Tegusõnad eessõnaobjektiga (warten auf, erinnert sich an jne.)
B1Tegusõnad eessõnaobjektiga (prepositsiooniga juhitud objektid) — saksa keeles (Präpositionalobjekt)
See artikkel selgitab, mis on saksa keeles tegusõnad, millel on eessõnaobjekt (Präpositionalobjekt), miks neid vaja on, kuidas neid moodustada ja kuidas neid praktikas kasutada. Kõik selgitused on eesti keeles ja sisaldavad palju looduslikke näiteid koos tõlgetega.
Mis on eessõnaobjekt?
Eessõnaobjekt (Präpositionalobjekt) on lause oma osa, mis koosneb eessõnast + nimisõnapõhisest fraasist ja mida tegusõna nõuab. Teisisõnu: verb „valib” konkreetse eessõna ja selle fraasi — see ei ole lihtsalt ajaliidet või kohaliidet, vaid verbile vajalik täiend.
Näited:
- Ich warte auf den Bus. (Ootan bussi.) — „auf den Bus” on eessõnaobjekt (warten + auf).
- Er erinnert sich an seine Kindheit. (Ta mäletab oma lapsepõlve.) — „an seine Kindheit” on eessõnaobjekt (sich erinnern + an).
- Ich interessiere mich für Kunst. (Mind huvitab kunst.) — „für Kunst” eessõnaobjekt (sich interessieren + für).
Millal ja miks kasutatakse eessõnaobjekte?
Mõned saksa tegusõnad ei saa ilma eessõnaobjektita täielikku tähendust. Need verbid on sisuliselt mitteamissilised (intransitiivsed või refleksiivsed), kuid vajavad siiski täpset täiendit, mida juhib kindel eessõna. Eessõna on tavaliselt osa verbi valentsist (verbikirjel) — neid tuleb õppida koos verbiga.
Näide erinevusest:
- Ich warte. (Ma ootan.) — lause on grammatiliselt võimalik, aga ebamäärane.
- Ich warte auf den Bus. (Ma ootan bussi.) — konkreetne vajalik info, eessõnaobjekt.
Kuidas tuvastada, kas mingi eessõnafraas on eessõnaobjekt või lihtsalt adverbiaal?
Lihtsad testid:
- Kas fraas vastab küsimusele „wen?/wem?/woran?/worauf?/womit?/wovon?” (saksa keeles: Wen? Wem? Worauf? Woran? Womit? Wovon?) Kui jah, siis sageli on tegu objektiga.
- Kas fraas on verbile vajalik (ilma selleta lause tähendus jääb poolikuks)? Kui jah, siis on tõenäoliselt objekt.
- Kas fraasi saab passiiviga subjektiks teha? Kui ei, siis see on sageli eessõnaobjekt (aga eessõnaobjekte saab mõnikord eksponeerida impersonalpassiiviga: Es wird auf den Bus gewartet.).
Näited võrdluseks:
- Ich warte auf den Bus. (Eessõnaobjekt) — Worauf wartest du? Auf den Bus.
- Ich warte seit einer Stunde. (Adverbiaal, aeg) — Seit einer Stunde vastab „kui kaua?”, see ei ole eessõnaobjekt.
Kuidas moodustatakse: eessõna + käändevorm
Eessõnaobjekt on alati eessõna (z. B. an, auf, für, über, mit, von, zu, bei jne.) + nimisõna fraas, mis asub eessõna määratud käändes (saksas: akkusatiiv, datiiv või genitiiv sõltuvalt eessõnast). Oluline: eessõna (mit, für, auf ...) ei sõltu tähendusest — verb „nõuab” konkreetset eessõna ja sellega seotud käänet.
Kokkuvõte: verb + (tähtis) eessõna + nimisõna (õiges käändes).
- Für, durch, gegen, ohne, um -> akkusatiiv
- Mit, bei, nach, von, zu, aus, seit -> datiiv
- Wegen, während -> genitiiv (aga igapäevases kõnes võib esineda ka datiivi)
Märkus: eessõna „an”, „in”, „auf”, „vor”, „hinter” võivad olla kas akkusatiivis või datiivis sõltuvalt tähendusest (liikumine vs paiknemine). Kuid kui need eessõnad on osa verbile kohustuslikust prepositsiooni-valikust, tuleb järgida verbi nõutud juhtumit (nt: sich erinnern an + Akk).
Tavalised verbid koos eessõnaobjektidega (näidete komplekt)
Allpool on sõnastatud sagedased verbid grupiti eessõna järgi. Iga verbiga on näide saksa keeles ja eestikeelne tõlge.
- warten auf: Ich warte auf den Bus. (Ootan bussi.)
- hoffen auf: Wir hoffen auf gutes Wetter. (Loodame head ilma.)
- sich freuen auf: Ich freue mich auf das Konzert. (Ootan kontserti.)
- achten auf: Achte auf den Verkehr! (Pööra tähelepanu liiklusele!)
- sich konzentrieren auf: Er konzentriert sich auf die Aufgabe. (Ta keskendub ülesandele.)
- stoßen auf: Wir sind auf Probleme gestoßen. (Sattusime probleemidele.)
- aufpassen auf (separable verb): Pass auf die Kinder auf! (Hoolitse laste eest!)
- denken an: Ich denke an dich. (Mõtlen su peale.)
- glauben an: Ich glaube an dich. (Usun sind.)
- sich erinnern an: Ich erinnere mich an meine Kindheit. (Mäletan oma lapsepõlve.)
- sich wenden an: Wenden Sie sich an den Kundenservice. (Pöörduge klienditeeninduse poole.)
- sich interessieren für: Ich interessiere mich für Kunst. (Mind huvitab kunst.)
- sich entscheiden für: Sie entscheidet sich für das Angebot. (Ta valib pakkumise.)
- kämpfen für: Er kämpft für die Freiheit. (Võitleb vabaduse eest.)
- danken für: Ich danke dir für deine Hilfe. (Tänan sind abi eest.)
- sorgen für: Sie sorgt für ihre Eltern. (Ta hoolitseb vanemate eest.)
- sprechen über: Wir sprechen über das Problem. (Räägime probleemist.)
- sich unterhalten über: Wir unterhalten uns über den Film. (Arutame filmi üle.)
- sich beschweren über: Er beschwert sich über den Lärm. (Kaebab müra üle.)
- lachen über: Wir lachen über den Witz. (Naerame nalja üle.)
- sich freuen über: Ich freue mich über das Geschenk. (Olen rõõmus kingituse üle.)
- sich verlieben in: Sie hat sich in ihn verliebt. (Ta armus temasse.)
- investieren in: Er investiert in die Firma. (Ta investeerib firmasse.)
- einbrechen in: Die Diebe sind in das Haus eingebrochen. (Varased sisenesid majja.)
- sprechen mit: Ich spreche mit dem Chef. (Räägin juhiga.)
- sich beschäftigen mit: Er beschäftigt sich mit dem Thema. (Ta tegeleb teemaga.)
- anfangen mit: Wir fangen mit der Übung an. (Alustame harjutusega.)
- aufhören mit: Hör auf mit dem Lärm! (Lõpeta lärmi tegemine!)
- sich treffen mit: Ich treffe mich mit meiner Freundin. (Kohtun sõbrannaga.)
- teilnehmen an: Ich nehme am Kurs teil. (Osalen kursusel.) — am = an + dem
- arbeiten an: Er arbeitet an dem Projekt. (Ta töötab projekti kallal.)
- leiden an: Sie leidet an einer Allergie. (Tal on allergia.)
- sterben an: Er ist an Krebs gestorben. (Ta suri vähi tõttu.)
- träumen von: Ich träume von einer Reise. (Unistan reisimisest.)
- abhängen von: Es hängt von dir ab. (See sõltub sinust.)
- hören von: Hast du schon von ihm gehört? (Kas oled temast juba kuulnud?)
- handeln von: Das Buch handelt von der Liebe. (Raamat räägib armastusest.)
- gehören zu: Das gehört zum Plan. (See kuulub plaani.)
- einladen zu: Ich lade dich zu einer Party ein. (Kutsun sind peole.)
- gratulieren zu: Ich gratuliere dir zu deinem Erfolg. (Õnnitlen sind sinu edu puhul.)
- helfen bei: Er hilft mir bei den Hausaufgaben. (Ta aitab mind kodutöödega.)
- sich bedanken bei: Ich bedanke mich bei dir. (Tänan sind.)
- arbeiten bei: Er arbeitet bei einer Firma. (Ta töötab firmas.)
- melden bei: Melde dich bitte bei mir. (Anna endast märku.)
- bestehen aus: Das Team besteht aus fünf Personen. (Meeskond koosneb viiest inimesest.)
- entstehen aus: Die Idee entstand aus einer Diskussion. (Idee tekkis arutelust.)
- verstoßen gegen: Er verstößt gegen die Regeln. (Ta rikub reegleid.)
- protestieren gegen: Die Leute protestieren gegen das Gesetz. (Inimesed protestivad seaduse vastu.)
- wegen: Wegen des Regens bleiben wir zu Hause. (Seoses vihmaga jääme koju.) — standardkeeles genitiiv; kõnekeeles kuuleb vahel ka „wegen dem Regen”.
Spetsiifilised näited: kaksobjektilised olukorrad
Mõned verbid kasutavad nii tavalist otsest objekti kui ka eessõnaobjekti (kaks objekti). Näide:
- Ich erinnere dich an den Termin. (Ma tuletan sulle meelde kohtumise.) — „dich” (Akk, otsene objekt), „an den Termin” (eessõnaobjekt).
- Ich bedanke mich bei dir für die Hilfe. (Tänan sind abi pärast.) — „bei dir” (person, datiiv), „für die Hilfe” (miks, akkusatiiv).
Refleksiivsed verbid
Paljud refleksiivsed verbid kasutavad eessõnaobjekti:
- sich freuen über/auf + Akk (über = mineviku/presentne põhjus; auf = tulevikuootus)
- Ich freue mich über das Geschenk. (Olen rõõmus kingituse üle.)
- Ich freue mich auf den Urlaub. (Ootan puhkust.)
- sich kümmern um + Akk: Ich kümmere mich um das Kind. (Hoolitsen lapse eest.)
- sich interessieren für + Akk: Ich interessiere mich für Musik. (Mind huvitab muusika.)
Passiiv (mis saab eessõnaobjektiga)?
Erinevus otseobjekti ja eessõnaobjekti vahel selgub passiivis:
- Otsi: Accusativi otsene objekt saab olla passiivse lause subjekt.
- Aktiv: Ich sehe den Mann. -> Passiv: Der Mann wird gesehen.
- Aga eessõnaobjektiga: Ich warte auf den Bus. -> *Der Bus wird gewartet. (viga / ebaloomulik)
- Õige viis: Es wird auf den Bus gewartet. või: Auf den Bus wird gewartet. (impersonaalne passiiv või fraasi esiletõstmine)
Küsimused (W‑sõnad) koos eessõnadega
Kui küsid eessõnaobjekti kohta, liidetakse eessõna sageli otse küsimussõnaga:
- Worauf wartest du? (Mida sa ootad?) — Ich warte auf den Bus.
- Woran denkst du? (Mille peale/ millele sa mõtled?) — Ich denke an den Unfall.
- Mit wem sprichst du? (Kellega sa räägid?) — Ich spreche mit dem Chef.
Märkus: inimese puhul kasutatakse sageli wen/wem (Wen? An wen denkst du?), asja puhul vastab „woran/worauf”.
Sagedased vead ja kuidas neid parandada
1) Eessõna ära jätmine:
- Viga: *Ich warte den Bus.
- Õige: Ich warte auf den Bus. (Oota alati: warten auf + Akk)
2) Vale kääne:
- Viga: *Ich denke an dem Problem.
- Õige: Ich denke an das Problem. (denken an + Akk)
3) Vale eessõna valimine (sama verb võib nõuda täpset eessõna):
- Viga: *Ich freue mich über das Konzert. (kui kontsert on tulevikus ja sa ootad seda)
- Õige: Ich freue mich auf das Konzert. (sich freuen auf = oodata; sich freuen über = olla rõõmus millegi üle, mis on olemas)
4) Segadus „fragen” ja „fragen nach”:
- Fragen + AKK: jemanden etwas fragen (Ma küsin kedagi midagi)
- Ich frage dich die Richtung. (tavaliselt: Ich frage dich nach der Richtung.)
- Fragen nach + Dat: „põhjus/infot küsima” (Ma küsin millegi kohta)
- Ich frage nach dem Weg. (Küsisin teed.)
5) Refleksiive verbi eri tähed:
- Viga: *Ich erinnere mich an den Termin dich.
- Õige: Ich erinnere dich an den Termin. (erinnern kann olla refleksiivne või transitiivne)
Kuidas eessõna‑verbe õppida ja meelde jätta
- Õpi verbi koos prepositsiooniga: ära mäleta ainult verbi, vaid „denken an”, „warten auf” jmt.
- Märgi kääne (Akk/Dativ/Gen) kohe sõnapaarile. Näiteks kaartidele kirjuta: warten + auf (+ Akk).
- Tee lühikesi lauseeksempleid: üks lause iga paariga, nii meelde jääb kontekst.
- Pane tähele refleksiivseid kujusid (sich + verb + preposition).
- Vaata lauseid ja küsi: Millest verb räägib? Kas selleks on vaja „an/auf/mit/über…”?
- Kas verb on koos eessõnaga üles loetletud sõnaraamatus?
- Milline on nõutav käändevorm? (Akk/Dativ/Gen)
- Kas eessõnaobjekt vastab küsimusele „wen?/woran?/worauf?/womit?/wovon?”?
- Kas fraas on lauses kohustuslik või vabatahtlik (adverbiaal)?
- Präpositionalobjekt / eessõnaobjekt: verbile kohustuslik eessõna + nimisõna fraas.
- Adverbiaal: eessõnafraas, mis annab aega, kohta või põhjust, kuid pole verbile kohustuslik.
- Valents (Valenz): verbinõuded — mitu ja millist tüüpi objekti verb vajab.
- Reflexivverb: verb, mis kasutatakse koos tagasipeegeldava asesõnaga (sich).
Kokkuvõte
- Saksa keeles tuleb palju verbe õppida koos konkreetse eessõnaga (ja käänetega). Eessõnaobjekt on verbile vajalik ja erineb adverbiaalsest eessõnafraasist.
- Kontrolli alati, millist eessõna ja käänet verb „nõuab”. Kasuta küsimusi (Worauf? Woran? Mit wem?), et tuvastada objekt.
- Ole tähelepanelik passiiviga ja vigu tehes; sageli ei saa eessõnaobjekti passiiviga subjektiks teha (kasuta impersonalpassiivi või frantsi esiletõstmist).
Kui soovid, võin koostada sellelt loetelult personaalse sõnapaari‑harjutuse või lühikese meeldejääva nimekirja sinu õppimisvajaduse järgi.