Elementide etteviimine rõhutamiseks (nt 'Such was his fame that...')

Elementide etteviimine rõhutamiseks inglise keeles (fronting)

Selles artiklis selgitan, mida tähendab inglise keele "fronting" ehk elementide etteviimine rõhuandmiseks. Kirjeldan, miks ja millal seda kasutatakse, kuidas konstruktsioonid moodustuvad, millal tuleb teha pööramist (inversion) ning toon palju näiteid koos eestikeelsete tõlgetega ja kommentaaridega.

Mis see on?

Fronting tähendab lauseosa (nt määrus, objekt, eessõnarühm vms) paigutamist lause algusesse selle rõhutamiseks või teemaks tegemiseks. Inglise keeles kaasneb see mõnikord sõnajärgupööramisega (inversion), kus abiverb asetub enne subjekti: näiteks 'Never have I seen...' (sõna-sõnalt: 'Pole ma kunagi näinud...').

Näide:
- 'Such was his fame that people came from far away.' — Tema kuulsus oli nii suur, et inimesed tulid kaugelt.
Siin on ette viidud omadussõna/nimisõnarühm ('Such') ja toimunud on pööramine: 'was' ees subjekti.

Miks seda kasutatakse?

Peamised põhjused:
- rõhutada infot (emphasis): panna kuulaja/lugeja tähele lause olulist osa;
- kontrastida või esile tõsta võrdlust;
- teha lause stiililiselt tugevamaks või poeetilisemaks (kirjalikus, kirjanduslikus kõnes);
- tekitada teemat (topicalization): alustada lauset teemaga, millele järgneb kommentaar.

Näited (inglise → eesti):
- 'Only then did I understand.' — Alles siis ma sain aru. (rõhutatud ajamäärus)
- 'That book I read last year.' — Selle raamatu ma lugesin eelmisel aastal. (teemaks tehtud objekt)

Millal ja kuidas moodustada — tüüpilised mustrid

1) Negatiivsed või piiravad määrused + inversion

Kui lause alguses on negatiivne või piirav määrus (never, rarely, seldom, hardly, little, on no account, under no circumstances, at no time jne), tuleb sageli teha pööramine: ABIVERB + SUBJECT.

Struktuur (ülitihedalt): NEG-ADVERBIAL + AUX + S + V...

Näited:
- 'Never have I seen such chaos.' — Ma pole kunagi näinud nii suurt kaost.
- 'Rarely do we get such an opportunity.' — Harva me saame sellist võimalust.
- 'Seldom has she been so angry.' — Harva on ta olnud nii vihane.
- 'Little did I know about his plans.' — Mul oli vähe aimu tema plaanidest.
- 'Under no circumstances should you open that door.' — Miski ei õigusta selle ukse avamist / Sa ei tohiks seda ust mingil juhul avada.

Märkus: kui päritavas lauses ei ole abiverbi (nt past simple ilma abi-verbita), kasutatakse do-tuge (do/did) pööramise jaoks: 'Never did he complain.'

2) "No sooner / Hardly / Scarcely" konstruktsioonid

'No sooner', 'hardly' ja 'scarcely' esitatakse tihti lause alguses, millele järgneb pööramine ja siis koheselt 'than' või 'when'.

Näited:
- 'No sooner had I sat down than the phone rang.' — Vaevu olin ma istuma jõudnud, kui telefon helises.
- 'Hardly had she left when it started to rain.' — Ta oli vaevu lahkunud, kui hakkas vihma sadama.
- 'Scarcely had the concert begun when the lights went out.' — Kontsert oli vaevu alanud, kui tuled kustusid.

3) "Only" esialgne fronting + inversion

Kui 'only' alustab fraasi (only then, only after, only by), järgnevad sageli pööramine.

Näited:
- 'Only then did I understand what he meant.' — Alles siis ma sain aru, mida ta mõtles.
- 'Only by practicing every day will you improve.' — Ainult igapäevase harjutamisega paraned sa.
- 'Only after she apologised did he forgive her.' — Alles pärast seda, kui ta vabandas, andis ta andeks.

4) "So" ja "Such" + inversion

a) So + omadussõna/ellaadverb + inversion
Struktuur: So + ADJ/ADV + AUX + S + ... = (Ekvivalent: S + AUX + so + ADJ/ADV + ...)

- 'So loud was the noise that we had to leave.' — Heli oli nii vali, et pidime lahkuma.
- 'So quickly did she run that she won the race.' — Ta jooksis nii kiiresti, et võitis võistluse.

b) Such + nimisõnarühm + inversion
Struktuur: Such + NP + AUX + S + ... = (Ekvivalent: S + AUX + such + NP + ...)

- 'Such was his fame that people came from far away.' — Tema kuulsus oli nii suur, et inimesed tulid kaugelt.
- 'Such were the problems that we had to start again.' — Probleemid olid nii suured, et pidime uuesti alustama.

Märkus: 'so' eelistab adjektiivi/adverbiast, 'such' eelistab nimisõna või nimisõnafrastruktuuri.

5) Lokatiivne inversioon (paiga/aja etteviimine) — kirjeldav/pildiline stiil

Kui paiga- või ajamäärus pannakse ette ja lause verb on intransitiivne (on paigutus või eksisteerimine), võib asetuda verb enne subjektki: PLACE + V + S.

Näited:
- 'On the hill stood a lonely cottage.' — Künkal seisis üksik suvila.
- 'In the corner sat an old man.' — Nurgas istus vana mees.
- 'Here comes the bus.' — Siin tuleb buss.

Selline sõnajärg on kirjalikum, kirjanduslik või jutustav.

6) Objektide või muude lauseliikmete fronting (topicalization) — ilma pööramiseta

Inglise keeles võib objekti panna lause algusse ilma pööramiseta, et muuta see teemaks või rõhutada seda. See on eriti tavaline kõnekeeles ja stiililiselt visuaalne.

Näited:
- 'That book I read last year.' — Seda raamatut lugesin ma eelmisel aastal.
- 'This problem we must solve.' — Selle probleemiga peame tegelema.
- 'Chocolate he loves; vegetables he avoids.' — Šokolaadi ta armastab; köögivilju väldib ta.

Märkus: siinkohal EI tule abiverbi ja subjekti pööramist. Kui aga frontitud on negatiivne määrus, siis pööratakse (vt punkt 1).

7) Cleft- ja pseudo-cleft-struktuurid (alternatiiv rõhutamiseks)

Cleft-laused annavad rõhu, asetades lause teatud osa fookusesse: 'It was X that Y...' või 'What X did was Y'. Need on sageli selgemad ja vähem poeetilised kui inversioon.

Näited:
- 'It was his fame that made him arrogant.' — Tema kuulsus tegi ta uhkeks.
- 'What I need is a short break.' — Mida ma vajan, on lühike paus.

Võrdlus: 'Such was his fame that...' vs 'It was his fame that...' — esimene on stiililt pindelisem/poeetilisem; teine on neutraalsem ja selgem.

Näited kategooriate kaupa (rohkem näiteid ja selgitusi)

Negatiivsed/praktilised määrused + inversion
- 'Never have I experienced anything like that.' — Ma pole kunagi midagi sellist kogenud.
- 'Never did he admit his mistake.' — Ta ei tunnistanud kunagi oma viga.
- 'At no time did she agree to the terms.' — Ta ei nõustunud tingimustega ühelgi hetkel.
- 'On no account should you sign this document.' — Sa ei tohiks seda dokumenti mingil juhul allkirjastada.

No sooner / Hardly / Scarcely
- 'No sooner had we left than it began to snow.' — Meie olime vaevalt lahkunud, kui hakkas lund sadama.
- 'Hardly had I closed the door when the bell rang.' — Mina olin vaevu ukse sulgenud, kui kell helises.

Only-fronting
- 'Only then did she smile.' — Alles siis ta naeratas.
- 'Only by asking questions will you learn.' — Ainult küsimusi küsides õpid sa.

So / Such + inversion
- 'So powerful was the storm that trees were uprooted.' — Torm oli nii võimas, et puud juurdusid välja.
- 'Such was the crowd that we could not move.' — Rahvahulk oli nii suur, et me ei saanud liikuda.

Lokatiivne inversioon
- 'On the table lay an old letter.' — Laual oli vana kiri.
- 'In the distance rose a mountain range.' — Kaugel kerkis mäestik.

Objekti etteviimine (topicalization)
- 'This film I have seen three times.' — Seda filmi olen ma näinud kolm korda.
- 'Those shoes, I will not wear them again.' — Neid kingi ma enam ei kanna.

Cleft / pseudo-cleft näited
- 'It was her kindness that impressed me most.' — Mind mõjutas kõige rohkem tema lahkus.
- 'What he did was (to) donate all his savings.' — Mida ta tegi, oli annetanud kõik oma säästud.

Kuidas teada, kas pööramist (inversion) vaja on?

Reeglikokkuvõte:
- Kui lause algab negatiivse või piirava määrusega (never, rarely, little, hardly, on no account, not only jne), siis tavaliselt tehakse inversion: AUX + S.
- Kui frontida "so" (enne adjektiivi) või "such" (enne NP), on tavaline pööramine.
- Kui frontida paiknemise või aja määrus (lokatiivne fronting) koos intransitiivse verbiga, siis võib tekkida verb-subjekt inversion (kirjanduslikum).
- Kui frontida objekt (teemaks tegemiseks), siis pööramist tavaliselt EI tule.

Levinud vead ja mida vältida

1) Pööramise unustamine pärast negatiivset määrust:
- Vale: 'Never I have seen such a thing.'
- Õige: 'Never have I seen such a thing.'

2) Do-tuge puudub, kui vaja pööramist minevikus ilma abi-verbita:
- Vale: 'Never saw I him.'
- Õige: 'Never did I see him.' või 'I never saw him.'

3) Vale kasutus: pööramine, kui frontitud on objekt (topicalization) — objektitoppimine ei nõua pööramist:
- Vale: 'That book did I read last year.' (ebaloogiline kasutus do-tugega siin)
- Õige: 'That book I read last year.' või 'I read that book last year.'

4) 'So' ja 'such' segamine:
- 'So' läheb tavaliselt adjektiivi ette: 'He was so brave.'
- 'Such' eelneb nimisõnale või nimisõnarühmale: 'He was such a brave man.'
Kui moodustatakse inversion: 'So brave was he...' vs 'Such a brave man was he...'(edaspidine variant on haruldasem)

5) Liigne kasutus muudab stiili vanamoodsaks või pretensioonikaks. Valige fronting ainult siis, kui see annab selget stiililist või rõhuväärtust.

Kuidas see erineb eesti keelest?

Eesti keel on sõnaordselt paindlikum: teemat või objekti võib ilma pööramiseta esile tõsta lihtsalt sõnajärge muutes: 'Seda raamatut lugesin ma eelmisel aastal.' Inglise keeles on võimalik sarnane konstruktsioon ('That book I read last year'), kuid sageli eelistatakse neutraalset järjekorda või kasutatakse inglise keeles selgemat rõhutamist (cleft-lauset) ja inglise inversioonireeglitel põhinevat pööramist negatiivsete määruste puhul, mida eesti keeles sellisel kujul pole.

Näide kontrastiks:
- Eesti: 'Seda ma ei teadnud.' — täiesti loomulik.
- Inglise ekvivalent: 'That I did not know.' (võib kõlada ebatavaline); tavaliselt: 'I did not know that.' või 'That, I did not know.' (rõhutatud variant) või 'Little did I know.' (spetsiifiline inversioonifraas)

Lühisõnastik (glossary)

Fronting (etteviimine) — lauseosa panemine lause algusesse eesmärgiga rõhutada või muuta see teemaks.

Inversion (pööramine) — abiverbi ja subjekti järjekorra vahetamine (nt 'have I' vs 'I have').

Adverbial (määrus) — lauseosa, mis annab teavet ajast, kohast, viisi vms (nt never, only then, in the garden).

Auxiliary / abiverb (abiline tegusõna) — 'have', 'be', 'do' või modaalverbid, mida kasutatakse koos põhiverbiga pööramise või täpse kõne vormistamiseks.

Topicalization (teemaks tegemine) — objekti või muu lauseosa teisaldamine lause algusesse, et see oleks lause teema.

Cleft sentence (lõhitud lause) — konstruktsioon 'It was X that Y', mida kasutatakse olulise osa esiletõstmiseks.

Kokkuvõte

Fronting on tugev vahend inglise keeles, et anda lauseosale eriline rõhk või teha sellest lause teema. Sellel on mitmeid vorme: negatiivsete määruste fronting (mis nõuab inversionit), "so/such" ja "only" konstruktsioonid, "no sooner/hardly" fraasid, lokatiivne inversioon ning objekti etteviimine (topicalization) ilma pööramiseta. Oluline on teada, millal pööramine on kohustuslik (negatiivsed määrused, 'so/such' jms) ja millal mitte (objekti etteviimine). Kui fronting tundub liiga rõhutatud või tekitab stiilset ebamugavust, võib sageli kasutada cleft-lauset või neutraalsemat sõnajärge.

Loodan, et see kogumik selgitustest ja rohketest näidetest aitab sul mõista ja kasutada inglise keele frontingut enesekindlamalt.