Nimisõnade grammatiline sugu - prantsuse Grammar

Mis on prantsuse nimisõnade grammatiline sugu?

Prantsuse keeles on igal nimisõnal grammatiline sugu: maskuliin (meessoost) või feminiin (naissoost). See ei tähenda alati, et asi on „mees” või „naine” — sageli on sugu lihtsalt keeleline klassifikatsioon, mida tuleb meeles pidada, sest see mõjutab artikleid, omadussõnu, asesõnu ja teisi lause osi.

Näited:
- le livre — (raamat) (maskuliin)
- la table — (laud) (feminiin)
- l'homme — (mees) (maskuliin)
- la femme — (naine) (feminiin)

Märkus eestlasele: eesti keeles puudub grammatilise soo üldine süsteem — sõnad ei muutu vastavalt soole. Seetõttu tuleb prantsuse sõnade sugud eraldi ära õppida.

Millal ja miks sugu prantsuse keeles oluline on?

Sugu määrab, kuidas teised sõnad lauses nendega kooskõlastuvad. Peamised juhtumid:

Artiklid

kindel artikkel: le (m), la (f), l' (vokaali või h-muutu ees), les (mitmus)
Le chat est noir. (Kass on must.)
La chaise est confortable. (Tool on mugav.)
L'ami arrive. (Sõber saabub.)

- määramata artikkel: un (m), une (f), des (mitmus)
- J'ai un livre. (Mul on raamat.)
- J'ai une voiture. (Mul on auto.)

- osaline artikkel (partitiiv): du (m), de la (f), de l' (vokaal), des (mitmus)
- Je prends du pain. (Ma võtan leiba.)
- Je veux de la confiture. (Ma tahan moosi.)

Omadussõnade ja asesõnade kooskõla

Omadussõna muutub vastavalt sõna soole ja arvule.
Un ami intelligent / Une amie intelligente. (Üks tark sõber (m) / üks tark sõbranna (f).)
Otseobjekti asesõnad (le/la/les) sõltuvad objekti soost.
Je vois le chien. → Je le vois. (Ma näen koera. → Ma näen seda (m).)
Je vois la voiture. → Je la vois. (Ma näen autot. → Ma näen seda (f).)

Kuidas tuvastada sõna sugu? Sagedased lõpunäitajad ja mustrid

Ei ole ühte absoluutset reeglit, kuid on palju lõpulõppe ja mustreid, mis annavad häid vihjeid. Allpool on sagedasemad lõpulõpud koos näidetega; alati leidub erandeid.

Tavaliselt maskuliinsed lõpulõpud

-age: le fromage (juust), le voyage (reis), le garage (garaazh)

(Erandid: la plage, la page, la cage — need on feminiinsed.)

-ment: le gouvernement (valitsus), le bâtiment (hoone), le moment (hetk)
-eau: le château (loss), le tableau (maal), le manteau (mantel)
-isme: le tourisme (turism), le communisme (kommunism)
-aire: le dictionnaire (sõnaraamat), le salaire (palk)
keeltenimed ja aastaajad/kuupäevad: le français (prantsuse keel), le lundi (esmaspäev), le printemps (kevade)

Tavaliselt feminiinsed lõpulõpud

-tion / -sion: la nation (rahvas), la décision (otsus)
-té: la liberté (vabadus), la beauté (ilusus)

(Erandid: le côté (külg) on maskuliin.)

-ée: la journée (päevapikkus/päev), la soirée (õhtu)

(Erandid: le musée on maskuliin.)

-ie: la vie (elu), la boulangerie (pagaripood)
-ure: la voiture (auto), la culture (kultuur)
-ance / -ence: la chance (õnn), la différence (vahe)
-ette: la baguette (saiake), la fillette (tüdrukuke)
-ade: la salade (salat), la promenade (jalutuskäik)

Oluline tähelepanek: paljud feminiinsed sõnad lõpevad -e-ga, aga sama lõpp on sageli maskuliinil (le musée, le lycée, le musée). Seetõttu ei piisa vaid selle lõpu vaatamisest — sobivad mustrid aitavad, kuid sõna sugugi ei ole alati loogiline.

Kuidas moodustada feminiin meessoost sõnadest (ametid, inimesed, omadussõnad)?

Paljud sõnad moodustavad feminiini meessoost aluse lisades või muutes lõppu. Järgnevad levinumad mustrid koos näidetega.

Üldreegel: lisa -e

Un ami → une amie (sõber → sõbranna)
Petit → petite (väike)
Grand → grande (suur)

-eur → -euse või -rice

si tegusõnast tuletatud või tegevust tähistav: chanteur → chanteuse (laulja)
kui on eriline vorm: acteur → actrice, directeur → directrice

(Seega: le chanteur → la chanteuse; l'acteur → l'actrice.)

-ien → -ienne

un Italien → une Italienne (itaallane)

-on → -onne; -if → -ive; -el → -elle jne.

mignon → mignonne (armsake)
sportif → sportive (sportlik)
naturel → naturelle (loomulik)

Mõned erandid ja erifvormid

Auteur → auteure / autrice (mõlemad vormid on tänapäeval kasutusel)
Médecin (arst) ja professeur (õpetaja) on sageli sama vormi mõlemale soolele: un médecin / une médecin või tihti ütleme ka une femme médecin või une professeure (viimane on poliitiliselt korrektsem ja üha levinum).
Mõned ametinimetused on „epicene” — vorm ei muutu: un/une collègue, un/une dentiste, un/une élève.

Kuidas sugu mõjutab artikleid, omadussõnu ja asesõnu?

Sugu määrab järgmised kujud:

Kindel artikkel

Le (mask.), la (fem.), l' (vokaal/h muutu), les (mitm.)
Le garçon est petit. (Poiss on väike.)
La fille est petite. (Tüdruk on väike.)
L'hôtel est fermé. (Hotell on suletud.)
Les enfants jouent. (Lapsed mängivad.)

Määramata artikkel

Un (m), une (f), des (mitm.)
J'ai un stylo. (Mul on pliiats.)
J'ai une montre. (Mul on käekell.)

Omadussõna kokkuleppimine (näited)

Un homme heureux / Une femme heureuse. (Õnnelik mees / õnnelik naine.)
Un chien noir / Une robe noire. (Must koer / must kleit.)
Attention: mõnikord on kuju ebaregulaarsed: beau → belle (ilus), nouveau → nouvelle (uus), vieux → vieille (vana).
Un beau jardin → Une belle maison.

Possessiivsed asesõnad

mon/ma/mes, ton/ta/tes, son/sa/ses — need sõltuvad seda, mida omatakse (sõna sugu ja arv), mitte selle inimese soost.
Il perd son sac. (Ta (m) kaotab oma koti.)
Elle perd sa robe. (Ta (f) kaotab oma kleidi.)
Erand elatsiooni pärast vakka: kui feminiinne sõna algab vokaaliga, kasutatakse sageli mon/ton/son vastupidi ma/ta/sa hääldamise hõlbustamiseks:
mon amie (minu sõbranna) — õige, mitte *ma amie.

Demonstratiivsed määrsõnad

Ce (m ette konsonandi), cet (m ette vokaali või h-mutu), cette (f), ces (mitm.)
Ce livre / Cet homme / Cette femme / Ces enfants.

Sõnad, mille tähendus sõltub sugust

Mõnel sõnal muutub tähendus sõltuvalt soost. Need on klassikalised lõksud:

le livre (raamat) vs la livre (nael — kaalühik)
Il lit un livre. (Ta loeb raamatut.)
Une livre vaut 0,45 kg. (Üks nael võrdub 0,45 kg.)
le tour (ring, ekskursioon) vs la tour (torn)
Il fait un tour. (Ta teeb ringi/ jalutuskäigu.)
La tour est haute. (Torn on kõrge.)
le manche (käepide) vs la manche (varrukas)
Le manche du couteau est cassé. (Nuga käepide on katki.)
La manche de la chemise est déchirée. (Särgi varrukas on rebenenud.)
le poste (töökoht / amet) vs la poste (postiteenus)
Il a un nouveau poste. (Tal on uus töökoht.)
Il envoie la lettre à la poste. (Ta saadab kirja postkontorisse.)
le mémoire (akadeemiline töö) vs la mémoire (mälestus / mälu)
Il présente son mémoire. (Ta esitleb oma lõputööd.)
La mémoire humaine est complexe. (Inimese mälu on keeruline.)

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

Ära eelda sugupõhiselt: sõna sugu ei sõltu alati tähendusest. Näiteks „la personne” on alati feminiin, isegi kui räägitakse mehest.
Õpi alati nimisõna koos artikliga (le/la/un/une). See vähendab valeartikli kasutamist.
Kontrolli omadussõna vormi — paljud õppijad unustavad lisada lõpu -e feminiinil (un petit chat → une petite table).
Pööra tähelepanu elatsioonile: mon amie (õige) ≠ *ma amie.
Pärast eitust kasutatakse sageli de: Je n'ai pas de livre. (Mitte: Je n'ai pas un livre.)

Kuidas õppida sugusid tõhusalt? Nõuanded

Õpi nimisõnu alati koos kindla artikliga: „le livre”, „la table”.
Kasuta mustreid: märgi sõnad lõppude järgi (näiteks erkkollased -tion, -ment jne.).
Tee sõnastikukaarte: sõna + artikkel + lühike lause.
Loe palju lihtsat prantsuse keelt ja märka artikleid ning omadussõnade vorme.
Kui kahtled, kasuta artiklit ja testi lauses — aegaga muutub palju automaatseks.

Lühiglosaar

grammatiline sugu — nimisõna kuuluvus maskuliini või feminiini kategoriasse. maskuliin — meessoost grammatiline vorm (le, un). feminiin — naissoost grammatiline vorm (la, une). elatsioon (élision) — häälduse lihtsustamine (ma→mon enne vokaali): mon amie. partitiivne artikkel — du / de la / de l' — kasulik, kui räägitakse osast millestki (näiteks toidust). epicene — sõna, mille vorm ei muutu vastavalt inimese soole (nt un/une collègue).

Kokkuvõte

Prantsuse nimisõnade sugu on alguses meeldejätmiseks kurnav, kuid mustrite tundmine ja sõnade õppimine koos artikliga teeb edasimineku palju lihtsamaks. Oluline on pöörata tähelepanu artiklitele, omadussõnadele ja possessiividele, sest need kõik peavad olema kooskõlas nimisõna sooga. Õppides järjekindlalt ja kasutades palju näitelauseid, muutub grammatilise soo kasutamine loomulikuks.