Kirjanduslikud subjunktiivi vormid (imparfait du subjonctif)

Kirjanduslikud subjunktiivi vormid (imparfait du subjonctif)

Selles artiklis selgitan, mis on prantsuse kirjanduslik subjunktiivi minevikuvorm (imparfait du subjonctif), millal seda kasutatakse, kuidas seda moodustada ning milliseid alternatiive tänapäevane kõne- ja kirjakeel eelistab. Kõik selgitused on eesti keeles; näited on peamiselt prantsuse keeles, lisatud on eestikeelsed tõlked.

Mis see on ja miks see oluline on?

Lühike definitsioon

Imparfait du subjonctif on prantsuse keeles subjunktiivi mineviku vorm, mida peetakse kirjanduslikuks või stilistiliselt ametlikuks. Tänapäeva kõnekeeles ja suure osa kirjalikust kõnest seda peaaegu ei kasutata; seda kohtab eelkõige ilukirjanduses, ajakirjanduse klassikutes, ametlikes tekstides ja ajaloolistes lugudes.

Miks seda siiski tasub teada?

- Kui loed prantsuse kirjandust või ajaloolisi tekste, kohtad seda sagedamini.
- See on osa traditsioonilisest „ajulisest kooskõlast” (sequence of tenses) prantsuse grammatikas.
- Õppides seda, mõistad paremini, miks autor valib esimese või teise vormi ja millist nüanssi see kannab.

Millal ma seda kasutan? (kasutuskohad ja reeglid)

Tüüpilised situatsioonid

- Kirjanduslik või ametlik stiil: autorid kasutavad seda „väljapeetud“ minevikustsenaariumis.
- Näide: "Bien qu'il fût malade, il partit." — "Kuigi ta oli haige, lahkus ta." (kirjanduslik)

- Alluvlause, mille tegusõna nõuab subjunktiivi (soov, tunne, kahtlus, vaja jms) ja mis on ajaliselt seotud pealause minevikuga:
- Näide: "Il demanda qu'on le laissât seul." — "Ta palus, et teda jäetaks üksi." (kirjanduslik)

- Traditsiooniline reeglistik: kui pealause on passe simple või imperfekt (kirjanduslik minevik), siis alluvlause subjunktiiv võib olla imparfait du subjonctif (või plus-que-parfait du subjonctif kui tegusõna on eelnev tegevus). Tänapäevane prantsuse keel paindlikum — sageli kasutatakse present du subjonctif või passé du subjonctif.

Näited kontrastina tänapäevasele prantsuse keelele

- Kirjanduslik: "Je voulais qu'il vînt." — Eestikeelne tõlge: "Ma tahtsin, et ta tuleks." (väljapeetud, kirjalik vorm)
- Tänapäevane: "Je voulais qu'il vienne." — Sama tähendus, tavalisem kõnekeeles.

Kuidas moodustatakse? (samm-sammult)

Põhireegel ja lõppud

Põhireegel (lihtne viis meeles pidada): võta verbi passé simple vorm 3. p. mitm. (ils/elles), eemalda lõpp -rent ja lisa imparfait du subjonctif lõpp.

- Kui passé simple lõpeb ...-èrent (tavaliselt 1. konjugatsioon, -er), lisatakse lõppudega: -asse, -asses, -ât, -assions, -assiez, -assent.
- Teiste gruppide (paljud -ir ja -re ning ebareeglipärased) puhul kasutatakse lõppusid: -isse, -isses, -ît, -issions, -issiez, -issent.

Selgemalt lõppude tabelina:
- Kui 3. pl passé simple = ...-èrent → lõpud: -asse, -asses, -ât, -assions, -assiez, -assent
- Kui 3. pl passé simple = ...-irent / ...-urent / ...-rent (tavaliselt teised grupid) → lõpud: -isse, -isses, -ît, -issions, -issiez, -issent

Sammud praktiliselt:
1) Võta verb, leia passé simple 3. p. mitm. (ils/elles). 2) Eemalda -rent. 3) Lisa vastav imparfait du subjonctif lõpp.

Näide lauses: "Le roi ordonna qu'il parlât." — "Kuningas käskis, et ta räägiks."

Näide lauses: "Elle souhaitait que nous finissions avant midi." — "Ta soovis, et me lõpetaksime enne keskpäeva." (kirjanduslik)

Ebareeglipärased verbid — sagedased vormid

Mõned levinud ebareeglipärased ideaalvormid (kasulikud lugemisel). Iga rida: prantsuse vormide järjekorras (je, tu, il, nous, vous, ils) + näide lauses.

- être: je fusse, tu fusses, il fût, nous fussions, vous fussiez, ils fussent
- "Bien qu'il fût pauvre, il gardait sa dignité." — "Kuigi ta oli vaene, säilitas ta väärikuse."

- avoir: j'eusse, tu eusses, il eût, nous eussions, vous eussiez, ils eussent
- "Si j'eusse su, je ne serais pas venu." — (väga vanamoodne) "Kui ma oleksin teadnud, ei oleks ma tulnud."

- faire: je fisse, tu fisses, il fît, nous fissions, vous fissiez, ils fissent
- "Il voulait qu'elle fît un discours." — "Ta soovis, et ta pidaks kõne."

- pouvoir: je pusse, tu pusses, il pût, nous pussions, vous pussiez, ils pussent
- "Il doutait qu'on pût réussir sans aide." — "Ta kahtles, et võiksime ilma abita õnnestuda."

- venir: je vinsse, tu vinsses, il vînt, nous vinssions, vous vinssiez, ils vinssent
- "Je souhaitais qu'il vinsse plus tôt." — "Soovisin, et ta tuleks varem."

- voir: je visse, tu visses, il vît, nous vissions, vous vissiez, ils vissent
- "Il redoutait qu'on ne visse le secret." — "Ta kartis, et saladus nähtavale tuleks."

- dire: je disse, tu disses, il dît, nous dissions, vous dissiez, ils dissent
- "Il ordonna qu'on ne le dît à personne." — "Ta käskis, et seda ei ütelda kellelegi."

- prendre: je prisse, tu prisses, il prît, nous prissions, vous prissiez, ils prissent
- "Il souhaita que nous prissions une décision vite." — "Ta soovis, et me langetaksime kiiresti otsuse."

- boire: je busse, tu busses, il bût, nous bussions, vous bussiez, ils bussent
- "Il craignait qu'on bussât trop avant le voyage." — "Ta kartis, et me joome liiga palju enne reisi." (väga harv)

- savoir: je susse, tu susses, il sût, nous sussions, vous sussiez, ils sussent
- "Je préférais qu'il sût la vérité lentement." — "Eelistasin, et ta saaks tõe teada vaikselt."

- vouloir: je voulusse, tu voulusses, il voulût, nous voulussions, vous voulussiez, ils voulussent
- "Elle voulut qu'il voulût participer." — "Ta soovis, et ta tahaks osaleda." (lb. harv)

Märkus: mõnel verbil on vanamuoodne või mitmeid variante; need vormid ilmnevad peamiselt vanemas kirjanduses.

Kuidas eristada teistest subjunktiivi ja mineviku vormidest?

Imparfait du subjonctif vs présent du subjonctif

- Présent du subjonctif: que je parle / que tu finisses / qu'il voie (tänapäevane, neutraalne subjunktiiv)
- Imparfait du subjonctif: que je parlasse / que tu finisses / qu'il parlât (kirjanduslik, seotud minevikuga)

Mõned vormid võivad ühtida (nt "que je finisse" võib olla nii présent du subjonctif kui ka imparfait du subjonctif kontekstist sõltuvalt). Sageli eristab 3. p. s. (qu'il finît vs qu'il finisse) — circumflex (î, â, û) näitab sageli imparfait du subjonctif kolmandas p. s.

Imparfait du subjonctif vs passé du subjonctif (subjonctif passé) / plus-que-parfait du subjonctif

- Subjonctif passé (passé du subjonctif): moodustatud présent du subjonctif abil + participe passé, nt "que j'aie parlé" — väljendab eelnevat tegevust suhtes olevat hetke.
- Imparfait du subjonctif: minevikuline subjunktiiv, kasutatakse kirjanduslikus kontekstis samas faasis kui pealause minevik.
- Plus-que-parfait du subjonctif on veel vanamoodsem (nt "que j'eusse parlé") ja väga harva kasutusel.

Tüüpilised vead ja soovitused õppijale

- Viga: proovida kasutada imparfait du subjonctif kõnes nagu igapäevases prantsuse keeles. Soovitus: kõne- ja kirjalikus tänapäeva prantsuse keeles eelistatakse present du subjonctif või subjonctif passé sõltuvalt ajast.

- Viga: segadus lõpetega (kas lisada -asse või -isse). Soovitus: õpi reegel: eemaldad -rent passé simple > lisa -asse (1. rühm) või -isse (teised rühmad).

- Viga: segada imparfait du subjonctif imperfektiga (indicatif imparfait). Näide segadusest: "il parlât" vs "il parlait" — esimene = subjunktiiv (kirjanduslik), teine = indikatiiv (lihtne minevik/harjumus).

- Viga: unustada ebareeglipärased tüved (être → fuss-, avoir → euss-, faire → fiss-, pouvoir → puss- jne). Soovitus: ära pea kõiki ebareeglikke tüvesid pähe, aga ära kurda, kui kohtad neid lugedes – neid on piiratud hulgal ja neid tasub ära tunda.

Kasutuslik soovitus õppijale

- Kui su eesmärk on suhtlemine ja kaasaegne kirjutamine: keskendu présent du subjonctif ja passé du subjonctif õppimisele.
- Kui loed kirjandust või valmistud eksamiteks, kus loetakse klassikalist stiili: õpi imparfait du subjonctif tuvastama ja moodustama (põhireegel ja mõned levinumad ebareeglipärased tüved).

Lõppsõna ja näpunäited lugemiseks

- Imparfait du subjonctif on stiililiselt määratud vorm: see annab tekstile ametlikuma, vanamoelisema kõla.
- Sõltuvalt tekstist võib autor valida selle vormi, et rõhutada minevikku või säilitada traditsiooniline ajuline kooskõla.
- Kui tahad kiiresti aru saada, vaata pealause ajavormi: kui pealause on kirjanduslikus minevikus (passé simple), on tõenäoline, et ka alluvlause subjunktiiv on imparfait du subjonctif.

Lühike glosaar

- Subjonctif (subjunktiiv): meeleolu, mida prantsuse keel kasutab tahte, tunnetuse, kahtluse, vajaduse jms väljendamiseks.
- Passé simple: kirjanduslik minevikuvorm (nt "ils parlèrent").
- Imparfait du subjonctif: kirjanduslik subjunktiivi minevikuvorm (nt "qu'il parlât").
- Présent du subjonctif: tavapärasem subjunktiivi vorm (nt "qu'il parle").

Kui soovid, saan lisada veel konkreetseid lausete komplekte (päris lugemistest) või koostada nimekirja kõige levinumatest ebareeglipärastest tüvedest õppimiseks.