Formaalsed käsud (usted/ustedes)
A2Formaalne käsklus hispaania keeles (usted / ustedes)
- Kui räägid inimesega formaalses olukorras: ametnik, õpetaja, klient, vanem inimene. Näide: "Hable más despacio, por favor." (Palun rääkige aeglasemalt.)
- Kui pöördud viisaka grupi poole (ustedes). Näide: "Vayan al consultorio, por favor." (Minge vastuvõtule, palun.)
- Märkidel ja ametlikes juhistes kasutatakse vahel muid vorme (nt infinitivi Prohibido fumar), kuid otseseid käsklusi väljendatakse sageli formaalse imperatiiviga.
Näited reegli järgi:
- hablar: yo hablo -> hable (usted) / hablen (ustedes)
- Hable más despacio, por favor. — Palun rääkige aeglasemalt.
- Hablen entre ustedes. — Arutage omavahel.
- comer: yo como -> coma / coman
- Coma despacio. — Sööge rahulikult.
- No coman eso. — Ärge seda sööge.
- vivir: yo vivo -> viva / vivan
- Viva tranquilo. — Olge rahulik.
- Vivan con salud. — Elage tervislikult.
Stem‑muutused jäävad kehtima:
- pensar (e->ie): piense / piensen
- Piense en esto. — Mõelge sellele.
- volver (o->ue): vuelva / vuelvan
- Vuelva mañana. — Tulge homme.
- pedir (e->i): pida / pidan
- Pida ayuda si la necesita. — Paluge abi, kui vajate.
- dormir (o->ue): duerma / duerman
- Duerma bien. — Magage hästi.
- decir: diga / digan — Dígame la verdad. — Öelge mulle tõtt.
- hacer: haga / hagan — Haga la tarea. — Tehke kodutöö.
- ir: vaya / vayan — Vaya al médico. — Minge arsti juurde.
- poner: ponga / pongan — Ponga la mesa. — Katke laud.
- salir: salga / salgan — Salga ahora. — Lahkuge nüüd.
- tener: tenga / tengan — Tenga cuidado. — Olge ettevaatlik.
- venir: venga / vengan — Venga aquí. — Tulge siia.
- ser: sea / sean — Sea puntual. — Olge täpne.
- estar: esté / estén — Esté tranquilo. — Olge rahulik.
- saber: sepa / sepan — Sepa que... — Olge teadlik sellest.
- dar: dé / den (täpne: singularis accent) — Déme su pasaporte. — Andke mulle oma pass.
- Affirmatiivne formaalne käsklus kasutab subjunktiivi ja pronome lisatakse VERBI lõppu. Näide: "Hábleme" (Hable + me) = "Rääkige mulle".
- Negatiivne vorm asetab "no" enne verbi ja kõik asesõnad jäävad verbi ette: "No me hable" = "Ärge rääkige mulle".
Näited:
- Affirmatiiv: "Hábleme en voz baja." — "Rääkige mulle vaikselt."
- Negatiiv: "No me hable así." — "Ärge rääkige mulle nii."
- Affirmatiivsete käskude puhul kinnituvad asesõnad verbi lõppu (näiteks: diga + me + lo -> dígamelo).
- Negatiivsete käskude puhul asetuvad asesõnad verbi ette (näiteks: no + me + lo + diga -> no me lo diga).
Reeglid asesõnadega (tähtis):
- Kui kasutad kaudset asesõna "le/les" koos otsese asesõnaga "lo/la/los/las", muutub "le/les" kujule "se": "le lo" on vale, õige on "se lo".
Näited asesõnade ja rõhu märkidega:
- Dígame la verdad. — Öelge mulle tõtt. (affirmatiiv)
- No me diga mentiras. — Ärge rääkige mulle valesid. (negatiiv)
- Póngalo en la mesa. — Pange see lauale. (ponga + lo -> póngalo; accent hoiab rõhu)
- No lo ponga en la mesa. — Ärge pange seda lauale.
- Déselo a María. — Andke see Mariale. (dé + se + lo -> déselo)
- No se lo dé. — Ärge andke seda talle.
- Levántese, por favor. — Tõuske püsti, palun. (usted)
- Levántense, por favor. — Tõuske püsti, palun. (ustedes)
- No se levante ahora. — Ärge tõuske praegu.
- Póngase el abrigo. — Pange mantel selga.
- No se lo ponga. — Ärge pange seda selga.
- Affirmatiiv: verb + asesõnad -> kontrolli, kas rõhk liigub; kui jah, lisa aktsent verbi vokaalile.
- Negatiiv: asesõnad on verbi ees — ei teki rõhu nihkumist, seega tavaliselt pole uut aktsenti vaja.
Näited aktsendiga:
- Hable -> Hábleme (hable + me => hábleme)
- Diga -> Dígamelo (diga + me + lo => dígamelo)
- Ponga -> Póngalo (ponga + lo => póngalo)
- Dé -> Démelo (dé + me + lo => démelo)
Negatiivsed vasted: "No me hable", "No me lo diga", "No lo ponga" (asesõnad verbist ees)
- Tú (informaalne) käsklus (affirmatiivne) kasutab sageli indikatiivi 3. p. ains.: "Habla" (tú). Negatiivne tú kasutab subjunktiivi: "No hables".
- Usted (formaalne) kasutab subjunktiivi mõlemas (affirmatiivne ja negatiivne): "Hable" / "No hable".
- Mitmuses: Hispaanias kasutatakse vosotros (informaalne) ja ustedes (formaalne); Lõuna‑Ameerikas kasutatakse peaaegu alati ustedes nii informaalsetes kui ka ametlikes olukordades.
- Segi ajada tú-/usted‑vorme: ära kasuta "habla" kui tahad olla viisakas — kasuta "hable".
- Vale pronoomide positsioon affirmatiivis: "No me lo diga" vs *"No diga me lo" (viimane on vale).
- Unustada aktsent siis, kui asesõnad kinnituvad verbi lõppu: "Dígalo" vs *"Digalo" (õige on dígalo).
- Unustada "le/les -> se" muutust: *"Dígalo a él" (väike nüanss) aga *"Dígale lo" on vale — õige on "Dígase lo"? (õige: "Dígaselo").
- Formaalsed käsud (usted/ustedes) moodustatakse tavaliselt presente de subjuntivo abil.
- Affirmatiivis kinnita asesõnad verbi lõppu (ja lisa aktsent, kui rõhk nihkub).
- Negatiivis asetuvad asesõnad verbi ette ja enne "no" ei asetata asesõnu: "No me lo diga".
- Õpi peamised ebareeglipärased vormid (decir, hacer, ir, ser, estar, dar, tener, poner jne.) ja harjuta asesõnade järjekorda (indirect → direct).
Loodetavasti annab see artikkel selge ülevaate, millal ja kuidas kasutada formaalseid käsklusi hispaania keeles. Allpool veel kiire näidistõestus mitmete lühinägudega.
- Hable usted más despacio, por favor. — Palun rääkige aeglasemalt.
- No hable tan rápido. — Ärge rääkige nii kiiresti.
- Dígame la verdad. — Öelge mulle tõtt.
- No me diga mentiras. — Ärge rääkige mulle valesid.
- Póngase el abrigo. — Pange mantel selga.
- No se lo ponga. — Ärge pange seda selga.
- Levántese, por favor. — Tõuske püsti, palun.
- Levántense ahora. — Tõuske nüüd püsti (mitm.).
- Hágalo ahora. — Tehke seda nüüd.
- No lo haga. — Ärge tehke seda.
- Vaya al médico. — Minge arsti juurde.
- Vengan con tiempo. — Tulge aegsasti (mitm.).
- Déme su pasaporte, por favor. — Andke mulle oma pass, palun.
- No me lo dé. — Ärge andke seda mulle.
- Dígaselo a María. — Öelge see Mariale.
- No se lo diga. — Ärge öelge seda talle.
Kui soovite, võin koostada veel rohkem näiteid konkreetsete verbidega või teha eraldi kokkuvõtte aktsendireeglitest asesõnade lisamisel.