Minevikuline infinitiiv (pärast avoir/être + minevikupartitsiip) - prantsuse Grammar

Mis on minevikuline infinitiiv (infinitif passé)?

Minevikuline infinitiiv prantsuse keeles (infinitif pass/infinitif compos) koosneb abiverbist avoir vi tre infinitiivis ja sellest jrgnevast participe pass (minevikupartitsiip). Vorm näeb välja nii: avoir/être (infinitiiv) + participe pass.

See vorm (inglise k. "perfect infinitive" ehk "to have done") nitab tavaliselt tegevust, mis on toimunud enne peamise lause tegevust või seisundit.

Näited (prantsuse lause — eestikeelne tlge):
- Après avoir fini, il est parti. — Prast (selle et ta oli) lpetanud, ta lahkus.
- Je suis content d'avoir russi. — Mul on hea meel, et ma olen nnestunud.
- Après être parti, il a tlphon. — Prast lahkumist (peale seda, kui ta oli lahkunud), ta helistas.

Millal kasutada minevikulist infinitiivi?

1) Anteriority (tegevus, mis toimus enne peamist tegevust)
- Kui tahame jtta mulje tegevusest, mis on juba tehtud enne praegust seisundit: Je suis dsol d'avoir oubli ton anniversaire. — Mul on kahju, et unustasin su snnipeva.
- Prast + minevikuline infinitiiv: Après avoir djeun, nous sommes sortis. — Prast hommikuski, me lksime vlja.

2) Prst prepositsioone ja struktuure, mis nuavad infinitiivi
- Après, sans, de (prast omadussna vi teatud tegusnade jrel), dpuis kirjalikes konstruktsioonides vms.
- Sans avoir prvenu, il est parti. — Ilma etteteatamata ta lahkus.
- Je regrette d'avoir dit cela. — Ma kahetsen, et ma seda tlesin.

3) Prast tegusnu vi omadussnu, mis on seotud tunnete, hinnangute jms:
- Je suis fier d'avoir termin le projet. — Olen uhke, et ma lõpetasin projekti.

4) Prast verbaalse tegevuse nagu prétendre, croire, sembler, penser (ollakse veendunud/kahtlustatakse jne.)
- Il prtend avoir vu l'accident. — Ta vidab, et ta ngi nnetust.
- Je crois l'avoir dj rencontr. — Ma arvan, et ma olen temaga varem kohtunud.

Kuidas moodustada?

Põhivalem: avoir/être (infinitiiv) + participe pass

A) Avec avoir
- vorm: avoir + participe pass
- nited: après avoir fait, d'avoir vu, sans avoir mang
- nide: Je suis heureux d'avoir reu votre lettre. — Olen nnelik, et sain teie kirja.

B) Avec être
- vorm: être + participe pass (osad liikumis- ja pronominaalverbid kasutavad être'd)
- nited: après être parti(e)(s), d'tre tomb
- nited: Elle est contente d'tre partie l'heure. — Ta on rahul, et ta lahkus õigel ajal.

Negatiivne vorm
- Lisatakse "ne ... pas" (negatiivse osa positsioon vastavalt tavakonstruktsioonile): Je regrette de ne pas avoir appel. — Kahetsen, et ma ei helistanud.

Partitsiibi nõustumise reeglid (kelle järgi muutub participe pass)?

Kui abiverb on être
- Kui minevikuline infinitiiv moodustatakse être'ga, siis participe pass kle peab vastama infinitiivi subjekti soo ja arvuga — sarnaselt passé composé'ga:
- Après être parti, il a appel. — (parti: m.sg.)
- Après être partie, elle a appel. — (partie: f.sg.)
- Après être partis, ils ont attendu. — (partis: m.pl.)
- Après être parties, elles ont attendu. — (parties: f.pl.)

- Pronominaalverbide puhul (s'être + p.p.) nõustub participe pass tavaliselt lause subjekti (kui see on otsene peegeldus):
- Ils sont fiers de s'tre rencontrs. — Nad on uhked, et nad kohtusid (rencontrs: m.pl.).
- Elle regrette de s'tre trompe9e. — Ta kahetseb, et ta eksis (trompe9e: f.sg.).

Kui abiverb on avoir
- Üldreegel: participe pass ei nõustu subjektiga; see jääb vormiliselt muutumatuks.
- Erand: kui infinitiivi otsene objekt on eelnevalt paigutatud (pronominaalne otsene objekt
nagu le, la, les vi suhteline "que"), siis participe pass nõustub selle eelneva otsese objektiga.
- Exemple: La lettre? Je crois l'avoir reue. — (reue: e. f.) — siin "l'" viitab 'la lettre' ja participe tuleb vastavusse.
- Exemple: Les photos? Je pense les avoir prises. — (prises: f.pl.)
- Kui otsene objekt tuleb pärast infinitiivi (nt "Je crois avoir vu les enfants"), siis pole nõustumist: Je crois avoir vu les enfants. (vu, mitte vues)

Kontekstid ja palju näiteid (kommentaaridega)

Pärast "après" (anteriority)

Après avoir mang, il s'est repos. — Prast smist ta puhkab.
Après être arrivs, ils ont tlphon leurs parents. — Prast saabumist nad helistasid oma vanematele.
Après être partie, elle a oubli son parapluie. — Prast lahkumist ta unustas vihmavarju.

Ilma — "sans"

Il est parti sans avoir pay la note. — Ta lahkus ilma arvet maksmata.
Sans avoir vu la mto, je ne peux pas valuer la qualit. — Ilma seda nägemata ei saa ma kvaliteeti hinnata.

Pärast "de" (pärast omadussna/tegusna) — tunne, hinnang

Je suis heureux d'avoir obtenu le poste. — Olen nnelik, et sain ametikoha.
Nous sommes dsols d'avoir oubli la date. — Vabandame, et unustasime kuupeva.

Verbide vaheline ajajrg (prétendre, croire, penser, sembler)

Il prtend avoir vu le voleur. — Ta vidab, et ta ngi varast (tegu eelnes vitlusele).
Je crois l'avoir dj rencontr Paris. — Ma usun, et olen temaga juba Pariisis kohtunud.
Il semble tre parti. / Il semble tre parti — vb. Il a l'air d'tre parti. (tähelepanu: "sembler" koos konstruktsioonidega võib olla keerukam)

Refleksive verbid (pronominaalsed)

Elle est fire de s'tre comporte9e correctement. — Ta on uhke, et tal oli korrektne titumine.
Ils sont contents de s'tre retrouvs aprs longtemps. — Nad on rahul, et nad kohtusid prast pikka aega.

Objektipronomide positsioon ja nõustumise nited

Je crois avoir vu Marie. — (siin "Marie" tuleb prast, seega: vu)
Marie? Je crois l'avoir vue hier. — (siin "l'" viitab Marie'le ja asub enne "avoir", seega nõustumine: vue)
Les fichiers? Je pense les avoir copis. — (les -> copis: m.pl.)
Je pense avoir copi les fichiers. — (siin faili nimetus on jrel, seega copi ei muutu: copi)

Negatiivsed konstruktsioonid

Je regrette de ne pas avoir prvenu temps. — Kahetsen, et ei teatanud aegsasti.
Ils sont dsols de ne pas s'tre rencontrs. — Nad on kurvad, et nad ei kohtunud.

Vrreldes: "après avoir" vs "après que" vs "ayant"

"Après avoir + p.p." on tihti lhike ja kasutajasbralik, eriti kui infinitiivi subjekt on sama mis pealause subjekt: Après avoir fini, je suis sorti.
Kui infinitiivi subjekt erineb pealause subjektist, on selgem kasutada "après que + indicatif" vi nimisnafraasi (après l'arrive9e de Marie):
Paul est parti aprs que Marie est arrive9e. — Paul lahkus prast, kui Marie oli saabunud.
(Vb. vtte teemaks: "Après l'arrive9e de Marie, Paul est parti.")
"Ayant + participe pass" (nt "Ayant termin son travail, il est sorti") on stilistilisem ja tm kirjanduslikum; snaliselt sarnaneb "après avoir", kuid kasutatakse muudetud konstruktsioonina: "Ayant fait X, Y".

Levinumad vead ja ksimused

- Segi ajada infinitiivi present vs minevikuline infinitiiv: "Je suis content d'avoir russi" (mul on juba nnestunud) vs "Je suis content de russir" (ma olen nnelik selle edasilpetuse puhul ehk praeguse tegevuse kohta).
- Unustada nõustumine être'ga: kirjutada *"Après être partiE" vale vormiga, leo tunnusta see soojalt. (Kontrolli soost ja hulgast.)
- Unustada nõustumist avoir'ga siis, kui otsene objekt on eelnevalt asetatud (pronominaalne objekt). Kontrolli, kas enne "avoir" on "le/la/les/que" jms.
- Kasutada "après que" + subjonctif (see on vale): "après que" + indicatif (näiteks: "après qu'il est parti" vi parem: "après qu'il est parti" — tavaliselt indicatif). (Pange mrku: stiil ja dialekt võivad siin varieeruda; norm: indicatif.)

Lhisnastik (olulised terminid)

- Infinitiiv (infinitif) — tegusna alusvorm (nt parler, finir, aller).
- Infinitiiv passé / perfektne infinitiiv — avoir/être + participe pass (nt avoir fini, être parti).
- Participe pass (minevikupartitsiip) — phi kujul "-é, -i, -u" jm (moodustab koos abiverbiga minevikuvorme).
- Abiverb (auxiliaire) — avoir vi être, mida kasutatakse koos participe pass.
- Nustumine (accord) — osapoolte (sugu/arv) kohane muutmine.
- Otsene objekt (complment direct) — objektsõna, mis saab vajaliku mrgu seoses tegevusega ja mis võib tekitada nõustumise avoir'ga.

Kokkuvte: peamised punktid lhemalt

- Minevikuline infinitiiv = avoir/être (infinitiiv) + participe pass. Kasutatakse, kui infinitiivi tegevus on toimunud enne peamise lause tegevust.
- Valige abiverb sama reegli alusel nagu passé compos (liikumis- ja pronominaalverbid + être; enamik teisi = avoir).
- Kui abiverb on être, siis participe pass nõustub infinitiivi subjekti soo ja arvuga.
- Kui abiverb on avoir, siis participe pass ei nõustu, vi nõustub ainult juhul, kui otsene objekt on eelnevalt paigutatud (le, la, les, que).
- Tavapärased eessnad ja konstruktsioonid: après avoir/être, sans avoir/être, de + avoir/être (prast teatud omadussnade/tegusnade jrel), samuti pärast verbeid nagu prétendre/croire/penser.

Loodan, et see annab selge ja praktilise levaate, kuidas ja millal prantsuse keeles kasutada minevikulist infinitiivi (infinitif pass). Allpool on veelkord paari kiganite kokkuvtet ning palju lhikesi niteid, mida vite igal ajal vaadata.