Tingimuslaused (Wenn... würde + Infinitiv / hätte/wäre + Partizip II) - saksa Grammar

Tingimuslaused saksa keeles: Wenn... würde + Infinitiv / hätte/wäre + Partizip II

Mis on tingimuslaused ja miks neid kasutatakse?

Tingimuslaused (saksa keeles Konditionalsätze) tähendavad „kui …, siis …“: need seovad tingimuse ja selle tulemuse. Tavaliselt on lauses kaks osa: tingimuslauses (Nebensatz) algab lause konjunktsiooniga wenn (või falls) ning verb liigub sinna lõppu; pealause (Hauptsatz) väljendab selle tingimuse tagajärge. Tingimuslaused võivad olla reaalsed (võimalikud) või irreaalsed (vastupidised tegelikkusele). Irreaalseid tingimusi väljendatakse Konjunktiv II abil (otsene vorm või würde + Infinitiv) ja mineviku puhul konstruktsiooniga hätte/wäre + Partizip II.

Näide lihtsast reaalsest tingimusest:
- Wenn es regnet, bleibe ich zu Hause. — Kui sajab vihma, jään koju.

Reaalsed vs irreaalsed tingimused

Reaalsed tingimused: kasutatakse siis, kui tingimus on võimalik või tõenäoline. Tingimuslausena kasutatakse sageli Präsensit.

- Wenn du heute Zeit hast, treffen wir uns. — Kui sul on täna aega, kohtume.
- Wenn es morgen sonnig ist, fahren wir an den See. — Kui homme on päikesepaisteline, sõidame järve äärde.

Irreaalsed tingimused (vastupidised tegelikkusele): väljendavad kujuteldavat, soovitud või võimatut olukorda. Siin kasutatakse Konjunktiv II (või würde + Infinitiv) oleviku jaoks, ja mineviku vastaspidisuse jaoks kasutatakse hätte/wäre + Partizip II.

- Wenn ich Zeit hätte, würde ich dich besuchen. — Kui mul oleks aega, külastaksin sind. (praegu EI OLE aega)
- Wenn ich reich wäre, würde ich um die Welt reisen. — Kui ma oleksin rikas, reisiksin ümber maailma.

Kuidas eristada reaalsust ja irreaalsust?

Võta tähele: kui tingimuslausena kasutatakse Präsensit ja pealause on ka indikatiivis, on tegemist reaalse olukorraga; kui mängus on Konjunktiv II (würde või eriline KII-vorm), siis tegemist on ebatõenäolise või vastupidise olukorraga.

Kuidas moodustada: Konjunktiv II, würde + Infinitiv ja hätte/wäre + Partizip II

Konjunktiv II (lühiülevaade ja tavalised vormid)

Konjunktiv II (KII) on saksa subjunktiiv, mida kasutatakse irreaalsete tingimuste puhul. Tavaline moodus on pärineda Präteritum-ist ja lisada -e- või muuta vokaali (umlaut). Paljudel tugevatel tegusõnadel on erivormid, mida tasub meelde jätta.

Mõned sagedased KII-vormid (näited):
- sein → wäre (Wenn ich reich wäre…)
- haben → hätte (Wenn ich mehr Geld hätte…)
- werden → würde (wurde/würde kasutatakse tihti konstruktsioonina)
- kommen → käme (Wenn er käme…)
- gehen → ginge (Wenn ich ginge…)
- wissen → wüsste (Wenn ich das wüsste…)
- können → könnte (Wenn ich könnte…)
- müssen → müsste (Wenn ich müsste…)
- sollen → sollte (Wenn ich sollte…)
- mögen → möchte (eriline: höfliche Form)
- geben → gäbe
- sehen → sähe
- nehmen → nähme
- bleiben → bliebe

Millal kasutada 'würde + Infinitiv'?
Kui Konjunktiv II vorm lange, harva kasutusel või eksitav (näiteks nõrgad verbi vormid, mis kattuvad Präteritumiga), kasutab enamik kõnelejaid neutralset konstruktsiooni würde + Infinitiv. See on väga levinud kõnes.

- Wenn ich Zeit hätte, würde ich jeden Tag joggen. — Kui mul oleks aega, jooksin ma iga päev. (würde + joggen)

NB: modaalverbide puhul on loomulikum kasutada nende enda KII-vorme (könnte, müsste, dürfte jne) ja mitte "würde + können". Näiteks: "Ich könnte dir helfen" on loomulikum kui "Ich würde dir helfen können".

Konditsionaal perfekt (mineviku vastupidis): hätte/wäre + Partizip II

Kui räägitakse minevikus toimunud, aga tegelikult mitte toimunud asja tagajärjest, moodustatakse konditsionaal perfekt abiga von hätte/wäre (Konjunktiv II vormid) + Partizip II.

Struktuur: Wenn + Plusquamperfekt (nebensatz) , Hauptsatz mit Konjunktiv II perfekt
- Wenn ich das früher gewusst hätte, hätte ich dir geholfen. — Kui ma oleksin seda varem teadnud, oleksin ma sulle aidanud.
- Wenn er den Zug nicht verpasst hätte, wäre er pünktlich angekommen. — Kui ta rongi poleks maha jäänud, oleks ta õigel ajal kohale jõudnud.

Vali auxiliaar (hätte või wäre) vastavalt tavapärasele perfektile: liikumis- või seisundiverbidega (gehen, kommen, bleiben, aufstehen, sterben jm.) kasutatakse tavaliselt sein → KII vorm wäre + Partizip II; teistega wird haben → hätte + Partizip II.

Sõnajärg ja lauseehitus

Wenn-lause on alamlauses (Nebensatz): verb lõpus
- Wenn ich Zeit habe, komme ich später. — Kui mul on aega, tulen hiljem.

Kui päälaus tuleb enne, siis nachnebensatz alles samamoodi koma järel
- Ich komme später, wenn ich Zeit habe. — Tulen hiljem, kui mul on aega.

Inversioon ilma 'wenn' (stilistiline variant)

Saksa keel lubab mõnikord jätta ära "wenn" ja panna KII-auxiliaari ette: see on stiilne ja pigem kirjalik.

Hätte ich mehr Zeit, käme ich mit. — Kui mul oleks rohkem aega, tuleksin kaasa.

Wäre ich du, würde ich das nicht tun. — Kui ma oleksin sina, ma ei teeks seda.

Näited ja võrdlused (palju näiteid koos tõlgetega)

Reaalsed tingimused (Präsens / Indikativ)
- Wenn du willst, gehen wir spazieren. — Kui sa tahad, läheme jalutama.
- Wenn es morgen regnet, bleibe ich zu Hause. — Kui homme sajab, jään koju.
- Wenn du das Buch liest, verstehst du das Thema besser. — Kui sa loed raamatu läbi, mõistad teemat paremini.

Irreaalsed tingimused — olevik (Konjunktiv II või würde + Infinitiv)
- Wenn ich Zeit hätte, würde ich dich besuchen. — Kui mul oleks aega, külastaksin sind.
- Wenn ich reich wäre, würde ich ein Haus kaufen. — Kui ma oleksin rikas, ostaksin maja.
- Wenn ich du wäre, würde ich das nicht tun. — Kui ma oleksin sinu kohal, ma ei teeks seda.
- Wenn ich mehr Geld hätte, könnte ich dir helfen. — Kui mul oleks rohkem raha, saaksin sind aidata.

Irreaalsed tingimused — minevik (hätte/wäre + Partizip II)
- Wenn ich das früher gewusst hätte, hätte ich es dir gesagt. — Kui ma oleksin seda varem teadnud, oleksin ma sulle öelnud.
- Wenn sie früher losgefahren wären, hätten sie den Stau umfahren. — Kui nad oleksid varem ära sõitnud, oleksid nad ummikust mööda saanud.
- Hätte ich die Einladung bekommen, wäre ich gekommen. — Kui ma oleksin kutse saanud, oleksin ma tulnud.

Viisakus / Höflichkeit
- Würden Sie mir bitte helfen? — Kas te palun aitaksite mind?
- Hätten Sie morgen Zeit für ein kurzes Treffen? — Kas teil oleks homme aega lühikeseks kohtumiseks?
- Könnten Sie das Fenster schließen? (modaal- KII) — Kas te saaksite akna sulgeda?

Tüüpilised vead ja kuidas neid parandada

Vale: *Wenn ich das gewusst hätte, würde ich es dir gesagt haben.*

Õige: Wenn ich das gewusst hätte, hätte ich es dir gesagt. — Konditsionaal minevikku ei moodustata tavaliselt "würde + Partizip II" (see kõlab valesti/keeleliselt jämedalt).

- Vale: *Ich würde dir helfen können.* (kuulub küll grammatiliselt, kuid on kohmakas)
Soovitatav: Ich könnte dir helfen. — Modaalverbide KII-vorme (könnte, müsste) kasutatakse eelistatult.

- Vale: *Wenn ich Zeit hätte, käme ich gestern.* (aega ja aega segamini)
Õige: Wenn ich gestern Zeit gehabt hätte, wäre ich gekommen. — Mineviku vastaspidisuse puhul kasuta hätte/wäre + Partizip II.

- Vale: segada "als" ja "wenn" mineviku tähenduses.
Selgitus: "als" kasutatakse ühekordse mineviku sündmuse kohta (Als ich 18 war...), "wenn" korduvate sündmuste või tingimuste puhul.

Soovitused õppimiseks ja käitumiseks praktikas

Õpi ära olulisemad KII-vormid (sein, haben, können, müssen, sollen, kommen, gehen, wissen, geben, sehen, nehmen) — need korduvad sageli.
Kõnes kasuta sageli würde + Infinitiv, kui KII-vorm on ebaselge või kõlab ebaloomulikult.
Modaalverbide puhul eelista nende KII-vorme (könnte, müsste, dürfte jne), et kõlada loomulikumalt.
Pööra tähelepanu abiverbi valikule perfektehendis (hätte vs wäre) vastavalt tavalisele perfektile.
Harjuta nii "wenn + Nebensatz" kui ka inversiooni ilma "wenn" (Hätte ich …), see annab stiililist paindlikkust.

Lühisõnastik (glossary)

Konjunktiv II (KII): saksa kõneviis irreaalsete või soovitavate olukordade väljendamiseks (vastab eesti keele konditsioonivormile: tuleksin, teeksin).
Indikativ: tavaviis (faktide väljendamiseks).
Partizip II: minevikuosaline vorm (z.B. gemacht, gekommen) — kasutatakse perfekti ja plusquamperfekti.
Präteritum: lihtminevik (z.B. ich ging).
Plusquamperfekt: ülempiirkondne minevik (z.B. ich hatte gemacht) — kasutatakse saksa keeles mineviku vastaspidisuse tingimuses nebensätzis.
Nebensatz / Hauptsatz: alam- ja pealause; Nebensatz-i tunnus on verb lause lõpus.
Modaalverb: aitajaverb (können, müssen, dürfen, sollen, mögen), millel on oma KII-vormid.

Lõppsõna

Saksa tingimuslaused jagunevad selgelt reaalseks ja irreaalseks, ning selle erinevuse märgib eelkõige verbivorm (indikatiiv vs Konjunktiv II / würde-konstruktsioon / hätte-wäre + Partizip II). Eesti keele õppijale vastab Konjunktiv II sageli eesti keele konditsionaali tähendusele (näiteks "tuleksin" ≈ "würde kommen" või "käme"). Õpi mõned sage KII-vormid ära, kasuta "würde + Infinitiv" keerukamate verbidega kõnes ja tea, et mineviku vastaspidisuse jaoks vajatakse alati hätte/wäre + Partizip II.

Kui soovid, võin koostada sama teemast lühema märkmiku või eraldi kokkuvõtte ainult näidetest ja parandustest.