Eessõnade kokkutõmbed (à + le, de + le jne.)

Prantsuse eessõnade kokkutõmbed (à + le, de + le jne.)

See artikkel selgitab prantsuse keeles esinevaid eessõnade kokkutõmbeid — peamiselt seda, mida teeb eessõna à ja de koos määrava artikliga (le, la, l', les). Saad teada, miks need kokkutõmbed tekivad, kuidas neid moodustada, millal neid kasutada, millised segadused on tavalisemad ning palju praktilisi näiteid.

Mis need on?

Kokkutõmbed (prantsuse keeles contractions) on vormid, kus eessõna ja määrav artikkel ühinevad üheks sõnaks. Prantsuse keeles on kohustuslik ühendada:

Põhivormid

- à + le = au
- à + les = aux
- à + la = à la (ei muutu)
- à + l' = à l' (elision: l')
- de + le = du
- de + les = des
- de + la = de la (ei muutu)
- de + l' = de l' (elision)

Märkus: vormid au/du/aux/des on alati õiges kontekstis kirjutatud nii — "à le" või "de le" ei kasutata. Elision (l') tekib siis, kui artikkel järgneb häälikule (vokaalile või vaiksele h-ile).

Millal ma kasutan neid?

Kokkutõmbed tekivad siis, kui eessõnad à või de kohtavad määravat artiklit (le, la, l', les). Kasutusalad:

- Liikumine/asukohad: aller à / venir de
- Je vais au cinéma. — Ma lähen kinno.
- Il vient du cinéma. — Ta tuleb kinost.

- Suhtlus/siht: parler à / parler de
- Je parle au professeur. — Ma räägin õpetajaga / õpetajale.
- Je parle du problème. — Ma räägin probleemist.

- Omamine/kuuluvus: le livre du professeur (raamatu kuuluvus)
- Le livre du professeur est sur la table. — Õpetaja raamat on laual.

- Asutused/kohti tähistavad väljendid: à l'école, de l'hôpital jne.
- Elle travaille à l'hôpital. — Ta töötab haiglas.
- Il sort de l'hôpital. — Ta tuleb haiglast.

Kuidas neid moodustada?

Siin on selge loetelu kujunditest koos lühinäidetega (prantsuse lause — eesti tõlge):

À + artikkel

- à + le = au
- Je vais au cinéma. — Ma lähen kinno.
- Nous allons au restaurant. — Me läheme restorani.

- à + la = à la
- Elle va à la plage. — Ta läheb randa.
- Il joue à la maison. — Ta mängib kodus.

- à + l' = à l'
- Je vais à l'école. — Ma lähen kooli.
- Il habite à l'amitié? (näide): À l'entrée, il y a une porte. — Sissekäigu juures on uks.

- à + les = aux
- Je parle aux enfants. — Ma räägin lastele / ma räägin lastega.
- Les cadeaux sont aux invités. — Kingitused on külalistele / külalistel.

De + artikkel

- de + le = du
- Il revient du marché. — Ta naaseb turult.
- Le goût du fromage. — Juustu maitse (juustu omadus).

- de + la = de la
- Je viens de la plage. — Ma tulen rannast.
- Le bruit de la rue. — Tänava müra.

- de + l' = de l'
- Il sort de l'aéroport. — Ta tuleb lennujaamast.
- La fin de l'histoire. — Loo lõpp.

- de + les = des
- Les jouets des enfants. — Laste mänguasjad.
- Je parle des problèmes. — Ma räägin probleemidest.

Kokkuvõte lihtsaks meeldejätmiseks:
- À + le → au; à + les → aux; à + la → à la; à + l' → à l'
- De + le → du; de + les → des; de + la → de la; de + l' → de l'

Paljud praktilised näited (rohkem lauseid ja tõlkeid)

Liikumine ja koht

- Je vais au cinéma ce soir. — Ma lähen täna õhtul kinno.
- Elle est au travail. — Ta on tööl.
- Nous revenons du village. — Me tuleme külast.
- Je rentre de l'hôtel. — Ma tulen hotellist.

Suhtlemine ja tegevused

- Il parle aux clients. — Ta räägib klientidega.
- Je pense au projet. — Ma mõtlen sellele projektile.
- Tu as parlé des résultats ? — Kas sa rääkisid tulemustest?

Omand ja kuuluvus

- La clé du bureau est sur la table. — Kontori võti on laual.
- Le professeur des élèves est absent. — Õpilaste õpetaja on ära.

Partitiivsed näited (õpi eristama du/des kui osaartiklit vs kokkutõmmet)

- Je veux du pain. — Ma tahan leiba. (du siin on osaartikkel: "mõnd/veidi leiba")
- Il boit de la soupe. — Ta joob suppi. (de la osaartikkel)
- J'ai des amis en ville. — Mul on linna sõpru. (des siin on mitmuse osaartikkel/mitmuslike määramatu artikkel: "mõned sõbrad")

Kuidas eristada du/des (osaartikkel) ja du/des (kokkutõmme)?

Mõlemad 'du' ja 'des' võivad väljendada kahte asja:

1) Osaartikkel (partitif) — tähendus "mõnd/veidi/osa" (tavaliselt ebamäärane kogus):
- Je prends du fromage. — Ma võtan juustu (mingit osa juustust).
- Elle achète des pommes. — Ta ostab õunu (mõningaid õunu).

2) Kokkutõmme de + le/les — tähendus "...-st" või omastav konstruktsioon "... of the ...":
- Il vient du marché. — Ta tuleb turult. (de + le → du)
- La voiture des voisins. — Naabrite auto. (de + les → des)

Kuidas aru saada, kumb on kumb?
- Vaata konteksti: kas tegemist on koguse/osa mõistega (osaartikkel) või konkreetse määrava artikli (the) kombinatsiooniga (kokkutõmme)?
- Pärast kvantifitseerivaid väljendeid kasutatakse alati "de" (mitte du/des):
- beaucoup de pain, un kilo de pommes, peu de temps
- Pärast eitust kasutatakse tavaliselt "de" (mitte du/des):
- Je n'ai pas de voiture. — Mul ei ole autot.

Geograafilised erandid ja märkus riikide-linnade kohta

- Linnad: enamasti ilma artiklita — à Paris, à Lyon.
- Mõned kohanimed kannavad artiklit ja siis kasutatakse kokkutõmbeid vastavalt: au Havre (à + le Havre), aux Moutiers (à + les Moutiers).
- Riigid: kasutatakse suguklassi/mitmuse alusel: au Portugal (m.s.), en France (n.s. — naissoost), aux États-Unis (mitmus).

Näited:
- Je vais au Canada. — Ma lähen Kanadasse.
- Je vais en France. — Ma lähen Prantsusmaale.
- Je vais aux États-Unis. — Ma lähen Ameerika Ühendriikidesse.

Laiendused ja seotud konstruktsioonid (mida õpilased sageli segavad)

1) Le pronom adverbial: y ja en

- Y asendab à + koht (au, à la, aux, à l'):
- Je vais au cinéma. → J'y vais. — Ma lähen sinna.
- En asendab de + nimisõna (du, de la, des, de l') või osaartikli konstruktsiooni:
- Je veux du pain. → J'en veux. — Ma tahan sellest (leivast).
- Il vient du marché. → Il en vient. — Ta tuleb sealt.

2) Kõrgem tase: auquel / duquel jne.

- À + lequel → auquel ; de + lequel → duquel. Need tekivad, kui asendatakse eesliidetatud lauseosa-relatiiviga:
- Le problème auquel je pense. — Probleem, mille peale ma mõtlen.
- Le film duquel je parle. — Film, millest ma räägin.

Tüüpilised vead ja kuidas neid parandada

- Vale: "Je vais à le cinéma." — Õige: "Je vais au cinéma."
- Vale: "Il vient de le marché." — Õige: "Il vient du marché."
- Segadus: "Je veux des pommes." (osaartikkel "mõned õunad") vs "Les pommes des voisins." ("naabrite õunad" — de + les)
- Vale pärast eitust: "Je n'ai pas du livre." — Õige: "Je n'ai pas de livre."
- Reglina tähelepanelikult: kui mitmuses on eesane omadussõna, muutub sageli "des" → "de":
- Õige: "Il a de beaux yeux." (mitmuse ees omadussõna) — mitte "Il a des beaux yeux."

Kiirjuhend (cheat-sheet) — kõige olulisem kokkuvõttes

- Alati kokku: à + le → au ; de + le → du ; à + les → aux ; de + les → des.
- Ei kata: à + la / de + la jäävad samaks; à + l' / de + l' jäävad elideerituks.
- Pärast eitust ja pärast kvantifitseerivaid omad fraase kasuta tavaliselt "de".
- Kontrolli konteksti, et eristada osaartiklit (du, de la, des = "mõnd/veidi") ja kokkutõmmet (du/des = de + le/les = "of the / from the").

Lühisõnastik (väike glossaar terminiõpetuseks)

- Eessõna (préposition): sõna nagu à või de, mis näitab suhet (koht, algus, kuuluvus).
- Määrav artikkel (article défini): le, la, l', les — tähendavad "the".
- Osaartikkel / partitif (article partitif): du, de la, de l', des — tähendavad "mõnda/veidi" (some).
- Kokkutõmme (contraction): kahe sõna ühinemine (nt à + le → au).
- Elision: l' — artikli "le" või "la" kokkutõmbumine enne vokaalhäälikut.

Lõpetuseks

Prantsuse kokkutõmbed au/du/aux/des on väga sagedased ja kohustuslikud õigekirjas. Õpi neid ära mõtestatult: vaata, kas ees on eessõna + määrav artikkel, jälgi verbaalseid nõudeid (parler à / parler de jne.) ja õpi eristama osaartiklitest. Palju näiteid on parim viis harjutamiseks — seda osakest näed siin artiklis palju.

Kui soovid, saan koostada samuti lühikese harjutusloendi või rohkem sihipäraseid lausegruppe (nt ainult töö-, reisimis- või suhtlemiskontekstide jaoks).