Määratud ja määramata artiklid

Määratud ja määramata artiklid prantsuse keeles

See artikkel selgitab prantsuse määratud artikleid (le, la, l', les) ja määramata artikleid (un, une, des): mida need tähendavad, millal ja miks neid kasutatakse, kuidas need moodustuvad ning milliseid vigu eestikeelsetel õppuritel tavaliselt ette tuleb. Näited on peamiselt prantsuse keeles, nende järel on eesti tõlge.

Mis on määratud artikkel?

Määratud artikkel näitab, et räägitav asi on konkreetne, tuntud või juba mainitud. Määratud artiklit kasutatakse ka üldistuste ja abstraktsete mõistete puhul.

Näited:
Le livre est sur la table. — Raamat on laual. (konkreetne raamat)
La voiture de Paul est rouge. — Pauli auto on punane.
J'aime le chocolat. — Mulle meeldib šokolaad. (šokolaad üldiselt)
Les chats sont indépendants. — Kassid on iseseisvad. (kasside liik üldiselt)
L'eau est essentielle. — Vesi on elutähtis. (abstraktne mõiste)

Kuidas moodustuvad määratud artiklid

Põhivormid:
- le — meessoost, ainsus (le garçon — poiss)
- la — naissoost, ainsus (la fille — tüdruk)
- l' — le või la elisio vorm enne täishäälikut või h muet (l'homme, l'école)
- les — mitmus mõlemale soole (les enfants — lapsed)

Näited elisioga:
L'homme est grand. — Mees on pikk.
L'école est fermée. — Kool on suletud.

Kontraktsioonid eelseisvate ettevõtete puhul (tähtis õppimiseks):
- à + le = au (Je vais au cinéma. — Ma lähen kinno.)
- à + les = aux (Je parle aux enfants. — Räägin lastele.)
- de + le = du (Le livre du professeur. — Õpetaja raamat / õpetaja = omastav)
- de + les = des (La maison des voisins. — Naabrite maja)

Milleks veel määratud artiklit kasutatakse?

- Üldistused: Les fleurs sont belles. — Lilled on ilusad.
- Keeled ja mõnikord kultuurilised nimetused: J'aime le français. — Mulle meeldib prantsuse keel. (aga: Il parle français. — Ta räägib prantsuse keelt — pärast parler tihti ilma artiklita)
- Muusikariistad ja mängimine: Je joue du piano / Je joue de la guitare. — Ma mängin klaverit / kitarri.
- Päevad harjumuse väljendamiseks: Le lundi, je travaille. — Esmaspäeviti töötan.
- Kehaosad refleksiivsete tegusõnadega: Je me lave les mains. — Ma pesen käsi. (mitte "mes mains")
- Riigid ja geograafilised nimed: La France est grande. — Prantsusmaa on suur. Les États-Unis — Ameerika Ühendriigid.
- Aastaaegade üldistus: L'hiver est froid. — Talv on külm. (kuigi "en hiver" tähendab "talvel")

Erandid ja tähelepanekud määratud artikliga

- Mõned tegusõnad (nt parler, aimer, étudier) käituvad erinevalt: Il parle anglais. (parler ilma artiklita) vs J'aime l'anglais. (aimer + määratud artikkel)
- Määratud artikkel on prantsuse keeles palju sagedasem kui eesti keeles; eesti keele kõnelejad kipuvad artikli ära jätma — see on tavaliselt vale.

Mis on määramata artikkel?

Määramata artikkel viitab ebamäärasele esemele: üks või mõned (ühe või mitme loendamatu/loetava hulgas). Vormid on:
- un — meessoost ainsus
- une — naissoost ainsus
- des — mitmus (mõlemad sugud)

Näited:
J'ai un chien. — Mul on üks koer.
Elle a une idée. — Tal on üks mõte.
Nous avons des amis. — Meil on sõpru.

Millal kasutada un/une vs des

- Un / une: kui räägid ühest konkreetsest (aga mitte varem mainitud) üksusest: J'ai un livre. — Mul on üks raamat.
- Des: kui räägid mitmest, täpsustamata kogusest: J'achète des pommes. — Ostangi õunu (mõned).

Määramatu artikkel ja eitamine

Üldreegel: pärast eitust (ne ... pas, ne ... jamais, ne ... plus jne) muutuvad määramata (un, une, des) ja partitiivsed (du, de la, de l', des) artiklid tavaliselt de (või d' enne vokaali), välja arvatud kui tegusõnaks on être.

Näited:
Affirmatif: J'ai un chien. — Je n'ai pas de chien. (Mul ei ole koera.)
Affirmatif: Elle mange du pain. — Elle ne mange pas de pain. (Ta ei söö leiba.)
Erand (être): C'est un problème. — Ce n'est pas un problème. (Siin artikkel ei muutu.)
Ce sont des enfants. — Ce ne sont pas des enfants. (Artikkel jääb.)

Märkus: kui tahad rõhutada "ei isegi ühte", võid jätta un/une: Je n'ai pas un ami signifie "mul ei ole ühtegi sõpra" (rõhutatud negatsioon).

Erireegel: des muutub de enne omadussõna

Kui mitmuse määramata artikkel des järgneb omadussõnale, mis asub enne nimetavat sõna, siis sageli des muutub de.

Näited:
J'ai des voitures. — Mul on autosid.
J'ai de belles voitures. — Mul on ilusaid autosid. (mitmuse des → de, sest adjectives enne nimisõna)

See on tavaline halbade harjumuste all: ära kirjuta "J'ai des beaux livres" — õige on "J'ai de beaux livres".

Partitiiv (lühidalt) — miks see segadust tekitab ja kuidas see erineb

Partitiivsed artiklid (du, de la, de l', des) väljendavad teadmata või mõõdetavat kogust massi- või aineasjadest. Need ei tähenda "üks" vaid "mõnda / natuke".

Näited:
Je veux du pain. — Ma tahan natuke leiba / leiba (mõnda leiba).
Il boit de l'eau. — Ta joob vett.
J'achète des pommes. — Ma ostan õunu (mitmeid õunu).

Oluline eristada:
- Je veux un pain. — Ma tahan (üht) leivapätsi (üks konkreetne päts).
- Je veux du pain. — Ma tahan (veidi) leiba.

Samuti võib du olla ka prepositsiooni de + le kokkutõmbumine: Le salaire du professeur = le salaire de + le professeur (õpetaja palk). Kontekst määrab tähenduse.

Tavalised vead ja kuidas neid parandada

- Artikli ära jätmine: Eestlased ütlevad tihti "J'aime français" — vale. Õige on "J'aime le français".
- Negatiivi puhul vale artikkel: "Je n'ai pas des amis" — vale. Õige: "Je n'ai pas d'amis".
- Des → de enne omadussõna: "J'ai des belles maisons" — vale. Õige: "J'ai de belles maisons".
- Segadus du (partitiiv) ja du (de + le) vahel: "Je veux du café" (tahan kohvi / natuke kohvi) vs "Le café du voisin" (naabri kohv või naabri kohvilaadne omand). Kontekst on erinev.
- Kehaosad refleksiivsete tegusõnadega: väldi "Je me lave mes mains" — õige on "Je me lave les mains".
- Keeled: "Il parle le français" ei ole tavaline — parem "Il parle français"; aga "J'aime le français" on õige.
- Instruments: ära kirjuta "Il joue piano" — õige "Il joue du piano" või "Il joue du violon" jne.

Näited õige/vale võrdluseks

Vale: Je n'ai pas des amis. — Õige: Je n'ai pas d'amis.
Vale: J'ai des beaux livres. — Õige: J'ai de beaux livres.
Vale: Je parle le français. — Tavaline: Je parle français. (aga: J'aime le français)
Vale: Je me lave mes mains. — Õige: Je me lave les mains.

Kuidas vigu vältida?

- Mäleta põhireegleid: määratud = konkreetne / üldistus; määramata = üks / mõned; partitiiv = osa (some).
- Pööra tähelepanu negatsioonile (un/une/des → de/d').
- Kui omadussõna asub enne mitmuse nimisõna, kontrolli, kas des muutub de.
- Loe prantsuse tekste ja märka artikleid — harjumus aitab.

Lühike kontrollnimekiri õppimiseks:
- Kas räägid konkreetsest asjast? → le/la/l'/les
- Kas räägid ühest(isest) või mitmest ebamäärasest? → un/une/des
- Kas rääkida kogusest (leiba, vett)? → du/de la/de l'/des
- Kas lause on eitav? → muuda vastav artikkel de/d', välja arvatud être puhul.

Glossary (lühike ja lihtne):
- Määratud artikkel — le/la/l'/les (näitab konkreetset või üldistatud asja).
- Määramata artikkel — un/une/des (üks või mõned, ebamäärane).
- Partitiiv — du / de la / de l' / des (osa või määramata kogus).
- Elisio (l') — le/la asendamine enne vokaali või h muet: l'homme, l'école.
- Kongruents — artikkel peab vastama nime soole ja arvule (le garçon, la fille, les garçons).
- h muet / h aspiré — mõlemad algavad h-ga, kuid h muet laseb elisiot (l'homme), h aspiré blokeerib (tuleb kontrollida sõnaraamatust).

Kokkuvõte

- Prantsuse keeles on artiklid peaaegu alati vajalikud; eesti keele kõnelejad peavad sellega harjuma.
- Määratud artiklid (le/la/l'/les) viitavad konkreetsele või üldisele asjale; määramata (un/une/des) viitavad ebamäärasele üksusele või mitmele.
- Partitiivsed artiklid (du/de la/de l'/des) väljendavad osa või määramatut kogust.
- Peamised raskused: eituse korral artikkel → de/d'; des → de enne omadussõna; kehaosade kasutamine refleksiivsete tegusõnadega; elisio ja h erandid.

Lugege ja kuulake palju prantsuse tekste ning pöörake tähelepanu artiklitele — see on parim viis harjuda. Kui soovite, võin koostada lühikese kokkuvõtva tabeli või anda rohkem näiteid konkreetsest teemast (negatsioon, partitiiv jne).