Indirektne kõne (Discours indirect)

Mis on indirektne kõne?

Indirektne kõne (kaudne kõne, reported speech) tähendab kellegi sõnade edasiütlemist ilma täpseid tsiteeritud lausunguid kasutamata. Selle asemel kasutatakse edastavat (rääkimis)verbi ja tavaliselt sidesõna "et" või küsimuse puhul "kas" / vastavat küsisõna (kus, millal, miks jne).

Näide:
Direct (otsene kõne): Mari ütles: "Ma olen väsinud."
Indirect (kaudne kõne): Mari ütles, et ta on väsinud. (Mari said that she is tired.)

Millal ja miks kasutada kaudset kõnet?

- Kui tahad kellegi sõnu kokku võtta või edastada (tavaliselt kirjeldavalt, mitte tsiteerivalt).
- Kui loed või kirjutad uudist, aruannet või jutustad, mida keegi varem ütles.
- Stiili- ja formaaluse küsimus: kaudne kõne on tihti sobivam akadeemilises või ajakirjanduslikus sõnastuses.

Näited:
- Sõber hangib infot: "Ta ütles, et tuleb hiljem." (edastamine)
- Uudis: "Politseinik teatas, et teed on suletud." (ametlik edasiütlemine)

Kuidas moodustada — põhistruktuurid

1) Väited (tavalised laused)
- Struktuur: Rääkimisverb + "," + sidesõna "et" + sõltuv lause.
Näide: Ta ütles, et ta ei saa tulla.

Direct: "Ma ei saa tulla." → Indirect: Ta ütles, et ta ei saa tulla.

2) Jah/ei-küsimused
- Struktuur: Rääkimisverb (tavaliselt "küsis") + "," + "kas" + sõltuv lause.
Näide: Direct: "Kas sa tuled?" → Indirect: Ta küsis, kas ma tulen.

3) Wh-küsimused (kes, mis, millal, kus, miks, kuidas)
- Struktuur: Rääkimisverb + "," + küsisõna + sõltuv lause.
Näide: Direct: "Kus sa elad?" → Indirect: Ta küsis, kus ma elan.

4) Käsked ja palved
- Tihti kasutatakse verbsid nagu "palus", "käskis", "soovis" + klausel. Kaudses kõnes on levinud konstruktsioon "palus, et ..." koos tingivaga (tingiv kõneviis – "-ks" vorm).
Näited:
Direct: "Tule siia!" → Indirect: Ta käskis, et ma tuleksin. / Ta käskis mul tulla.
Direct: "Palun aita mind." → Indirect: Ta palus, et ma teda aitaksin.

5) Lubadused, keelud, ähvardused jms
- Mõned tegusõnad (lubama, keelduma, ähvardama) võivad võtta infinitiivi: "lubas tulla" = "promised to come".
Näited:
Direct: "Ma tulen homme." (lubadus) → Indirect: Ta lubas tulla järgmisel päeval.
Direct: "Ma ei tule." (keeldumine) → Indirect: Ta keeldus tulemast.

Isiku- ja ajamääruste muutmine (pronounid, ajamäärsõnad, kohamäärsõnad)

Kaudses kõnes tuleb sageli muuta asesõnu ja ajamäärusi nii, et lause tähendus oleks korrektne raportöörile või kuupäevale suhtes.

Asesõnade muutmine
- 1. persoon (ma/mina) muutub kolmandaks (ta või nimi), kui rääkija ei ole enam sama isik.
Direct: Jüri ütles Liisale: "Ma armastan sind."
Indirect (Liisa räägib sõbrale): Liisa ütles, et Jüri ütles, et ta armastab teda. (Sel juhul on parem kasutada nimesid, et ära hoida segadust: "Jüri ütles, et ta armastab Liisat.")

- Kui edastaja on sama isik, võib 1. persoon jääda: Direct: "Ma tean, et mul on aega," ütlesin ma. → Indirect: Ma ütlesin, et mul on aega.

Ajapõhised ja kohapõhised muutused
- Kui otsene kõne sisaldas ajamäärust nagu "täna", "homme", "praegu", siis sõltub muutus sellest, millal edasiütlemine toimub.
- "täna" → "sel päeval" / "sellel päeval" (sõltuvalt kontekstist)
- "homme" → "järgmisel päeval"
- "eile" → "eelmisel päeval"
- "praegu" → "siis" / "tol ajal"
- "siin" → "seal"

Näited:
Direct: Ta ütles eile: "Ma lähen homme turule."
Indirect (järgmisel päeval): Ta ütles eile, et ta läheb järgmisel päeval turule.

Märkus: Kui raportöör edastab kõne kohe (samal päeval), võib originaalne ajamäär jääda muutmata: Ta ütles: "Ma tulen täna." → Ta ütles, et ta tuleb täna.

Ajavormide (tensi) muutmine kaudses kõnes

Erinevalt näiteks inglise keelest ei ole eesti keeles ranget "sequence of tenses" reeglit. Tihti jääb sõltuvlause aeg samaks, eriti kui kõne sisu on endiselt tõene või kui edasiütlemine on lähedal kõne ajale.

Näited (aeg jääb samaks):
Direct: "Ma töötan siin." → Indirect: Ta ütles, et ta töötab siin.

Kui aga räägija kasutab minevikusõna "ütles" ja sisu viitab tulevikule otsese kõne ajal, muudetakse sageli ajamäärust (näiteks "homme" → "järgmisel päeval"), aga verb võib jääda olevikuvormis:
Direct: "Ma lähen homme." (ütles eile) → Indirect: Ta ütles, et ta läheb järgmisel päeval.

Mõnel juhul kasutatakse tingivat kõneviisi ("-ks" vorm) küsimuste ja käskude edasiütlemisel või kui soovitakse väljendada ebakindlust või subjunktiivset tähendust:
Direct (käsk): "Tule kohe!" → Indirect: Ta käskis, et ma tuleksin kohe.

Küsimused — täpsemalt

Jah/ei-küsimused
- Direct: "Kas sa sööd?" → Indirect: Ta küsis, kas ma söön. (Kas jääb, lausest kadub küsitav järjekord.)

Wh-küsimused
- Direct: "Millal algab film?" → Indirect: Ta küsis, millal film algab.

Oluline: kaudses kõnes ei ole tavaliselt pöördelist sõnajärge nagu otseses küsimuses; sõltuvlause grammatiline järjekord on lause tavapärane (subjekt + predikaat jne).

Käskude, palvete ja soovide edastamine

- Palve/soov: tavaliselt kasutatakse "palus" + "et" + tingiv (tavaliselt) või "palus + infinitiiv" mõnel konstruktsioonil.
Direct: "Palun tule kella kuueks." → Indirect: Ta palus, et ma tuleksin kella kuueks.

- Käsk: "käskis" + "et" + tingiv või "käskis + infinitiiv".
Direct: „Ärka üles!“ → Indirect: Ta käskis, et ma ärkaksin üles. / Ta käskis mul üles ärgata.

- Solar/lofim: mõni tegusõna kui "lubas", "keeldus" eelistab infinitiivi: "Ta lubas tulla." (sama tähendus kui "Ta lubas, et ta tuleb".)

Negatiivsed kõned ja keelud

Negatiivsed laused edastatakse samamoodi: lisatakse "ei" sõltuvlause predikaadi ette või kasutatakse sobivat tegusõna (keeldus).

Direct: "Ma ei lähe." → Indirect: Ta ütles, et ta ei lähe.
Direct: "Ära tee seda!" → Indirect: Ta keelas, et ma seda ei teeks. / Ta keelas seda tegemast.

Stiilisõnad ja tavalised vead

Levinud vead
- Unustada muuta asesõnad (näiteks jätta "ma" kui originaalne kõne rääkija ei ole raportöör).
Vale: Jüri ütles, et ma armastan teda. (kui raportöör ei ole Jüri, on vale)
Õige: Jüri ütles, et ta armastab teda. (või Jüri ütles, et ta armastab Liisat.)

- Unustada "kas" jah/ei-küsimustes: Ta küsis: "Sa tulid?" → Vale: Ta küsis, sa tulid? Õige: Ta küsis, kas ma tulin.

- Vale ajamääruste kasutus: jätta "homme" muutmata kui raportöör räägib sellest alles järgmisel päeval. Eelistada: "järgmisel päeval".

Stiilinõuanne
- Kasuta nimesid, kui asesõnad võivad segadust tekitada.
- Kui edastamine on kohe (sama päev), võib jätta mõned ajamäärused originaalsena.
- Valik "et" + lause vs. infinitiiv sõltub tegusõnast (lubas, keeldus vms) ja stiilist.

Pikk näide ja samm-sammult teisendamine

Direct (tekst):
"Eile ütles Mati: 'Ma ei saa homme tulla, sest mul on töötuba. Palun helista mulle, kui midagi muutub.'"

Sammud teisendamiseks:
1) Pane reporting verb (ütles) ja tõmba ära jutumärgid.
2) Muuda asesõnad nii, et need vastaksid raportöörile.
3) Muuda ajasõnad (homme → järgmisel päeval) kui edastad lauset hiljem.
4) Käsk/palve: "Palun helista" → "palus, et helistaksin" (kasutada tingivat vormi)

Indirect (võimalik):
Mati ütles eile, et ta ei saa järgmisel päeval tulla, sest tal on töötuba, ja palus, et ma helistaksin talle, kui midagi muutub.

(color note: otse "palun helista" muutub sobivalt: "palus, et ma helistaksin")

Kokkuvõte — kiire kontroll-loend

- Kasuta sidesõna "et" tavaliste väidete edastamiseks.
- Jah/ei-küsimuste jaoks kasuta "kas"; wh-küsimustes kasuta vastavat küsisõna.
- Muuda asesõnu vastavalt raportöörile ja kontekstile.
- Kohanda ajamäärusi ("homme" → "järgmisel päeval" jne), kui räägid hiljem.
- Käskude ja palvete edasiütlemisel võid kasutada "palus/käskis" + "et" + tingiv (või sobivat infinitiivikonstruktsiooni).

Glosaar (lihtsad terminid)

- Otsene kõne (otsene tsitaat): kellegi täpsete sõnade tsiteerimine "jutumärkides".
- Kaudne kõne / Indirektne kõne: kellegi sõnade edasiütlemine ilma jutumärkideta (tavaliselt sidesõnaga "et").
- Rääkimisverb: verb, mis alustab kaudset kõnet (ütles, küsis, palus, käskis jne).
- Tingiv kõneviis (-ks): moodus, mida kasutatakse sageli käskude/palve edastamiseks (näide: "tuleksin").
- Infinitiiv: verbaalne vorm, mida kasutavad mõned tegusõnad (näiteks "lubas tulla").

Kui soovid, võin koostada rohkem konkreetseid näiteid (nt kooli tasemel harjutuste jaoks) või õigeid variatsioone eri tegusõnadega (lubama, keelduma, oodata jne).