Refleksiivsed tegusõnad (olevik)

Refleksiivsed tegusõnad (olevik) prantsuse keeles

Refleksiivsed (pronominaalsed) tegusõnad on prantsuse keeles tegusõnad, millele eelneb refleksiivne asesõna (me, te, se, nous, vous, se). Olevikus asetub see asesõna tavaliselt otse tegusõna ette (Je me lave). Refleksiivverbid väljendavad eri tähendusi: tegevus, mis langeb tagasi tegija peale (pesema ennast), vastastikune tegevus (rääkima omavahel), idiomaatilised tähendused (s'en rendre compte) või impersoonne/passiivne kasutus (Ça se voit).

Mis see tähendab ja miks seda kasutatakse?

Refleksiivverbid võivad tähendada eri asju. Peamised juhtumid:

1) Tegija peseb/teeb midagi iseendale (refleksiivne tähendus)
Näide: "Je me lave." – Ma pesen ennast.

- Français: Je me lave.
- Eesti: Ma pesen ennast.

2) Vastastikune tegevus (reciprocal) — kaks või enam inimest teevad midagi üksteise suhtes
Näide: "Ils se parlent tous les jours." – Nad räägivad omavahel iga päev.

- Français: Ils se parlent tous les jours.
- Eesti: Nad räägivad omavahel iga päev.

3) Idiomaatilised (pronominaalsed) tegusõnad — aseõna on osa verbist, tähendus ei ole otseselt „ennast”
Näited: "se souvenir" (mäletama), "se moquer de" (naerma kellegi üle), "s'enfuir" (põgenema).

- Français: Il se souvient de son enfance. – Eesti: Ta mäletab oma lapsepõlve.
- Français: Elle se moque de la remarque. – Eesti: Ta naerab märkuse üle.

4) Impersonaalne/passiivne kasutus (se pöördes „on”/„mõnel juhul ‘seda tehakse’”)
Näide: "Ça se vend bien." – Seda müüakse hästi / See müüb hästi.

- Français: Ça se dit. – Eesti: Seda öeldakse / Niimoodi öeldakse.

Kuidas refleksiivverbid vormitakse olevikus?

Refleksiivverb koosneb alati asesõnast ja konjugeeritud verbist. Olevikus paneme asesõna otse tegusõna ette (välja arvatud afirmatiivses käskivas kõnes — sellest hiljem).

Prantsuse refleksiivsed asesõnad: me (m'), te (t'), se (s'), nous, vous, se (s').

Näide (se laver — regulaarselt -er verb):
- Je me lave. – Ma pesen ennast.
- Tu te laves. – Sa pesed ennast.
- Il/Elle se lave. – Ta peseb ennast.
- Nous nous lavons. – Me peseme ennast.
- Vous vous lavez. – Te pesete ennast.
- Ils/Elles se lavent. – Nad pesevad ennast.

Mõned tähelepanekud:
- Enne hääldatavat vokaali või varjatud h (h muet) toimub elisioon: me → m', te → t', se → s'. Näited: "Je m'habille.", "Tu t'appelles."
- Mõned pronominaalsed tegusõnad on ebatavalised või pöörduvad eri viisil (vt allpool).

Näited eri tüüpide ja pöördemustrite kohta

Regulaarne -er (se laver)
- Je me lave. – Ma pesen ennast.
- Tu te laves. – Sa pesed ennast.
- Il se lave. – Ta peseb ennast.
- Nous nous lavons. – Me peseme ennast.
- Vous vous lavez. – Te pesete ennast.
- Ils se lavent. – Nad pesevad ennast.

Elisioon ja h: s'habiller
- Je m'habille. – Ma riietun.
- Tu t'habilles. – Sa riietud.

Vokaalemuutus: se promener (e → è) ja se lever]
- Je me promène. – Ma jalutan end/ma jalutan.
- Tu te promènes. – Sa jalutad.
- Il se promène. – Ta jalutab.
- Nous nous promenons. – Me jalutame.

Mõned erandid ja kõnevariandid: s'asseoir]
- Je m'assieds / Je m'assois. – Ma istun.
Mõlemad vormid on kasutusel; "m'assieds" on tavalisem kirjas.

Asesõna paiknemine: kus asetub «me/te/se»?

1) Lihtne olevik (présent) – asesõna enne konjugeeritud verbi
- Je me lave.

2) Kui verbaalne teine osa on infinitiviga (nt pärast vouloir, pouvoir, devoir, aller): asesõna kuulub infinitivi juurde ja pannakse infinitivi ette
- Je veux me laver. – Ma tahan end pesta.
- Nous allons nous coucher. – Me läheme magama.

(Märkus: 2. p. ains. -er tegusõnadel kaob sageli lõpp-s enne "-toi": "Dépêche-toi!", "Lève-toi!")

(B) Negatiivne käsk: asesõna jääb verbi ette (nagu tavaline negatsioon)
- Ne te couche pas tard ! – Ära lähe hilja magama!
- Ne vous inquiétez pas. – Ärge muretsege.

4) Negatsioon olevikus
Ne pannakse asesõna ette ja pas/verre jne tulevad verbi järel:
- Je ne me couche pas tard. – Ma ei lähe hilja magama.
- Il ne s'habille pas. – Ta ei riietu.

Refleksiivverb + teine objektiiv: kehaosad ja "oma"

Paljud prantsuse laused, kus kasutatakse refleksiivverbe kehapooltega, tõlgitakse eesti keelde ilma otsese refleksiivasesõnata, kasutades sageli "oma":
- Je me lave les mains. – Ma pesen oma käsi. (või "Ma pesen käsi.")
- Elle se brosse les cheveux. – Ta harjab oma juukseid.

Eesti keeles ei pea alati kasutama "ennast"; "oma" on loomulik viis näidata, et tegemist on subjekti kehaosaga.

Erinevus transitiiivse ja pronominaalse kasutuse vahel

Mõnel tegusõnal on olemas nii transitiiivne kui pronominaalne vorm ja tähendus võib muutuda:
- Laver (tr): Je lave la voiture. – Ma pesen autot.
- Se laver (pronom): Je me lave. – Ma pesen end.

- Appeler (tr): J'appelle mon ami. – Ma kutsun oma sõpra.
- S'appeler (pronom): Je m'appelle Jean. – Minu nimi on Jean.

Selline tähenduse muutus on levinud ja oluline õppida iga verbi juures.

Mõned sagedased pronominaalsed (idiomaatilised) verbid

- s'appeler – nimetama ennast / nimi on (Je m'appelle Marie.)
- se rendre compte de – aru saama (Je me rends compte.)
- se souvenir de – mäletama (Je me souviens.)
- s'intéresser à – huvi tundma (Je m'intéresse à l'histoire.)
- se moquer de – pilkama / naerma üle (Il se moque de moi.)
- s'ennuyer – igavust tundma (Nous nous ennuyons.)

Impordant: otsesed teadmised, mis mõjutavad harjumusvigu

Erisused, mis puudutavad mineviku ja kaasaegse pööre (lühimärkused)

Kuigi artikkel keskendub olevikule, on kasulik teada, et pronominaalsete tegusõnade puhul kasutab minevikus (passé composé) enamasti olla-abiigaverbi: "Je me suis lavé." Sellisel juhul võib mineviku osavormuga tekkida osaleja kokkuleppe küsimus (accord) — see on keerulisem teema, mida õpitakse eraldi.

Tüüpilised vead, mida vältida

- Unusta asesõna: kirjutad "Je lave" kui tahad öelda "Ma pesen ennast" (õige: "Je me lave").
- Vale koht asesõnale modaalverbi puhul: kirjutad "Je me veux laver" (õige: "Je veux me laver").
- Afirmatiivses imperatiivis jäta "moi/ toi" muutmata: kirjutad "Me lave-toi" (õige: "Lave-toi").
- Unusta elisioon: kirjutad "Je me appelle" (õige: "Je m'appelle").
- Segadus transitiiivse/pronominaalse tähendusega: "Il lave" vs "Il se lave". Esimene tähendab, et ta peseb midagi (nt autot), teine tähendab, et ta peseb ennast.

Rohkem praktilisi näiteid (olevik, negatsioon, infinitiiv, käskivad vormid)

Olevik (présent):
- Je me réveille à sept heures. – Ma ärkan kell seitse.
- Tu te lèves tôt. – Sa tõused vara.
- Il se sent bien aujourd'hui. – Ta tunneb end täna hästi.

Negatsioon:
- Nous ne nous promenons pas aujourd'hui. – Me ei jaluta täna.
- Je ne me souviens pas de son nom. – Ma ei mäleta tema nime.

Modaalverb + infinitiv:
- Je dois me dépêcher. – Ma pean kiirustama.
- Elle veut s'asseoir. – Ta tahab istuda.

Afirmatiivne imperatiiv (käsk):
- Lève-toi ! – Tõuse püsti!
- Habille-toi vite. – Riietu kiiresti.
- Asseyez-vous, s'il vous plaît. – Istuge palun.

Negatiivne imperatiiv:
- Ne te fâche pas. – Ära pahane.
- Ne vous inquiétez pas. – Ärge muretsege.

Reciprocal (vastastikune):
- Ils se regardent. – Nad vaatavad üksteist.
- Nous nous écrivons souvent. – Me kirjutame üksteisele tihti.

Idioomaatilised pronominaalsed näited:
- Je m'en rends compte maintenant. – Ma saan sellest nüüd aru.
- Il se moque de la situation. – Ta naerab olukorra üle.

Lühisõnastik (glossary)</b]

- Refleksiivne asesõna: asesõna, mis väljendab, et tegevus langeb tagasi subjekti peale (me, te, se).
- Pronominaalne tegusõna: tegusõna, mis koosneb verbist + refleksiivsest asesõnast.
- Elisioon: tähenduse kahanemine (me → m', te → t', se → s' enne vokaali või h muet).
- Reciprocal (vastastikune): kui subjektid teevad tegevust üksteise suhtes (ils se voient = nad näevad üksteist).
- Imperatif (käskiv kõne): vorm, kus refleksiivne asesõna asub afirmatiivses käskivas vormis verbi järel ja muudetakse (me→moi, te→toi).

Kokkuvõte ja õppimisnõuanded

- Vaata alati, kas verbil on ees "se" — sageli muudab see verbi tähendust.
- Harjuta asesõnade paiknemist: enne konjugeeritud verbi (présent), enne infinitivi (pärast modaalverbide), pärast verbi afirmatiivses imperatiivis.
- Õpi tavalisi pronominaalseid verbe (s'appeler, se lever, se souvenir, se moquer de jne) kui sõnavara: nende tähendused ei pruugi olla otsesed.
- Pööra tähelepanu elisioonile (m', t', s') ja eripööretele (s'appeler, se promener jpt).

Kui vajad, võin lisada veel rohkem näiteid, konkreetse verbi pööramiseharjutusi või selgitada détaile nagu passé composé ja osaleja kokkulepe refleksiivsetel tegusõnadel.