„wenn“ väljajätmine tingimuslausetes (näiteks „Hätte ich nur mehr Zeit, ...“)

Saksa tingimuslausete "wenn" väljajätmine (näiteks "Hätte ich nur mehr Zeit, ...")

Mida see tähendab?

Saksa keeles tähistab sidesõna "wenn" tingimust (eesti keeles "kui"). Mõnikord võib seda ühest tingimuslausest ära jätta, kuid tingimuse tähendus jääb alles. Kui "wenn" ära võetakse, liigub lause foonil verb esimeseks (nn. V1-sõnajärg): selle asemel, et öelda

Wenn ich mehr Zeit hätte, würde ich dir helfen. (Kui mul oleks rohkem aega, aitaksin ma sind.)

ütleb saksa keelevõimalus ilma "wenn"-ta:

Hätte ich mehr Zeit, würde ich dir helfen.

See konstruktsioon võib väljendada nii realistlikke (tavalisi) tingimusi kui ka võlts- või kahetsuslikke (konjunktiv) tingimusi. Samuti kasutatakse seda nii olevikus kui minevikus (vastavalt eri verbivormidega). Tavaliselt on väljajätmine stilistiline valik: see kõlab sageli pingestatumalt, lühemalt või formaalsemalt.

Millal ma seda kasutan?

1) Reaalsed tingimused (tavaline olevik või tulevik, V1)

Kui tingimus on tõenäoline või üldine (sarnane eesti "kui"-ga), võib "wenn" jätta ära ja panna verbi ette:

Regnet es, bleiben wir zu Hause. — Kui sajab, jääme koju.
Kommt er morgen, sagen wir ihm Bescheid. — Kui ta tuleb homme, anname talle teada.

Selline konstruktsioon on tavalisem kirjalikus või ametlikus kõnes (teated, juhised), aga võimalik ka igapäevases kõnes.

2) Võlts- või hüpoteetilised tingimused (Konjunktiv II, V1)

Kui tingimus on ebatõene või kujuteldav ("kui mul oleks" tüüpi laused), kasutatakse Konjunktiv II ja verb tuleb lause ette:

Hätte ich mehr Zeit, würde ich mehr lesen. — Kui mul oleks rohkem aega, loeksin rohkem.
Wäre ich reich, würde ich um die Welt reisen. — Kui ma oleksin rikas, teeksin maailmareisi.

3) Mineviku vastandid (Konjunktiv II Plusquamperfekt)

Võib jätta "wenn" ära ka kahetsuslike minevikutingimuste juures. Sellistel lausetel on sageli kaks osa: tingimus (pluperfekt konjunktivis) ja tagajärg (konjunktiv II):

Hätte ich das gewusst, hätte ich dir geholfen. — Kui ma oleksin seda teadnud, oleksin ma sind aidanud.

4) Soovid ja kahetsemine (lühiväljendid)

Lühidalt ja emotsionaalselt: "Hätte ich nur..." või "Wäre ich doch..." ilma tagajärjeta on väga levinud väljendid soovi või kahetsuse avaldamiseks:

Hätte ich nur mehr Zeit! — Kui ainult mul oleks rohkem aega!
Wäre er doch zum Arzt gegangen! — Kui ta oleks vaid arsti juurde läinud!

Kuidas see konstruktsioon moodustub?

Põhireegel: kui "wenn" puudub, tuleb tingimuslause finitseeriv verb (ajast ja moost sõltuvalt) esimeseks. Pärast seda tuleb tavaliselt subjekt ja ülejäänud lauseosad. Pärast koma tuleb põhilausel tavaline pealause sõnajärg.

Näited ja vormid:

1) Reaalne (olevik/tulevik): finitseeriv verb oleviku kujul (indikatiiv) esimesel kohal
Regnet es morgen, bleibe ich zu Hause. — Kui homme sajab, jään koju.

2) Hüpoteetiline (Konjunktiv II): Konjunktiv II vorm esimesel kohal
Hätte ich Geld, kaufte ich ein Auto. — Kui mul oleks raha, ostaksin auto.
Bekäme ich mehr Geld, würde ich mir ein neues Fahrrad kaufen. — Kui ma saaksin rohkem raha, ostaksin uue jalgratta.

3) Minevik (Konjunktiv II Plusquamperfekt): "hätte/wäre" konjuktiivis + participium lõpus
Hätte ich früher gewusst, hätte ich anders gehandelt. — Kui ma oleksin varem teadnud, oleksin ma teisiti tegutsenud.

4) Modalverbidega
Könnte ich länger bleiben, würde ich dir helfen. — Kui ma saaksin kauem jääda, aitaksin ma sind.

Separable-verbs (lahutatavad eessõnaga verbid) käituvad samuti nagu tavalised verbid: finitseeriv osa (tavaliselt põhiverbi pööratud osa) tuleb ette, separabelne osa läheb lause lõppu juhul kui see on peamine verb.

Steht die Maschine still, rufen wir den Techniker. — Kui masin peatub, kutsume tehniku.

Sõna- ja kirjavahemärgid (komm ja intonatsioon)

- Tingimus- ja põhilaused eraldatakse koma abil, nagu tavaliselt: Hätte ich mehr Zeit, würde ich kommen.
- Kui tingimuslause esineb pärast põhilauset, on koma siiski vajalik: Ich würde kommen, hätte ich mehr Zeit.
- Osa õppijaid segavad selle konstruktsiooni küsimuslausetega (sest schaksas verb esineb lause alguses ka küsimustes). Erinevus on intonatsioon ja koma: tingimuslauseks kirjutame koma ega kasuta küsimärki.

Näide:
Hätte ich mehr Zeit, würde ich mitkommen. (tingimus) — mitte: Hätte ich mehr Zeit? (küsimus)

Millal vältida "wenn" väljajätmist?

- Kui lause on väga keeruline või pikk, aitab "wenn" arusaadavust hoida.
- Kui tingimuslausel ei ole ainult tingimuslik vaid aja- või tingimustähendusega, võib "wenn" selgem olla (nt. mitmel korral toimuva sündmuse tähistamisel).
- Igapäevases kõnes ei ole väljajätmine alati loomulik; paljud kõnelejad eelistavad "wenn"-iga versiooni.

Tavalised vead, mida õppijad teevad

- Verb ei ole esimesel kohal (vale sõnajärg):
Vale: *Ich würde kommen, wenn hätte ich Zeit.
Õige: Ich würde kommen, hätte ich Zeit. või Hätte ich Zeit, würde ich kommen.

- Kaisade ja mineviku vormide segamine (konjunktiv vs indikatiiv):
Vale: *Habe ich mehr Zeit, würde ich mehr lesen. (siin peaks olema Konjunktiv: Hätte...)
Õige: Hätte ich mehr Zeit, würde ich mehr lesen.

- Kasutamine küsimärgi asemel koma: ärge kirjuta küsimärki, kui mõtlete tingimuslauset.

- Liigne "würde"-vorm esimese Klauseli ettepanekuna: periphrastiline "würde + Infinitiv" võib küll olla grammatiliselt korrekt, kuid stiililiselt eelistatakse sageli lihtsamat Konjunktiv II-vormi (hätte, wäre, käme jne):
Pigem: Hätte ich Zeit, käme ich mit.
Vähem loomulik: Würde ich Zeit haben, würde ich mitkommen.

Võrdlused: kui kasutada "wenn" vs kui jätta ära

- Kui kasutad "wenn", on lihtsam ja neutraalsem: Wenn ich Zeit habe, komme ich.
- Kui jätad "wenn" ära, muutub lause lühemaks, emotsionaalsemaks või formaalsemaks: Habe ich Zeit, komme ich. (V1; pigem ametlik/stiilne)
- Konjunktiv-II tingimustes on väljajätmine tavaline ja loomulik: Wenn ich mehr Zeit hätte ... → Hätte ich mehr Zeit, ...

Palju näiteid (grupiti, iga lause saksa keeles + eesti tõlge)

A. Reaalsed tingimused (V1, indikatiiv)
Regnet es, bleiben wir zu Hause. — Kui sajab, jääme koju.
Kommt er spät, beginnt das Konzert ohne ihn. — Kui ta hilineb, algab kontsert ilma temata.
Gehst du in die Stadt, kauf mir bitte Brot. — Kui sa lähed linna, osta mulle palun leiba.
Steigt der Preis, werde ich nicht kaufen. — Kui hind tõuseb, ei osta ma.

B. Hüpoteetilised oleviku tingimused (Konjunktiv II, V1)
Hätte ich mehr Zeit, würde ich mehr lesen. — Kui mul oleks rohkem aega, loeksin rohkem.
Wäre ich jünger, könnte ich noch länger arbeiten. — Kui ma oleksin noorem, võiksin veel kauem töötada.
Bekäme ich den Job, würde ich umziehen. — Kui ma töö saaksin, koliksin ära.
Käme er öfter, hätten wir mehr Kontakt. — Kui ta tuleks tihedamini, oleks meil rohkem kontaktisid.

C. Minevikuvõltsed tingimused (Konjunktiv II Plusquamperfekt)
Hätte ich das früher gewusst, hätte ich anders entschieden. — Kui ma oleksin seda varem teadnud, oleksin teisiti otsustanud.
Wäre sie nicht krank gewesen, wäre sie gekommen. — Kui ta ei oleks haige olnud, oleks ta tulnud.
Hätte er rechtzeitig bezahlt, hätten wir das Problem nicht gehabt. — Kui ta oleks õigel ajal maksnud, poleks meil seda probleemi olnud.

D. Soovid ja kahetsused (lühiväljendid)
Hätte ich nur mehr Geld! — Kui mul ainult oleks rohkem raha!
Wäre ich doch früher gegangen! — Kui ma vaid varem oleks läinud!
Hätte ich doch anders gehandelt! — Kui ma oleks tegutsenud teisiti!

E. Modaalverbid ja teised variandid
Könnte ich fliegen, wäre ich jetzt frei. — Kui ma oskaks lennata, oleksin ma nüüd vaba.
Müsste ich länger arbeiten, hätte ich weniger Zeit für die Familie. — Kui ma peaksin kauem töötama, oleks mul vähem aega perele.

F. Separable verb ja negatsioonid
Steht die Maschine still, rufen wir den Techniker. — Kui masin peatub, kutsume tehniku.
Kommt der Bus nicht, nehmen wir ein Taxi. — Kui buss ei tule, võtame takso.
Wäre er nicht so stolz, hätte er um Hilfe gebeten. — Kui ta poleks nii uhke olnud, oleks ta abi palunud.

G. Võrdlus näidetega, kus kasutatakse "wenn"
Wenn ich Zeit habe, besuche ich dich. — Kui mul on aega, külastan sind.
Hätte ich Zeit, besuchte ich dich. — Kui mul oleks aega, külastaksin sind.

Näpunäited õppijale (Eesti keele kõrvalduseks)

- Eesti keeles kasutad tingimuse väljendamiseks tavaliselt "kui" + kõneviis või tingimisvorm: Kui mul oleks rohkem aega, ... Saksa keeles on sarnane ülesehitus, kuid saksa keeles on võimalik "kui" ära jätta, pöörates verbi esimeseks.
- Eesti keeles väljajätmine ei ole tavapärane. Seega on oluline harjuda saksa-investeeritud sõnajärgiga (verb esimesel kohal) ja märgata koma.
- Vastendiks: Eesti "Kui mul oleks..." → Saksa "Wenn ich ... hätte" või lühemalt "Hätte ich ...".

Lühisõnastik (glossary):

Konjunktiv II (KII) — saksa kõneviisi vorm, mida kasutatakse ebareaalsete või viisakusväljendite puhul (eesti keeles sarnaneb tingiv- või konditsioonivorme: "oleks").

Plusquamperfekt (Konjunktiv II in der Vergangenheit) — mineviku hüpoteetiline vorm ("hätte + Partizip II" või "wäre + Partizip II").

V1 (verb-first) — sõnajärjestus, kus pööratud verb seisab lause alguses (näiteks "Hätte ich...").

Pealause / põhilaud (Hauptsatz) — lauseosa, mis annab tingimuslausest sõltuva tulemuse.

Kui-tingimus (Bedingungssatz) — lause, mis kirjeldab tingimust (sageli algab "wenn"-iga).

Kokkuvõte

- "Wenn"-i saab saksa keeles mõnikord ära jätta; selle asemel tuleb tingimuslause algusesse verb (V1).
- Väljajätmine on võimalik nii reaalsetes tingimustes (olevik/tulevik) kui ka hüpoteetilistes või kahetsuslikes lausetes (Konjunktiv II / Plusquamperfekt).
- Pööratud verbi õige vorm on ülioluline: reaalses olukorras indikatiiv, hüpoteetilistes olukordades Konjunktiv II.
- Jäta meelde koma ja ära kasuta küsimärki, kui mõtled tingimuslauset.

Kui tahad, võin koostada lühikese nimekirja kõige tavalisematest Konjunktiv II vormidest (hätte, wäre, käme, würde, bekäme jne) ja nende vastavatest tõlgetest eesti keelde.