Partitiivsed artiklid (du, de la, de l', des)

Mis on partitiivartiklid (du, de la, de l', des)?

Partitiivartiklid prantsuse keeles — du, de la, de l', des — väljendavad osa millestki või määramata kogust. Neid kasutatakse siis, kui räägitakse mingist ainese või toiduosast, vedelikust või üldisest kogusest, mida ei loeta üksikuteks ühikuteks. Eesti keeles vastaksid sellisele tähendusele tihti partitiivkääneline nimisõna (näiteks "leiba", "piima") või sõnad nagu "natuke" või "mõnda".

Näide:
Je veux du pain. (Ma tahan leiba / Ma tahan natuke leiba.)

Millal ma kasutan partitiivartikleid?

Näited:
Je bois du lait. (Ma joon piima.)
Elle mange de la viande. (Ta sööb liha.)
Il prend de l'eau. (Ta võtab vett.)

Näited:
J'achète des pommes. (Ma ostan õunu / Ma ostan mõned õunad.)
Nous avons des invités. (Meil on külalisi / meil on mõned külalised.)

Võrdlus konkreetsusega:
Je mange des pommes. (Ma söön mõningaid õunu.)
Je mange les pommes. (Ma söön need õunad / konkreetsed õunad.)

Kuidas moodustatakse partitiivartiklid?

Õpime kujusid

du = de + le (meessoost ainsus, konsonandiga algav)
de la = naissoost ainsus (konsonandiga algav)
de l' = de + l' (ainsus, sõna algab vokaali või vaikiva h-ga)
des = de + les (mitmus)

Näited:
du pain (leiba) — Je veux du pain. (Ma tahan leiba.)
de la salade (salatit) — Elle prépare de la salade. (Ta valmistab salatit.)
de l'alcool (alkoholi) — Il boit de l'alcool. (Ta joob alkoholi.)
des livres (raamatuid) — J'ai des livres. (Mul on raamatuid.)

Tähelepanu — kaks tähendust "du"-l ja "des"-il:
Sõnad "du" ja "des" võivad olla kas osaartiklid (partitifs) või prepositsiooni "de" + määratud artikli (de + le / de + les) kokkutõmbed. Erinevus selgub lause tähendusest ja süntaksist.

Näited, kus "du" on prepositsiooni kokkutõmbumine ("of the" / "from the"):
Le nom du livre. (raamatu nimi = nom de le livre)
Il parle du professeur. (Ta räägib õpetajast.)

Näited, kus "du" on osaartikkel ("some / some of"):
Je mange du chocolat. (Ma söön natuke šokolaadi.)
Il veut du café. (Ta tahab kohvi [natuke / tassi kohvi].)

Mis juhtub eitusega — miks vahel tuleb 'de'?

Peareegel: Pärast eitust (ne... pas, ne... jamais, ne... plus jms) asendatakse prantsuse keeles määramata ja partitiivartiklid (un, une, du, de la, de l', des) üldjuhul sõnaga de (või d' vokaali ees).

Näited:
J'ai du pain. → Je n'ai pas de pain. (Mul on leiba. → Mul ei ole leiba.)
Elle a des amis. → Elle n'a pas d'amis. (Tal on sõpru. → Tal ei ole sõpru.)

Erand — olla-verb (être):
Kui lause põhiverb on être, jääb määramata artikkel sageli muutumatuks.

Näide:
C'est un problème. → Ce n'est pas un problème. (See on probleem. → See ei ole probleem.)

Märkus 'ne...que':
Keerukam konstruktsioon "ne...que" (ainult) ei loeta klassikaliseks eituseks — selles lauses säilivad artiklid tavaliselt muutumatuna: Il n'a que des amis. (Tal on ainult sõbrad.)

Pärast kvantiteediväljendeid ja mõõtühikuid: alati 'de'

Kui kasutad väljendeid nagu beaucoup de, peu de, assez de, trop de, une tasse de jne, kasutatakse alati de (mitte du/de la/des).

Näited:
J'ai beaucoup de travail. (Mul on palju tööd.)
Elle prend une tasse de thé. (Ta võtab tassi teed.)

Valesti: *J'ai beaucoup du travail. — õige: J'ai beaucoup de travail.

Adjektiiv enne mitmust: des → de

Reegel: Kui mitmuses määramata artikkel "des" ette läheb omadussõnale, mis seisab enne nimisõna, siis "des" muutub tavaliselt "de".

Näited:
J'ai des livres. (Mul on raamatuid.)
J'ai de beaux livres. (Mul on ilusaid raamatuid.) — siin on "beaux" enne "livres", seega "des" → "de".

Kui omadussõna tuleb pärast nimisõna, jääb "des" alles:
J'ai des livres intéressants. (Mul on huvitavad raamatud.)

Erandid ja nüansid: Mõned kinnised väljendid või stiilifaktorid võivad käituda erandlikult, aga üldine reegel kehtib enamiku juhtude kohta.

Partitiiv vs määratud artikel — millal kasutada le/la/les?

Põhimõte: Määratud artikkel (le, la, les) kasutatakse, kui räägitakse üldisest kontseptsioonist või kui nimisõna on juba määratletud konkreetses kontekstis. Partitiiv kasutatakse, kui tahad väljendada osa või mõnda kogust.

Näited:
J'aime le chocolat. (Mulle meeldib šokolaad üldiselt.)
Je veux du chocolat. (Ma tahan natuke šokolaadi / osa šokolaadist.)

Il est important de kasutada määratud artiklit ka siis, kui räägitakse eelistustest, üldistest tõdedest või korduvatest tegevustest:
La musique classique est belle. (Klassikaline muusika on ilus.)

Kuidas eristada partitiivset artiklit ja prepositsiooni 'de' + määratud artikkel?

Vaatame konteksti ja lause funktsiooni.

- Kui "du"/"des" on otsese objekti osa artiklina (sõna järgneb otse tegusõnale, tähendades "natuke/mõnda"), on tegu partitiiviga.
- Kui "du"/"des" tähistab omandit, seost või kuuluvust ("of the"), siis on see prepositsiooni "de" ja määratud artikli kokkutõmbumine.

Võrdluseks:
Je mange du pain. (Ma söön leiba — osa.) ← partitiiv
Le nom du livre. (Raamatu nimi = nimi raamatu kohta.) ← prepositsioon + määratud artikkel

Tüüpilisemad vead ja kuidas neid vältida

Palju näiteid — valitsevad situatsioonid ja tõlked eesti keelde

Massnimed / aine:
Je bois du café. (Ma joon kohvi [natuke / tassi kohvi].)
Elle prépare de la soupe. (Ta valmistab suppi.)
Nous avons de l'eau. (Meil on vett.)

Mitmuse osa või "mõned":
Ils vendent des légumes. (Nad müüvad köögivilju / mõned köögiviljad.)
Tu as des stylos? (Kas sul on pastakaid?)

Negatsioon:
Il y a du lait. → Il n'y a pas de lait. (On piima. → Piima ei ole.)
J'avais des amis. → Je n'avais pas d'amis. (Mul oli sõpru. → Mul ei olnud sõpru.)

Pärast kvantiteedi väljendeid ja mõõtühikuid:
J'ai beaucoup de patience. (Mul on palju kannatust.)
Donne-moi un peu de sucre. (Anna mulle natuke suhkrut.)

Adjektiiv enne mitmust:
J'ai des idées. (Mul on ideid.)
J'ai de bonnes idées. (Mul on häid ideid.)

Definiit v. partitiiv (üldine eelistus vs osa):
Les fruits sont sains. (Puuviljad on tervislikud — üldine väide.)
Je veux des fruits. (Ma tahan puuvilju — mõned / osa.)

Partitiiv vs de + le (omand või suhe):
Le contenu du livre. (Raamatu sisu — "of the book".)
Je veux du contenu. (Ma tahan sisu [natuke / osa].)

Näpunäited eestlasele — kuidas mõelda prantsuse partitiivist

- Eesti keeles väljendatakse sageli määramatut kogust partitiiviga (leiba, piima, õunu). Prantsuse "du/de la/de l'/des" täidab sarnast funktsiooni.
- Kui eestikeelses lauses on partitiivkääne, mõtle prantsuse partitiivile: "Ma joon vett" → Je bois de l'eau.
- Kui eesti lause ütleb "mõned" või kasutatakse partitiivi mitmuses, prantsuse vastus on tihti des: "Ma ostan õunu" → J'achète des pommes.
- Kui räägid üldisest maitsest või eelistusest (Mulle meeldib šokolaad), kasuta määratud artiklit le/la/les: J'aime le chocolat.

Lühiglossar

Partitiivartiklid — du / de la / de l' / des: artiklid, mis näitavad osa või määramatut kogust.
Määratud artikkel — le / la / les: viitab konkreetsele või üldisele kategooriale.
Määramata artikkel — un / une / des: üks/üksik/mitus; des on mitmuse määramata vorm.
Mass-nimisõna (uncountable) — aine või kontseptsioon, mida ei loeta üksikuteks ühikuteks (piim, vesi, liha).
Prepositsiooniline "de" — "de" võib tähistada kuuluvust või seost (sarnane "of" inglise keeles); koos "le"/"les" moodustab see kontraktsioone "du"/"des".

Kokkuvõte

- Kasuta du / de la / de l' / des, kui räägid määramata kogusest või osast (toit, vedelik, mõningad esemed).
- Pärast eitust muutuvad partitiiv ja määramata artiklid tavaliselt de-ks.
- Pärast kvantiteediväljendeid ja mõõtühikuid kasutatakse alati de.
- Kui omadussõna asub enne mitmusnime, muutub des tavaliselt de-ks.
- Erista partitiivi ja prepositsiooni "de + le/les" lause tähendusest.

Kui soovid, võin lisada veel näiteid või koostada lühikese kokkuvõtte lausetena, mida harjutada meeldejätmiseks.