhtudel nagu eesti keeles:

praegune tegevus: Ich lese ein Buch. (Ma loen raamatut.)
harjumus või korduv tegevus: Er joggt jeden Morgen. (Ta jookseb iga hommik.)
üldine tõde: Wasser kocht bei 100 °C. (Vesi keeb 100 °C juures.)
tulevik (lähedane või plaane väljendav): Morgen fahre ich nach Berlin. (Homme sõidan Berliini.)
eesti keeles tuntud „progressiivset“ vormi (ingl k "I am doing") väljendatakse saksa keeles sageli adverbiga: Ich lerne gerade. (Ma õpin praegu.)

Kuidas moodustada olevikku regulaarsete tegusõnadega?

Põhireegel on lihtne: 1) Võta tegusõna infinitiiv (lõpp -en või -n): machen, lernen, spielen. 2) Eemalda infinitiivi lõpp (-en või -n) — saad tüve. 3) Lisa isikuline lõpp: ich -e, du -st, er/sie/es -t, wir -en, ihr -t, sie/Sie -en.

Näide: machen (tegema)
ich mache (ma teen)
du machst (sa teed)
er/sie/es macht (ta teeb)
wir machen (me teeme)
ihr macht (te teete)
sie/Sie machen (nad/Teete)

Veel näide: lernen (õppima)
ich lerne (ma õppin)
du lernst (sa õpid)
(er) lernt / wir lernen / ihr lernt / sie lernen

Ära unusta formi „Sie“ (austusvorm): see käitub nagu mitmus (sie/Sie machen).

Helilisuse ja häälduse erandid (lisatakse -e): -t ja -d tüvetel

Kui tüvi lõpeb täishäälikule järgneva -t- või -d-ga (või keerulise konsonantklastriga), lisatakse -e- enne -st ja -t, et hääldus oleks lihtsam. Näited:

arbeiten (töötama): ich arbeite, du arbeitest, er arbeitet, wir arbeiten, ihr arbeitet, sie arbeiten. (Ma töötan, sa töötad...)
baden (pesema): ich bade, du badest, er badet...
reden (rääkima): ich rede, du redest, er redet...

Tüvi lõpeb -s / -ss / -ß / -z? Du-vormil -st → -t

Kui tüvi lõpeb s-häälikuga (s, ss, ß, z), ei lisa du-vormile -st, vaid ainult -t (st ei lähe). Näited:

tanzen (tantsima): ich tanze, du tanzt, er tanzt...
heißen (kutsuma nimega): ich heiße, du heißt, er heißt...

See on häälduse tõttu: du heißst oleks raskesti hääldatav.

Verbid, mis lõpevad -eln või -ern

Paljud -eln/-ern lõpulised verbid käituvad regulaarsete verbidena, ent on pisierinevusi ich-vormiga. Sageli võib -e- enne -n kaduda ich-vormis:

handeln (tegutsema): ich handle, du handelst, er handelt...
lächeln (naeratama): ich lächle, du lächelst, er lächelt...
wandern (matkama): ich wandere, du wanderst, er wandert...

Märkus: ei pea seda reeglit kohe kõigi verbide puhul meelde jätma — õpi kõige sagedasemaid verbisid eraldi.

Ebareeglipärased tegusõnad: millised need on ja miks need muutuvad?

"Ebareeglipärased" on eri tüüpi: tugevad (strong), nõrgad (weak, stabiilsed) ning "mixed" (segu). Käesolevas artiklis vaatame eelkõige tugevate verbide praeguse aeg muutusi ja modaalverbe.

Peamised tüübid präsensis:
- Tugevad verbid: tüvevokaal muutub tavaliselt 2. ja 3. isikus ainsuses (du / er/sie/es). Näiteks e → i või e → ie, a → ä, au → äu, o → ö.
- Modaalverbid: eripärased pöörded, tihti ilma -en lõpu kaotamata mitmuses, aga ainsuses erisused.
- Täiesti ebareeglipärased: sein, haben, werden.

Tüüpilised vokaalimuutused (näited ja täispööramised)

Järgnevad näited annavad hea ülevaate levinud mustritest. Iga verb on näidatud täieliku oleviku pööramisega ja eesti tõlkega.

E → IE (kirjutatakse 'ie' ja hääldus pikk i:)
sehen (nägema)
ich sehe (ma näen)
du siehst (sa näed)
er/sie/es sieht (ta näeb)
wir sehen / ihr seht / sie sehen

lesen (lugema)
ich lese (ma loen)
du liest (sa loed)
er liest (ta loeb)

E → I (lühike i):
geben (andev)
ich gebe (ma annan)
du gibst (sa annad)
er gibt (ta annab)

nehmen (võtma)
ich nehme (ma võtan)
du nimmst (sa võtad)
er nimmt (ta võtab)

essen (sööma)
ich esse (ma söön)
du isst (sa sööd)
er isst (ta sööb)

helfen (aitama)
ich helfe (ma aitan)
du hilfst (sa aitad)
er hilft (ta aitab)

A → Ä ja AU → ÄU:
fahren (sõitma)
ich fahre (ma sõidan)
du fährst (sa sõidad)
er fährt (ta sõidab)

laufen (joosta, käia)
ich laufe (ma jooksen)
du läufst (sa jooksed)
er läuft (ta jookseb)

tragen (kandma)
ich trage (ma kannan)
du trägst (sa kannad)
er trägt (ta kannab)

Õpi mitmeid sagedasi ebareeglipäraseid verbe (lühike nimekiri):
sein (olema): ich bin, du bist, er ist, wir sind, ihr seid, sie sind. (Ma olen, sa oled, ta on...)
haben (omama): ich habe, du hast, er hat, wir haben, ihr habt, sie haben. (Ma olen omama → ma olen ...)
werden (saama; tuleviku abiverb): ich werde, du wirst, er wird, wir werden, ihr werdet, sie werden.
wissen (teadma): ich weiß, du weißt, er weiß, wir wissen, ihr wisst, sie wissen.

Näide: sein
ich bin (ma olen)
du bist (sa oled)
er ist (ta on)
wir sind / ihr seid / sie sind

Näide: haben
ich habe (ma olen omama / mul on)
du hast (sul on)
er hat (tal on)

Modaalverbid (können, müssen, dürfen, wollen, sollen, mögen)

Modaalverbid on väga levinud ja neil on eriline pöörimine. Need käituvad olevikus sageli lühemalt ainsuses.

können (saama/osata): ich kann, du kannst, er kann, wir können, ihr könnt, sie können. (Ich kann schwimmen. — Ma oskan ujuda.)
müssen (pidama): ich muss, du musst, er muss, wir müssen, ihr müsst, sie müssen. (Ich muss jetzt gehen. — Ma pean nüüd minema.)
dürfen (tohtima): ich darf, du darfst, er darf, wir dürfen, ihr dürft, sie dürfen.
wollen (tahtma): ich will, du willst, er will, wir wollen, ihr wollt, sie wollen.
sollen (pidama (nõue/väide)): ich soll, du sollst, er soll...
mögen (meeldivus / tahtmine väiksemal määral): ich mag, du magst, er mag, wir mögen, ihr mögt, sie mögen.

Modaalverbide kasutus: modaalverb pööratakse ja pärast seda asetatakse lause lõppu teine tegusõna infinitiivina: Ich kann heute nicht kommen. (Ma ei saa täna tulla.)

Eraldi juhtumid: liit- ja mitteliitverbid (separable / inseparableprefix verbs)

Erapärane eesliide (separable): Für aufstehen, anrufen, ankommen jne. Pööramisel eraldub eesliide: Ich stehe um 7 Uhr auf. (Ma tõusen kell 7 üles.) Ich rufe dich an. (Ma helistan sulle.)
Mitteliit (inseparable) eesliide: ver-, be-, ent-, er- jt. Nende eesliidete puhul ei eraldu osa: Ich verstehe dich. (Ma saan sind aru.)

Mõlemal juhul jääb verbitüvi pööramise reeglitesse.

Korduma kippuvad vead ja kuidas neid vältida

Unusta du-vormis, et kui tüvi lõpeb s/häälikuga (s, ss, ß, z), lisatakse vaid -t (nt tanzt, heißt), mitte -st.
Pane tähele -e- lisamist enne -st/-t, kui tüvi lõpeb -t või -d: arbeiten → du arbeitest, nicht du arbeitst.
Ära unusta tüvevokaali muutust ebareeglipäraste verbide puhul (du siehst, du nimmst, du läufst jne.). Kui õpid uut verbi, vaata kohe ka 2. ja 3. isiku vorme.
Modaalverbi järel kasutatakse teist verbi infinitiivis ja see läheb lause lõppu: Ich muss schlafen. (Ma pean magama.)
Separable verbid: ära jäta eesliidet pööratud vormist välja lausekeskkonnas (Ich rufe dich an. — mitte *Ich anrufe dich.)

Palju näiteid – regulaarseid ja ebareeglipäraseid verbe koos täielike pööramistabelitega

Näited regulaarsetest verbidest: 1) spielen (mängima) ich spiele (ma mängin) du spielst (sa mängid) er spielt (ta mängib) wir spielen / ihr spielt / sie spielen

2) kaufen (ostma)
ich kaufe (ma ostan)
du kaufst (sa ostad)
er kauft (ta ostab)

3) arbeiten (töötama)
ich arbeite (ma töötan)
du arbeitest (sa töötad)
er arbeitet (ta töötab)

Näited ebareeglipärastest (valitud sagedased verbid):
1) sehen (nägema)
ich sehe (ma näen)
du siehst (sa näed)
er sieht (ta näeb)

2) geben (andma)
ich gebe (ma annan)
du gibst (sa annad)
er gibt (ta annab)

3) nehmen (võtma)
ich nehme (ma võtan)
du nimmst (sa võtad)
er nimmt (ta võtab)

4) fahren (sõitma)
ich fahre (ma sõidan)
du fährst (sa sõidad)
er fährt (ta sõidab)

5) laufen (jooksma/käima)
ich laufe (ma jooksen)
du läufst (sa jooksed)
er läuft (ta jookseb)

6) essen (sööma)
ich esse (ma söön)
du isst (sa sööd)
er isst (ta sööb)

7) sprechen (rääkima)
ich spreche (ma räägin)
du sprichst (sa räägid)
er spricht (ta räägib)

Täielikud tabelid mõnele olulisemale ebareeglipärasele verbile:
sein (olema): ich bin / du bist / er ist / wir sind / ihr seid / sie sind. (Ma olen / sa oled / ta on / me oleme / te olete / nad on.)
haben (omama): ich habe / du hast / er hat / wir haben / ihr habt / sie haben.
werden (saama; abiverb): ich werde / du wirst / er wird / wir werden / ihr werdet / sie werden.

Modaalverbide täispööramised (nt können ja müssen):
können: ich kann / du kannst / er kann / wir können / ihr könnt / sie können.
müssen: ich muss / du musst / er muss / wir müssen / ihr müsst / sie müssen.

Lõpetuseks: lühike kontrollnimekiri õpisõltlastele

Õpi regulaarsete verbide lõpped (ich -e, du -st, er -t, wir -en, ihr -t, sie -en).
Pane tähele -e lisamist enne -st/-t kui tüvi lõpeb -t/-d.
Meenuta du/er-vormi ebaõigeid vokaalimuutusi (du siehst, du nimmst, du läufst jne.).
Õpi paar väga sagedast ebareeglipärast verbi (sein, haben, werden, wissen, können, müssen).
Harjuta eraldi eraldavaid ja mitteliitverbe (aufstehen vs verstehen).

Sõnastik / lühiterminid
- Präsens = olevik
- Infinitiiv = tegusõna põhivorm (lõpuga -en või -n): z. B. machen
- Tüvi (Stamm) = infinitiivist üle jääv osa pärast -en eemaldamist: mach-
- Lõpp (Personalendung) = isikulõpp nagu -e, -st, -t jne.
- Umlaut = saksa täishäälikumuutus (a → ä, o → ö, u → ü), mis võib ilmneda tüves.

Kui soovid, võin koostada samas stiilis kiireid kontrolltabeleid (PDF- või printable-suvandina) või teha kokkuvõtva listi just sinule huvipakkuvatest verbidest (näiteks kõnekeelsed ebareeglipärased verbid või modaalverbid).