Kirjanduslikud minevikuvormid (passé simple, passé antérieur)

Passé simple ja passé antérieur on prantsuse keele „kirjanduslikud“ minevikuvormid. Neid kohtad peamiselt romaanides, novellides, ajaloolistes ja formaalsetes tekstides. Kõnekeeles kasutatakse tavaliselt passé composé't või plus‑que‑parfait't, kuid kirjalikus jutustuses annavad passé simple ja passé antérieur lausejoonele narratiivi (sündmuste jadastuse) ja ajajärgnevuse.

Millal kasutatakse passé simple'i?

Passé simple kirjeldab lõpetatud, piiratud sündmusi, mis liiguvad jutustuse kulgu edasi. Seda kasutatakse:
- ühekorraliste sündmuste jaoks: Il entra. (Ta astus sisse.)
- järjestikuste tegevuste loeteluks: Il prit son chapeau, sortit, ferma la porte. (Ta võttis oma mütsi, läks välja, sulges ukse.)
- äkiliste, lühikeste sündmuste väljendamiseks narratiivis, kus taust on vaakum või kirjeldav (vaheldus imparfait'iga).

Näited:
- Il entra dans la pièce. — Ta astus tuppa.
- Elle ouvrit la porte, regarda et partit. — Ta avas ukse, vaatas ringi ja lahkus.
- Le soldat marcha toute la nuit. — Sõdur kõndis kogu öö.

Imparfait vs passé simple (taust vs sündmus):
- Il faisait froid. (imparfait — taust, kestvus)
- Soudain, un chien aboya. (passé simple — äkiline sündmus)

Näide: Il faisait nuit. Le vent soufflait. Soudain, une lumière apparut. — Oli pime. Tuul ulgus. Äkitselt ilmus valgus.

Kuidas moodustub passé simple?

Passé simple'i lõpp- ja pöördamismustrid sõltuvad verbigrupist.

1. rühm: -er (regulaarne)
- Lõpud: -ai, -as, -a, -âmes, -âtes, -èrent
- Näide: parler → parlai, parlas, parla, parlâmes, parlâtes, parlèrent
- Elle parla. — Ta rääkis.
- Nous parlâmes longtemps. — Me rääkisime kaua.

2. rühm: -ir (regulaarne, nt finir)
- Lõpud: -is, -is, -it, -îmes, -îtes, -irent
- Näide: finir → finis, finis, finit, finîmes, finîtes, finirent
- Il finit son travail. — Ta lõpetas oma töö.

3. rühm: mitmekesine, ebaselged mustrid (irregulaarid)
- Paljud 3. rühma verbid on ebaselged ja pead neid meelde õppima. Allpool on lühike loetelu sagedastest eranditest (täisvormide 6 pöördega) ja näited lauses.

Tavalised erandid (valik):
- avoir: j'eus, tu eus, il eut, nous eûmes, vous eûtes, ils eurent
- Il eut soudain une idée. — Tal tekkis äkitselt idee.
- être: je fus, tu fus, il fut, nous fûmes, vous fûtes, ils furent
- Il fut surpris. — Ta oli üllatunud.
- faire: je fis, tu fis, il fit, nous fîmes, vous fîtes, ils firent
- Elle fit un pas. — Ta astus sammu.
- dire: je dis, tu dis, il dit, nous dîmes, vous dîtes, ils dirent
- Il dit la vérité. — Ta ütles tõtt.
- prendre: je pris, tu pris, il prit, nous prîmes, vous prîtes, ils prirent
- Il prit la clé. — Ta võttis võtme.
- mettre: je mis, tu mis, il mit, nous mîmes, vous mîtes, ils mirent
- venir: je vins, tu vins, il vint, nous vînmes, vous vîntes, ils vinrent
- tenir: je tins, tu tins, il tint, nous tînmes, vous tîntes, ils tinrent
- voir: je vis, tu vis, il vit, nous vîmes, vous vîtes, ils virent
- lire: je lus, tu lus, il lut, nous lûmes, vous lûtes, ils lurent
- écrire: j'écrivis, tu écrivis, il écrivit, nous écrivîmes, vous écrivîtes, ils écrivirent
- boire: je bus, tu bus, il but, nous bûmes, vous bûtes, ils burent
- pouvoir: je pus, tu pus, il put, nous pûmes, vous pûtes, ils purent
- vouloir: je voulus, tu voulus, il voulut, nous voulûmes, vous voulûtes, ils voulurent
- savoir: je sus, tu sus, il sut, nous sûmes, vous sûtes, ils surent
- connaître: je connus, tu connus, il connut, nous connûmes, vous connûtes, ils connurent
- croire: je crus, tu crus, il crut, nous crûmes, vous crûtes, ils crurent
- courir: je courus, tu courus, il courut, nous courûmes, vous courûtes, ils coururent
- naître: je naquis, tu naquis, il naquit, nous naquîmes, vous naquîtes, ils naquirent
- mourir: je mourus, tu mourus, il mourut, nous mourûmes, vous mourûtes, ils moururent

Märkused kokkuvõtlikult:
- 1. rühm (-er) on kõige regulaarselt äratuntav.
- 2. rühma -ir verbid on liikumatud (finis, finit, finirent jne.).
- 3. rühm on ebaühtlane — õpeta sagedasi erandeid ära.
- Negatiiv: ne ... pas asetub samamoodi nagu teistes aegades: Il ne parla pas. — Ta ei rääkinud.

Millal ja kuidas kasutada passé antérieur'i?

Passé antérieur näitab, et üks minevikus toimunud tegevus oli lõpule viidud kohe enne teist minevikus toimunud tegevust. See on väga formaalne (kirjanduslik) ja kasutatakse tavaliselt koos passé simple'iga pealause ajana.

Moodustamine:
- Passé antérieur = passé simple (avoir või être) + participe passé
- Näide (avoir): Dès qu'il eut terminé son travail, il partit. — Niipea kui ta oli töö lõpetanud, lahkus ta.
- j'eus mangé, tu eus mangé, il eut mangé, nous eûmes mangé, vous eûtes mangé, ils eurent mangé
- Näide (être): Sitôt qu'elle fut partie, la maison redevint silencieuse. — Niipea kui ta lahkus, maja vaiknes.
- je fus parti(e), tu fus parti(e), il/elle fut parti(e), nous fûmes parti(e)s, vous fûtes parti(e)s, ils/elles furent parti(e)s

Märksõnad ja tavalised konjuktsioonid:
- dès que, sitôt que, aussitôt que, lorsque, quand, après que, à peine... que
- Sageli kasutatakse pööramist (inversiooni) pärast fraase nagu "à peine" või "à peine... que":
- À peine eut‑il fermé la porte que le téléphone sonna. — Vahetult pärast ukse sulgemist helises telefon.

Näited passé antérieur'iga:
- Lorsqu'il eut lu la lettre, il la chiffonna et la jeta. — Kui ta kiri läbi luges, ta kokkusuru ja viskas selle ära.
- Aussitôt que nous eûmes appris la nouvelle, nous partîmes. — Niipea kui me uudise teada saime, lahkusime.

Kasutasu reegel lihtkirjeldusena:
- Kui pealause on passé simple ja sul on vaja näidata, et üks sündmus leidis aset ja lõppes veel varem, kasutad passé antérieur'it. Tänapäeva kõnes ja mitteametlikus kirjas kasutatakse selle asemel sageli plus‑que‑parfait'i.

Tüüpilised vead ja praktilised nõuanded

- Passé simple pole kõnekeelne: kui kirjutad e‑kirja või räägid sõbraga, kasuta sageli passé composé't (J'ai mangé) ega passé simple'i (Je mangeai), kui ei taha luua kirjanduslikku tooni.
- Pööra tähelepanu abiverbile passé antérieur'is (avoir või être) ja partitsiibi kokkuleppele, nagu passé composé'iga.
- Näide (olev viga): *Après qu'il eut mangé il partait. — Vale, kui tahad näidata järjestust ja stabiliseeritud sündmust, kasuta pealause ajaks passé simple: Après qu'il eut mangé, il partit.
- Õpi sagedased erandid: 3. rühma verbid on ebatäielikult reeglipärased ja nõuavad meeldejätmist (avoir, être, faire, dire, venir, prendre, voir jne.).
- Pööra tähelepanu vormide ortograafiale: paljudel verbidel on nous ja vous vormides katusnäide (fîmes, vîntes jm) — need kirjavahemärgid on nõuetekohased kirjalikus prantsuse keeles.

Kuidas tõlkida prantsuse kirjanduslikke minevikuvorme eesti keelde?

- Passé simple ja passé composé tõlgitakse sageli eesti keeles üheainsa lihtminevikuna (Ta astus sisse / Ta on astunud sisse — tavaliselt: Ta astus sisse).
- Passé antérieur vastab tihti eesti keele pluperfektile (oli olnud teinud):
- Dès qu'il eut fini, il partit. — Niipea kui ta oli lõpetanud, läks ta ära.
- Eesti keel ei tee sama stiilset eristust nagu prantsuse keel (kirjanduslik vs kõnekeelne minevik); seega tõlkes peab arvestama konteksti.

Lühike glosaar (termid eesti keeles)

- Passé simple — kirjanduslik lihtminevik (kasutatakse peamiselt jutustuses)
- Passé antérieur — kirjanduslik eelmine minevik (näitab tehtud tegevust juba enne teist minevikusündmust)
- Imparfait — kestvusminevik / tausta kirjeldus minevikus
- Passé composé — kõnekeelne/perfektiivne minevik (tavapärane minevik kõnekeeles)
- Plus‑que‑parfait — ennistminevik (taolise tähendusega kui eesti „oli olnud teinud“)
- Participe passé — minevikupartitsiip (osaline lihtvorm, mida kasutatakse koos abiverbiga)

Näide narratiivist (koos tõlkega)

Prantsuse tekst:
Il faisait nuit. Le vent soufflait. Soudain, la fenêtre s'ouvrit et un homme apparut. Il marcha vers la table, prit une lettre et la lut. Lorsqu'il eut lu la dernière ligne, il sourit et sortit.

Eesti tõlge:
Oli pime. Tuul ulgus. Äkitselt avanes aken ja ilmus mees. Ta kõndis laua juurde, võttis kirja ja luges selle läbi. Kui ta viimase rea oli lugenud, naeratas ta ja lahkus.

Kokkuvõte

- Passé simple: kirjanduslik alusminevik, mida kasutatakse sündmuste kirjeldamiseks, mis liigutavad lugu edasi.
- Passé antérieur: kirjanduslik "mineviku eelmine" vorm, moodustatakse passé simple'ist abiverbina + participe passé; kasutatakse, et näidata, et üks mineviku tegevus oli lõpetatud enne teist (tavaliselt koos passé simple'iga pealausees).
- Kui õpid lugema prantsuse kirjandust, tutvu sagedaste passé simple ja passé antérieur vormidega; rääkimisel kasuta sageli passé composé't või plus‑que‑parfait'i.

Lõpptõde: ära häbene algul neid vorme tõlkimisel järele vaadata — kirjanduse lugemiseks on õige tunne ja pikkade järjepidevate vormide äratundmine väga kasulik.