Küsimuste esitamine kaudselt viisakuse huvides (kaudsed küsimused)

Mis on kaudsed küsimused ja miks neid kasutada viisakuse tähenduses?

Kaudsed küsimused (indirect questions) on inglise keeles sellised laused, kus küsimus on sisse põimitud teise lausega või alustatakse küsimust pehmendava fraasiga. Neid kasutatakse sagedasti viisakuse vähendamiseks või otsekohe esitatud küsimuse pehmendamiseks: otseküsimus võib kõlada liiga nõudva või otsesena, kaudse vormiga muutub see palveks või informatsiooni pärimiseks.

Näited (otsene → kaudne):
- "Where is the bathroom?" → "Could you tell me where the bathroom is?" ("Kus on tualett?" → "Kas te saaksite mulle öelda, kus tualett on?")
- "What time does the meeting start?" → "Do you know what time the meeting starts?" ("Mis kell koosolek algab?" → "Kas sa tead, mis kell koosolek algab?")

Kaudsed küsimused ei pruugi olla päris „reported speech” (aruandeküsimus), vaid eelkõige viisakusvahendid: algusfraas (nt "Could you tell me...", "I was wondering...") muudab tooni pehmemaks.

Millal kasutada kaudseid küsimusi?

Kaudseid küsimusi kasutad, kui tahad:
- küsida midagi võõra inimese käest (teeninduses, tänaval),
- kirjutada ametlikku või viisakat e-kirja,
- paluda teenust või informatsiooni ilma otsekohesuseta,
- vähendada survet või tundlikkust (õpetaja õpilasele, ülemus alluvatele).

Kuidas moodustada kaudseid küsimusi: põhistruktuurid

Kaudse küsimuse moodustamiseks on kaks levinumat skeemi:

- Algusfraasid: "Could you tell me", "Can you tell me", "Do you know", "Would you mind telling me", "I was wondering".
- Näide: "Can you tell me where the library is?" (Ei: "Can you tell me where is the library?")

- Näide: "Could you tell me if the shop is open today?" (Est: "Kas saaksite mulle öelda, kas pood on täna avatud?")
- "Whether" on formaalsem; "if" on igapäevasem. Mõlemat kasutatakse.

Wh-küsimused: sõnajärjestus ja näited

Põhireegel: kaudses klauslis kasutatakse deklareerivat sõnajärge (subject + verb). See on väga oluline — vältimaks tavalisi vigu.

Näited (otsene → kaudne):
- "Where is the station?" → "Could you tell me where the station is?" (ÕIGE)
Vale: "Could you tell me where is the station?"

- "What time does the film start?" → "Do you know what time the film starts?" (ÕIGE)
Vale: "Do you know what time does the film start?"

- "Who wrote this book?" → "Can you tell me who wrote this book?" (Siin "who" on lause subjekt, nii et ka otseküsimuses ei ole abiellumist.)

- "Why did she leave early?" → "Could you tell me why she left early?"

- "How much does it cost?" → "Do you know how much it costs?"

Negatiivsed ja modalnäited:
- "Why haven't they replied?" → "Would you mind telling me why they haven't replied?" (Est: "Kas te ei pahanda, kui te ütleksite, miks nad pole vastanud?")
- "How long have you lived here?" → "Could you tell me how long you've lived here?" (või "how long you have lived here" — mõlemad aktsepteeritavad, lühike kokkuvõte: vältida inversiooni)

Jah/ei-küsimused: if vs whether

Jah/ei-tüüpi küsimusi kaudseks muutes kasutatakse tavaliselt "if" või "whether":
- "Is the meeting tomorrow?" → "Do you know if the meeting is tomorrow?" (Est: "Kas sa tead, kas koosolek on homme?")
- "Did she accept the job?" → "Could you tell me whether she accepted the job?" (Est: "Kas te saaksite mulle öelda, kas ta töö vastu võttis?")

Märkusid:
- "Whether" on formaalsem ja mõnikord vajalik, kui järgnevad valikud ("whether... or not") või kui lausis on ette seatud prepositsioon vms (nt "I'm not sure about whether...").
- "If" ei tohiks PEALE tulla wh-sõnaga (näide vale: "Do you know if what time...").

Ajavormid ja reported speech (backshifting)

Kui sa tsiteerid kellegi küsitud küsimust minevikus (reported speech), toimub sageli ajamuutus (backshifting):
- Otsene: He asked, "Where do you live?"
- Kaudne (aruandena): He asked where I lived.

Kuid viisakusväljendid kasutavad sageli mineviku vorme pigem epistemeetiliseks pehmenduseks, mitte absoluutseks ajamuutuseks:
- "I was wondering if you could tell me where the office is." — siin on "was wondering" minevikuline tundlikkus, kuid koht on endiselt olemas tänases tähenduses ("is").

Reeglid lühidalt:
- Kui algusfraas on olevikkus või küsimuse fookus on endine, säilita sobiv ajavorm ("Could you tell me where she lives?").
- Kui teade viitab selgelt minevikule, siis backshift: "She asked, 'When did you arrive?'" → "She asked when I had arrived."

Tüüpvigade vältimine (valesti vs õige)

Mõned korduvad vead ja kuidas neid parandada:

1) Vale sõnajärg kaudses klauslis
- Vale: "Could you tell me where is the bank?"
- Õige: "Could you tell me where the bank is."

2) "Would you mind" + infinitive (valesti)
- Vale: "Would you mind to tell me your name?"
- Õige: "Would you mind telling me your name?"
(„mind“ võtab -ing vormi)

3) "if" segamini wh-küsimusega
- Vale: "Do you know if what time the train leaves?"
- Õige: "Do you know what time the train leaves?"
(wh-sõna asendab "if")

4) "May I ask" ja inversioon
- Vale: "May I ask where are you from?"
- Õige: "May I ask where you are from?"

5) Vale prepositsiooni asetamine formaalses stiilis
- Formaalselt: "Could you tell me to whom I should address the letter?"
- Jutulähedane: "Could you tell me who I should address the letter to?" (mõlemad on õiged, esimeses vältitakse lause lõpus prepositsiooni)

Tavalised algusfraasid viisakuse eriastmetes (koos näidetega)

Väga formaalne
- "Would you be able to tell me..." — "Would you be able to tell me where the archives are?" (Est: "Kas te suudaksite mulle öelda, kus arhiiv asub?")

Poliitiline/kohtlane
- "Could you tell me..." — "Could you tell me how I get to the museum?" (Est: "Kas te saaksite mulle öelda, kuidas muuseumisse saada?")
- "Would you mind telling me..." — "Would you mind telling me your phone number?" (Est: "Kas te ei pahanda, kui ütlete mulle oma telefoninumbri?")
- "I was wondering if you could..." — "I was wondering if you could lend me the report." (Heits: "Ma mõtlesin, ega te ei saaks mulle aruannet laenata?")

Neutraalne / igapäevane
- "Do you know..." — "Do you know when the next train leaves?" (Est: "Kas sa tead, millal järgmine rong väljub?")
- "Can you tell me..." — vähem formaalne kui "could"; sobib tuttavatele.

Kõva / üleni otsene
- "Tell me..." või "Where is... ?" — kasutage ainult tuttavate või käskiva tonaalsuse puhul.

Võrdlus eesti keelega ja praktilised soovitused

Eesti keel väljendab viisakust sageli teise grammatilise konstruktsiooniga (nt "Kas te saaksite...", "Kas te oskate...", "Kas teil oleks midagi selle vastu..."), mis vastab inglise "Could you...", "Would you mind...", "May I ask..."-väljenditele.

Näited võrdluseks:
- Inglise: "Could you tell me where the station is?"
Eesti: "Kas te saaksite mulle öelda, kus jaam on?"

- Inglise: "Would you mind telling me your name?"
Eesti: "Kas te ei pahandaks, kui ütleksite mulle oma nime?" või lihtsamalt "Kas te ütleksite mulle oma nime?"

Soovitused praktikas:
- Kui tahad olla väga viisakas: kasuta "Would you mind..." või "I was wondering if you could...".
- Kui vajad kiiret vastust, aga siiski viisakat tooni: "Could you tell me..." või "Do you know...".
- Vältida inversiooni kaudse klausli sees (peamine grammareeskiri).

Näited: otsene → kaudne (lai valik)

Wh-küsimused:
- "Where is the bank?" → "Could you tell me where the bank is?" (Est: "Kas te saaksite öelda, kus pank asub?")
- "What time does the shop open?" → "Do you know what time the shop opens?" (Est: "Mis kell pood avatakse?")
- "Who is the manager?" → "Can you tell me who the manager is?" (Est: "Kes on juhataja?")
- "Why did she leave?" → "Could you tell me why she left?" (Est: "Miks ta lahkus?")
- "How can I get to the airport?" → "Would you mind telling me how I can get to the airport?" (Est: "Kuidas ma saan lennujaama?")

Jah/ei-küsimused:
- "Is the exhibition open today?" → "Do you know if the exhibition is open today?" (Est: "Kas te teate, kas näitus on täna avatud?")
- "Will you join us for dinner?" → "Could you tell me whether you will join us for dinner?" (Est: "Kas saaksite mulle öelda, kas te tulete õhtusöögile?")
- "Have they sent the invoice?" → "Do you know if they've sent the invoice?" (Est: "Kas sa tead, kas nad on arve saatnud?")

Erinevad algusfraasid (taktikad):
- "I was wondering if you could tell me where the meeting is." (väga pehme) — Est: "Ma mõtlesin, ega te ei saaks mulle öelda, kus koosolek on?"
- "Would you mind telling me how to reset my password?" (väga viisakas) — Est: "Kas te ei pahanda, kui ütlete mulle, kuidas parooli lähtestada?"
- "Do you know how long the trip takes?" (neutraalne) — Est: "Kas sa tead, kui kaua reis võtab?"

Kokkuvõte: kiire kontrollnimekiri

- Alusta fraasiga (Could you tell me / Do you know / Would you mind telling me / I was wondering), kui tahad olla viisakas.
- Kaudse klausli sees kasuta deklareerivat sõnajärge (subject + verb), mitte inversiooni.
- Jah/ei-küsimuste puhul kasuta "if" või formaalsemas tähenduses "whether".
- "Would you mind" + -ing (gerund), mitte infinitive.
- "I was wondering if..." on väga pehme viis küsida ja sobib e-kirjadesse ning ametlikesse olukordadesse.
- Kui tsiteerid mingit minevikuküsimust (reported speech), siis tee vajadusel ajamuutus (backshift).

Lühike sõnastik
- indirect question = kaudne küsimus
- wh-question = wh-küsimus (where, what, who, which, when, why, how)
- backshifting = ajamuutus reported speech puhul
- hedging = pehmendamine, tooni leevendamine (nt "I was wondering")

Loodan, et see artikkel aitab sul eristada otseseid ja kaudseid küsimusi ning valida sobiva viisakusastme. Kui soovid, võin lisada rohkem praktilisi näiteid või kokku panna lühikese tabeli fraasidest vastavalt formalisuse tasemele.