Rõhutusalauseed (c'est... qui..., ce dont...)

Mis on cleft‑laused (c'est... qui..., ce dont...)?

Cleft‑laused (prantsuse keeles sageli moodustised c'est... qui/que ja neutraalsed suhtelised ce qui / ce que / ce dont) on laused, kus üks osa lause tähendusest paigutatakse esiplaanile, et seda rõhutada, täpsustada või kontrastida. Eesti keeles võib sarnase rolli täita näiteks laused "See oli X, kes..." või rõhuasetus sõnade abil ("Just tema tegi selle").

Näide:
- Prantsuse keeles: "C'est Paul qui a cassé le vase." — Eesti keeles: "See oli Paul, kes vaasi purustas." (Rõhutatakse: see oligi Paul.)

Millal ja miks cleft‑lauseid kasutada?

Cleft‑laused sobivad, kui soovid:
- rõhutada lause ühte osa (kes, mida, millal, kus), nt "C'est Marie qui chante" (Rõhutame lauljat);
- teha eristust või kontrasti ("C'est toi que j'aime, pas elle") — "Armastan sind, mitte teda";
- parandada või selgitada eelmises väites tehtud oletust ("Non, c'est moi qui ai fait ça") — "Ei, mina tegingi seda";
- esile tõsta aja või kohafraasi ("C'est à Paris que je suis né") — "Just Pariisis sündisin";
- moodustada neutraalsed suhtelised laused, kus subjekt või objekt on abstraktne või teadmata ("Ce qui m'intéresse, c'est la musique").

Kuidas moodustuvad peamised vormid?

1) C'est ... qui / C'est ... que

C'est ... qui
- Kasutus: kui see, mida soovid rõhutada, on suhte­lausel subjekt (tegija).
- Struktuur: C'est + rõhutatav NP + qui + verb
- Näited:
- "C'est Paul qui a téléphoné." — "See oli Paul, kes helistas."
- "C'est moi qui décide." — "Mina otsustan."
- "C'est elle qui nous a invités." — "See oli tema, kes meid kutsus."
- Oluline reegel: suhtelause verb nõustub rõhutatava nimetusega, mitte sõnaga "c'" (seega: "C'est moi qui ai gagné", mitte *"qui a").

C'est ... que
- Kasutus: kui rõhutatav osa on suhtelause otse­ese või kui soovid rõhutada kaudset objekti/aega/kohta, sageli pärast prepositsioone (sel juhul tuleb prepositsioon sageli enne "que").
- Struktuur: C'est + rõhutatav NP + que + (tema) + verb
- Näited:
- "C'est le livre que j'ai acheté." — "See on raamat, mille ma ostsin." (raamat = otsene objekt)
- "C'est à Paul que j'ai parlé." — "Just Paul'ile ma rääkisin." (rõhutatakse kuulajat; prepositsioon a + que)
- "C'est demain que nous partons." — "Just homme me lähme." (aeg rõhutatud)
- Tähelepanu: kui objekt-asendaja "que" eelneb abiverbile 'avoir', siis osas olema participe passé nõus eelneva otsese objektiga: "C'est la chanson que j'ai chantée." (la chanson — nais­sugu, seega "chantée").

Ce qui / ce que / ce dont ja sellega seotud vormid

Prantsuse "ce" on neutraalne demonstratiiv, tähenduselt umbes "see asi" / "see, mis...". Sellele järgneb suhteline vorm, mis sõltub lause rollist.

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

1) "qui" vs "que" segi ajamine
- Vale: *"C'est la pluie que tombe." — Õige: "C'est la pluie qui tombe." (sest "la pluie" on subjekt)

2) Verbi sõltuvus rõhutatavast nimisõnast
- Vale: *"C'est moi qui est responsable." — Õige: "C'est moi qui suis responsable." (verb peab vastama "moi" isikule ja arvule)
- Näide: "C'est moi qui ai fait ça." / "C'est nous qui partons demain."

3) Vale prepositsioon või "dont" asemel "que"
- Vale: *"Ce que j'ai besoin." — Õige: "Ce dont j'ai besoin." (sest verb "avoir besoin" nõuab 'de')
- Kui verb nõuab 'à', kasuta "ce à quoi" jms.

4) Participe passé nõustumine
- Kui "que" (otsene objekt) on eelnevas fraasis ja abiverbiks on 'avoir', peab participe passé nõustuma selle otsese eellasega:
- "C'est la chanson que j'ai chantée." (la chanson = f.sing -> "chantée")
- "C'est le livre que j'ai lu." (le livre = masc.sing -> "lu")

5) Ebavajalik kordus või prepositsioonipuudus lõppfraasis
- Liiga range stiili puhul võib mõned inimesed vältida prepositsiooni kordamist lõppfraasis ("Ce dont j'ai besoin, c'est un stylo"), kuid formaalsem ja selgem on kordus "c'est d'un stylo", kui tegusõna nõuab 'de'.

Rohkem näiteid (grupiti) — vaata, kuidas tähendus muutub

Rõhutamine (subjekt): c'est ... qui
- "Marie chante." (tavaline) -> "C'est Marie qui chante." — "See on Marie, kes laulab."
- "Pierre a gagné." -> "C'est Pierre qui a gagné." — "Just Pierre võitis."
- "Nous partons demain." -> "C'est nous qui partons demain." — "Just meie läheme homme."

Rõhutamine (objekt): c'est ... que
- "J'ai acheté le livre." -> "C'est le livre que j'ai acheté." — "See on raamat, mille ostsin."
- "Elle a vu la voiture." -> "C'est la voiture qu'elle a vue." — (participe passé "vue" nais‑sõnaga nõustudes)
- "Tu as mangé le gâteau." -> "C'est le gâteau que tu as mangé." — "See on kook, mille sa ära sõid."

Koht / aeg / otstarve rõhutamine
- "Nous sommes allés à Marseille." -> "C'est à Marseille que nous sommes allés." — "Me läksime just Marseillesse."
- "Je l'ai vu hier." -> "C'est hier que je l'ai vu." — "Nägin teda just eile."
- "J'ai fait ça pour toi." -> "C'est pour toi que j'ai fait ça." — "Tehtud sinu pärast."

Neutraalsed suhtelised: ce qui / ce que
- "Ce qui m'intéresse, c'est la peinture." — "Mis mind huvitab, on maalikunst."
- "Ce que tu dis est important." — "See, mida sa ütled, on tähtis."

De‑komplement: ce dont
- "Ce dont j'ai peur, c'est du noir." — "Mida ma kardan, on pimedus."
- "Ce dont elle parle, c'est de sa famille." — "Millest ta räägib, see on tema perekond."

Muu prepositsioon: ce à quoi / ce pour quoi
- "Ce à quoi je pense, c'est à nos vacances." — "Millele ma mõtlen, on meie puhkusereisid."
- "Ce pour quoi il se bat, c'est la liberté." — "Mille eest ta võitleb, on vabadus."

Kuidas cleft‑lauset võrrelda eesti väljenditega?

Eesti keel rõhutab sageli intonatsiooni või sõnajärge ("Just tema tegi selle", "See oli tema, kes tegi selle"). Prantsuse "c'est... qui/que" sobib samasse rolli, kuid annab kindlama struktuuri ja on vajalikud selged reeglid (kes määrab verbi vormi, millal kasutada "dont" jms).

Näited võrdluseks:
- FR: "C'est moi qui ai fait ça." — ET: "Mina tegingi selle." / "See olin mina, kes selle tegi."
- FR: "C'est à Paris que je suis né." — ET: "Sündisin Pariisis." + rõhutusega: "Just Pariisis sündisin."

Kokkuvõte: lihtsad reeglid meelde jäämiseks

- Kui rõhutatav osa on subjekt → kasuta "C'est ... qui ..."; verb nõustub selle subjektiga.
- Kui rõhutatav osa on otsene objekt → kasuta "C'est ... que ..."; kui rääkida minevikust ja kasutusel on 'avoir', siis participe passé võib nõustuda eelneva objektiga.
- Kui suhtelause vajab prepositsiooni 'de' → kasuta "ce dont"; kui vajab 'à' → "ce à quoi" jne.
- "Ce qui" = see, mis (subjekt). "Ce que" = see, mida (objekt).
- Kui oled ebakindel, mõtle: milline roll on rõhutataval sõnal suhtelause sees (tegija/tehtud asi/kuhu/kellele)? See määrab, kas valida qui / que / dont / à quoi jne.

Kui soovid, võin veel lisada: 1) lühikese tabeli 'qui vs que vs dont' koos selgete näidetega; 2) rohkem sõnastatud harjutuslikke lauseid, mida võid analüüsida.