Rõhutatud asesõnad (moi, toi jne)

Rõhutatud asesõnad (moi, toi jne)

See artikkel selgitab prantsuse keele "pronoms toniques" ehk rõhutatud asesõnu (moi, toi, lui, elle, soi, nous, vous, eux, elles). Kirjeldan, mis need on, millal ja miks neid kasutatakse, kuidas neid eristada klitiksest asesõnast (me, te, jne), ning toon palju näiteid.

Mis need on ja miks neid vaja on?

Rõhutatud asesõnad on isikulised asesõnad, mis kannavad rõhku või seisavad prepositsiooni/järelause järel. Nad ei asenda tavalist subjekt- või objektasesõna selle klitikaasendina (näiteks je, tu, il või me, te). Need on eraldi vormid, mida kasutatakse eri olukordades: rõhutamiseks, reaktsiooniks, pärast prepositsioone, võrdluses ja vmt.

Põhivormid (prantsuse → tähendus):
- moi (mina)
- toi (sina)
- lui (tema, m)
- elle (tema, f)
- soi (end, kasutatakse peamiselt üldise tegija "on" jaoks)
- nous (meie)
- vous (teie/teid)
- eux (nemad, maskul./segu)
- elles (nemad, fem.)

Põhimõte Eestisest keelest: sarnane kontrast on eesti keeles: normaalses käändes kasutatakse mind/sind jne objekti jaoks ja "mina/sina" rõhutamiseks või teema esiletõstmiseks. Prantsuse "moi" vastab sageli eesti "mina" (rõhutatud) või "mind" (pärast prepositsiooni võrdluses) kontekstist sõltuvalt.

Millal kasutatakse? — peamised olukorrad ja palju näiteid

1) Pärast prepositsoone (à, de, avec, pour, sans, entre, chez, chez eux jne)
- Tu viens avec moi ? — Kas sa tuled minuga?
- Il pense à toi. — Ta mõtleb sinule / sinu peale.
- C'est pour eux. — See on nende jaoks.
- Elle est chez lui. — Ta on tema (m) juures.
- Entre toi et moi, c'est compliqué. — Meie vahel on see keeruline.

Selgitus: pärast prepositsooni kasutatakse alati rõhutatud vormi (näiteks 'moi' mitte 'me').

2) Pärast "c'est / ce sont" ja esimeses positsioonis identifitseerimiseks
- C'est moi. — See olen mina.
- C'est lui qui a appelé. — See oli tema, kes helistas.
- Ce sont elles qui ont gagné. — Need olid nemad (f), kes võitsid.

Selgitus: enne või pärast 'c'est' ei kasutata subjektivormi (näiteks *"C'est je" oleks vale).

3) Vastuseks või lühivastuseks (kes?/mina?/tema?)
- Qui veut du thé ? — Moi. — Kes tahab teed? — Mina.
- Qui a pris mon stylo ? — Pas moi. — Kes võttis mu pliiatsi? — Mitte mina.

Selgitus: ühe- või ühe-sõnalistes vastustes kasutatakse alati rõhutatud vormi.

4) Rõhutamiseks või kontrastiks (in contrast / emphasis)
- Moi, j'aime le chocolat. — Mina tahan šokolaadi / Mina armastan šokolaadi.
- Lui, il ne comprend pas. — Tema (m) ei saa aru.
- Toi, tu peux partir si tu veux. — Sina võid lahkuda, kui tahad.

Selgitus: sageli pannakse rõhutatud asesõna lause ette, järgneb tavaline subjekt (nn. double subject) — see annab lisaemotsiooni või selgitab teemat.

5) Komparatiivides (pärast "que")
- Il est plus grand que moi. — Ta on minust pikem.
- Elle chante mieux que toi. — Ta laulab sinust paremini.

Selgitus: kui võrdled isikut, kasutatakse rõhutatud asesõna, mitte lühikest subjekti vormi (sageli kõnekeelne ja loomulik variant). Formaalne vaste võib olla "que je ne suis" jms, kuid igapäevases prantsuse keeles eelistatakse "que moi".

Selgitus: dislokatsioon kasutab rõhutatud asesõna lause alguses, sageli koos tavalise subjektiga lause järel.

7) Pärast „si" emotsionaalse rõhu andmiseks (kolloquial)
- Si toi tu veux, on peut commencer. — Kui sina tahad, võime alustada.

Selgitus: "si + rõhutatud asesõna" on kõnekeelne, annab rõhku "just sina"-le.

8) "Soi" — erijuhtum (neutraalse või üldise tegija "on")
- Chacun pour soi. — Igaüks enda eest.
- Il faut penser à soi. — Tuleb mõelda iseendale.

Selgitus: "soi" kasutatakse eelkõige pärast üldisi tegijaid (on, on vaja jne) või väljendites nagu "soi-même".

9) Prantsuse klitilised vs rõhutatud vormid — miks see oluline on
- Je me vois. / Il me parle. — Siin on "me" klitiline (enne tegusõna): "Ta räägib minuga / Ta räägib mulle".
- Il parle de moi. — Siin on "moi" pärast prepositsooni "de".

Selgitus: klitilised objektiasesõnad (me, te, le, la, lui, leur jne) asetuvad tavaliselt verbi ette ja ei kanna samas rõhku; rõhutatud vormi kasutatakse pärast prepositsioone või eraldi rõhu andmiseks.

Vormid ja paarisvõrdlused (kuidas neid moodustada)

Näide vasteist (subjekt / rõhutatud vorm):
- je → moi
- tu → toi
- il → lui
- elle → elle
- on → soi (ühine/üldine)
- nous → nous
- vous → vous
- ils → eux
- elles → elles

Mõned tähelepanekud vormide kohta:
- "nous" ja "vous" on nii subjektivormid kui ka rõhutatud vormid, aga roll sõltub asendist lauses.
- "lui" ja "leur" kui klitilised vormid võivad mõnikord olla samas kirjas, kuid koht määrab tähenduse: "Je lui parle" (ma räägin temaga) vs "Je parle de lui" (ma räägin temast).
- "eux" on maskuliinne mitmusevorm; segagruppide puhul kasutatakse "eux".

Levinud vead ja mida vältida

- Vale: *C'est je.* Õige: C'est moi.
- Vale: *Il est plus grand que je.* (kõnekeelne inimesed ütlevad seda aga formaalselt oleks "que je ne suis" või tavaliselt "que moi"); tavapärane: Il est plus grand que moi.
- Vale: *Lui est content.* Õige: Il est content. (kui tahad rõhutada: Lui, il est content.)
- Vale: *Avec il* — prepositsooni järel tuleb rõhutatud vorm: Avec lui.
- Vale: segada klitilist ja rõhutatud paigutust: "Je lui ai vu" on vale — õige on "Je l'ai vu" (siin asendatakse otsene objekt klitikuga).

Suur näidistekogu eri olukordadest

Pärast prepositsoone:
- Avec moi, tu es en sécurité. — Minuga oled sa turvaline.
- Sans toi, ce n'est pas pareil. — Ilma sinuta pole see sama.
- Pour lui, c'était impossible. — Tema jaoks oli see võimatu.
- Chez eux, on mange bien. — Nende juures süüakse hästi.

C'est / réponses ja rõhutused:
- Qui a fait ça ? — Moi. — Kes selle tegi? — Mina.
- C'est elle qui décide. — Sina? Non, c'est elle. — See otsustab tema.
- Pas moi ! — Mitte mina!

Komparatiivid ja võrdlused:
- Tu travailles mieux que moi. — Sa töötad paremini kui mina.
- Il court plus vite que nous. — Ta jookseb kiiremini kui meie.

Dislokatsioon / teema rõhutamine:
- Moi, je n'aime pas le poisson. — Mina ei armasta kala.
- Toi, tu dois écouter. — Sina pead kuulama.
- Eux, ils sont d'accord. — Nemad on nõus.

"Soi" ja üldised väljendid:
- On doit penser à soi avant tout. — Tuleb kõigepealt mõelda iseendale.
- C'est une règle pour soi-même. — See on reegel iseendale.

Koordineeritud kombinatsioonid ja järjekord:
- Entre toi et moi. — Meie vahel.
- Lui et moi sommes amis. — Tema (m) ja mina oleme sõbrad.

Rõhutuse tugevdamine (soi-même / moi-même jne):
- Je l'ai fait moi-même. — Ma tegin selle ise.
- Eux-mêmes l'ont confirmé. — Nemad ise seda kinnitasid.

Lühike ülevaade praktilistest reeglitest

- Pärast prepositsooni kasuta rõhutatud asesõna (avec moi, pour toi, chez eux).
- Lühivastustes ja rõhutamiseks kasuta rõhutatud vormi (Moi ! Pas moi.).
- Võrdluses (que) pööra tähelepanu: tavapärane kõnevorm on "que moi/que toi".
- "C'est" nõuab rõhutatud vormi: C'est lui, ce sont elles.
- "Soi" kasutatakse neutraalse/üldise subjektiga (on/il/they) ja koos "-même" (soi-même).

Kokkuvõte

Rõhutatud asesõnad on prantsuse keeles väga levinud ja vajavad eraldi tähelepanu: neid kasutatakse pärast prepositsoone, vastustena, rõhutuseks, dislokatsioonis ja võrdluses. Neid ei tohi segi ajada klitiliste asesõnadega (me, te, le, la, lui, leur), mis paiknevad verbi kõrval. Kui saad meelde jätta põhivormid (moi, toi, lui, elle, soi, nous, vous, eux, elles) ja peamised kasutusolukorrad, läheb nende korrektne kasutamine kiiresti harjumuseks.

Lõpetuseks: harjuta lugedes ja kuulates näiteid (filmides, dialoogides), sest paljud reeglid tunnetuvad kõige paremini läbi konteksti. Kui soovid, võin koostada nimekirja veel harjutusteks mõeldud tüüpvõrranditest ja lühiküsimustest koos vastustega.