Isikuteta (impersoonne) väljendid (il est important de...)

Isikuteta (impersoonne) väljendid prantsuse keeles (il est important de...)

Selles artiklis selgitan, mida tähendavad prantsuse keele impersoonväljendid (nt "il est important de...") — millal neid kasutatakse, kuidas neid moodustada ja kuidas valida "de + infinitif" või "que + subjonctif". Põhitekst on eesti keeles; näited on peamiselt prantsuse keeles ja nende järel on eestikeelne tõlge.

Mis on impersoonne (isikuteta) väljend?

Impersoonne väljend on lauseosa, kus lause aluseks on tühi või "dummy"-ilm-subjekt "il" (kolmanda isiku ainsus), mis ei tähista ühtegi konkreetset inimest ega asja. See "il" lihtsalt algatab hinnangu, üldise väite või tingimuse.

Näited:
- Il est important de dormir suffisamment. — Oluline on piisavalt magada.
- Il faut finir le travail. — Peab töö ära lõpetama. (siin "il" impersoonne ja tegusõna "falloir")
- Il est possible qu'il vienne. — Võib-olla ta tuleb. (impersoonne hinnang + alavõrdus)

Kuidas eristada isikulist "il"-i impersoonsetest kasutustest?
- Kui "il" tähistab kedagi või midagi (nt "Il est médecin" — Ta on arst), on see isiklik subjekt.
- Kui "il" on lihtsalt vormiline subjekt, mis väljendab hinnangut, vajadust, ilmastikku vms (nt "Il pleut", "Il est nécessaire de..."), on see impersoonne.

Millal impersoonseid väljendeid kasutatakse?

Peamised kasutusalad:
- Üldised hinnangud või soovitused: Il est important de..., Il est conseillé de...
- Kohustus/vaidlus: Il faut + infinitif või Il est nécessaire que + subjonctif
- Võimalus või kahtlus: Il est possible que + subjonctif
- Emotsioon või hinnang: Il est dommage que + subjonctif
- Aja- ja olukirjeldused: Il est temps de/que...
- Vihm/ilm: Il pleut, Il neige (erinev liigitus, aga samuti impersoonne "il")

Näited eri olukordadest
- Soovitus/reegel: Il est conseillé de porter un manteau. — Soovitatav on kanda mantlit.
- Kohustus: Il faut respecter les règles. — Reegleid tuleb järgida.
- Emotsioon: Il est regrettable que vous soyez absent. — Kahju, et te olete puudunud.
- Aeg: Il est temps de partir. — On aeg lahkuda.

Kuidas impersoonväljendid moodustada?

Kaks kõige levinumat struktuuri on:
1) Il est + omadussõna + de + infinitif
2) Il est + omadussõna + que + alalause (tavaliselt subjonktiiv)

1) Il est + adj. + de + infinitif
- Kasutatakse siis, kui tegevus on üldine või kui tegevuse subjekt ei ole konkreetselt välja toodud.
- Näited:
- Il est important de manger équilibré. — Oluline on tasakaalustatult süüa.
- Il est nécessaire de réserver à l'avance. — Vajalik on eelnevalt broneerida.
- Il vaut mieux attendre. — Parem on oodata. (siin konstruktsioon ilma "de", aga sama impersoonne tunne)

2) Il est + adj. + que + subjonctif
- Kui tahame rõhutada, et tegevust peab tegema konkreetne isik või kui alalausel on oma subjekt, kasutatakse tavaliselt "que + subjonctif".
- Subjonktiivi kasutatakse impersoonväljenditest pärast nende, mis väljendavad vajalikust, tahtmist, tunnet, kahtlust või hinnangut.
- Näited:
- Il est important que tu viennes. — Oluline on, et sa tuleksid.
- Il est nécessaire que nous finissions le projet. — Vajalik on, et me lõpetaksime projekti.
- Il est regrettable qu'elle soit malade. — Kahju, et ta on haige.

Kuidas valida "de + infinitif" või "que + subjonctif"?
- Kui ei ole konkreetset subjekti ("üldine inimene"), kasuta "de + infinitif":
- Il est important de se laver les mains. — On oluline käsi pesta (üldiselt).
- Kui alalausel on konkreetne subjekt (mina, sina, nemad jne), kasuta "que + subjonctif":
- Il est important que tu te laves les mains. — Oluline on, et sa peseksid käsi.
- Mõnikord on üleminek mõlemale võimalik, kuid tähendus võib muutuda veidi (üldine vs konkreetne):
- Il est dangereux de conduire vite. — Kiire sõitmine on ohtlik. (üldine fakt)
- Il est dangereux que tu conduises si vite. — On ohtlik, et sa sõidad nii kiiresti. (konkreetne olukord)

Tavalised impersoonväljendid ja kuidas neid kasutada

Allpool on rühm levinud väljendeid koos selgituse ja näidetega:

- Il faut + infinitif / Il faut que + subjonctif
- Il faut étudier pour réussir. — Eduks tuleb õppida.
- Il faut que tu étudies si tu veux réussir. — Tuleb, et sa õpiksid, kui tahad edu.

- Il est important de / Il est important que
- Il est important de dormir huit heures. — Oluline on magada kaheksa tundi.
- Il est important que les enfants dorment suffisamment. — Oluline on, et lapsed magavad piisavalt.

- Il est nécessaire de / Il est nécessaire que
- Il est nécessaire de signer ce document. — See dokument tuleb allkirjastada.
- Il est nécessaire que vous signiez ce document aujourd'hui. — On vajalik, et te selle dokumendi täna allkirjastaksite.

- Il est urgent de / Il est urgent que
- Il est urgent d'appeler le médecin. — Kiire on arsti kutsumine.
- Il est urgent que tu appelles le médecin maintenant. — Kiire on, et sa kutsuksid arsti kohe.

- Il est possible de / Il est possible que
- Il est possible de s'inscrire en ligne. — Võib registreerida veebis.
- Il est possible qu'il pleuve demain. — Võib-olla sajab homme. (subjonctif: qu'il pleuve)

- Il est probable que (tavaliselt + indicatif)
- Il est probable qu'il arrivera tard. — Tõenäoliselt tuleb ta hilja. (kasutatakse indicatifi)

- Il est dommage de / Il est dommage que
- Il est dommage de partir si tôt. — Kahju, et lahkuda nii vara. (üldine hinnang)
- Il est dommage que tu partes si tôt. — Kahju, et sa lähed nii vara. (konkreetne juhtum; subjonctif võib olla: que tu partes)

- Il est temps de / Il est temps que
- Il est temps de partir. — On aeg lahkuda. (üldine)
- Il est temps que tu partes. — On aeg, et sa peaksid lahkuma. (konkreetne isik; subjonctif)

Märkused eesti keelele tõlkimisel
- Eestikeelne vaste "Oluline on ..." vastab sageli "Il est important de ..." või "Il est important que ..." (sõltuvalt, kas rõhutatakse üldist tegevust või konkreetset inimest).
- Kui tõlkes tuleb eestikeelne "et" (et ...), siis prantsuse keeles on tõenäoliselt konstruktsioon "que + subjonctif".

Negatsioon, küsimused ja aegadesse liikumine

- Negatsioon: impersoonseid väljendeid saab eitada tavalise "ne... pas" abil: "Il n'est pas nécessaire de venir" — Ei ole vaja tulla.
- Küsimused: Impersoonset konstruktsiooni võib küsida näiteks kujul "Est-il important de... ?" või lihtsamalt "C'est important de...?"; vorm "Il est important que... ?" on tuttav küsimusvormis vähem levinud, aga võimalik kontekstis.
- Subjonktiivi ajad: kui räägitakse teisest ajast (nt minevikus tehtud teo hindamine), kasutatakse subjonktiivi mineviku vorme (passé du subjonctif):
- Il est regrettable que tu n'aies pas pu venir. — Kahju, et sa ei saanud tulla. (aeg: minevik)
- Il est dommage que tu sois parti si tôt. — Kahju, et sa läksid nii vara. (passé du subjonctif)

Levinud vead ja kuidas neid vältida

- 1) Subjonktiivi unustamine pärast "que" kui alalausel on eraldi subjekt:
- Vale: Il est important que tu viens.
- Õige: Il est important que tu viennes.

- 2) Valesti "de + infinitif" asemel panna "que + indicatif":
- Vale: Il est nécessaire que tu finis.
- Õige: Il est nécessaire que tu finisses. (subjonctif)

- 3) "C'est" ja "Il est" segamine stiili pärast:
- "C'est important de..." on igapäevases kõnes levinud, kuid ametlikus kirjas eelistatakse sageli "Il est important de...". Kui järgneb "que + subjonctif", on "Il est" formaalsem ja selgem: "Il est important que...".

- 4) Proovi aru saada, kas lause väljendab kindlust (indicatif) või võimalust/kahtlust/emotsiooni (subjonctif). Näiteks "Il est probable que" võtab tavaliselt indicatif, aga "Il est possible que" nõuab tavaliselt subjonctif.

Praktilised näpunäited õppijale

- Kui alalausel on konkreetne subjekt (mina/sa/tema/me/jne), vali sageli "que + subjonctif".
- Kui väide on üldine, vali "de + infinitif".
- Kui ei tea kindlalt, millist meeleolu kasutada (indicatif või subjonctif), mõtle: kas lause väljendab kindlust (kasuta indicatif) või kahtlust/soovi/nõudmist/hinnangut (kasuta subjonctif).
- Harjuta tavaliste väljenditega: il faut, il est important que, il est possible que, il est dommage que.

Lühisõnastik (glossary)

- Impersoonne subjekt (il impersonnel) — "il", mis ei tähista konkreetset isikut.
- Infinitif — tegusõna põhivorm (nt "venir", "manger").
- Subjonctif (subjunktiiv) — meeleolu, mida kasutatakse prantsuse keeles pärast väljendeid, mis väljendavad tahet, vajadust, emotsioone, kahtlust vms.
- Indicatif — tavapärane meeleolu, mida kasutatakse faktide ja kindlate väidete väljendamiseks.

Kokkuvõte

Impersoonväljendid nagu "Il est important de..." annavad üldiseid hinnanguid, soovitusi või väljendavad võimalust/obligatsiooni. Kui tegevuse subjekt on üldine või mitte välja toodud, kasutatakse tavaliselt "Il est + adj. + de + infinitif"; kui alalausel on konkreetne subjekt, kasutatakse "Il est + adj. + que + subjonctif". Subjonktiivi kasutamine on üks levinumaid raskusi — mõtle alati, kas lause väljendab vajadust/soovi/kahtlust/emotsiooni (siis subjonctif) või lihtsalt fakti (siis indicatif).

Allpool veel paar lõplikku võrdlusnäidet:
- Il est préférable de partir maintenant. — Parem on lahkuda nüüd. (üldine soovitus)
- Il est préférable que nous partions maintenant. — Parem on, et me lahkuksime nüüd. (konkreetne osapool)

Loodan, et see kokkuvõte aitab sul eristada ja õigesti kasutada impersoonseid väljendeid prantsuse keeles. Õpi mõningaid levinud väljendeid pähe ning harjuta, kuidas nad muutuvad sõltuvalt sellest, kas järgneb "de + infinitif" või "que + subjonctif".