Tingiv minevik (conditionnel passé)

Mis on tingiv minevik (conditionnel passé)?

Conditionnel passé on prantsuse keele aeg/kuju, mida kasutatakse selleks, et rääkida sellest, mis oleks minevikus juhtunud, kui tingimus oleks olnud teisiti. Eesti keeles vastab see sageli väljendile "oleks (teinud)" või "oleks pidanud (tegema)" (näiteks: "ma oleksin tulnud", "sa oleksid pidanud ütlema"). Seda nimetatakse ka "tingiv minevikuks".

Millal kasutatakse conditionnel passé't?

1) Minevikuline hüpotees / vastupidine olukord (counterfactual):
Kui räägime sellest, mis oleks juhtunud, kui mõni varasem tingimus oleks olnud täidetud. Tavaliselt koosneb teise lausest conditionnel passé ja esimene lause on si-lausets (si + plus-que-parfait).

Näited:
"Si j'avais su, je ne serais pas venu." — "Kui ma oleksin teadnud, ei oleks ma tulnud."
"Si tu m'avais prévenu, je t'aurais aidé." — "Kui sa oleksid mind ette teatanud, oleksin sind aidanud."
"Si nous avions eu le temps, nous serions partis en vacances." — "Kui meil oleks olnud aega, oleksime puhkusereisile läinud."

2) Kahetsus / mis oleks pidanud sündima (regret / should have):
Väljendab seda, et midagi ei tehtud, aga oleks olnud õigem/soovitavam teha.

Näited:
"J'aurais dû étudier davantage pour l'examen." — "Ma oleksin pidanud eksamiks rohkem õppima." ("Ma oleks pidanud rohkem õppima.")
"Tu aurais dû me prévenir." — "Sa oleksid pidanud mulle ütlema."

3) Soov või kahetsus väljendatuna minevikus (wish / would have liked):
Kasutanud näiteks koos vouloir või aimer, et öelda "ma oleks tahtnud...".

Näited:
"J'aurais aimé venir, mais j'étais malade." — "Ma oleks tahtnud tulla, aga olin haige."
"Il aurait voulu t'aider." — "Ta oleks tahtnud sind aidata."

4) Väidetav/kuuldud info või oletus minevikus (reported information / conjecture):
Prantsuse keeles kasutatakse conditionnel passé tihti ka siis, kui keda-keda "ütleb" või kui midagi on väidetud — see annab lausele laengu "Üteldakse/leiakse nii".

Näited:
"Selon les journalistes, il aurait quitté la ville." — "Ajalehtede andmetel oleks ta linna lahkunud." ("Tundub, et ta oleks linna lahkunud.")
"Il aurait gagné la loterie." — "Räägitakse, et ta oleks loteriil võitnud."

5) Kõneviisi muutus (discours indirect) – futur antérieur → conditionnel passé:
Kui otsene kõne sisaldab futur antérieur (nt "j'aurai fini"), siis kaudses kõnes saab see sageli conditionnel passé.

Näide:
Otsene kõne: "Je l'aurai fini demain." → Kaudne kõne: "Il a dit qu'il l'aurait fini demain." — "Ta ütles, et oleks selle homme lõpetanud homme." (st: ta ütles, et ta oleks homme lõpetanud homme)

Kuidas moodustub conditionnel passé?

Põhimõte
Conditionnel passé moodustub abiverbi (avoir või être) conditionnel présent vormist + verbi participe passé.

Valem: sujet + (avoir/être in conditionnel présent) + participe passé

Abiverbid conditionnel présent'is (oluline teada):
Avoir: j'aurais, tu aurais, il/elle/on aurait, nous aurions, vous auriez, ils/elles auraient

Être: je serais, tu serais, il/elle/on serait, nous serions, vous seriez, ils/elles seraient

Näide üldise verbiga (avoir):
"Manger" → j'aurais mangé, tu aurais mangé, il aurait mangé, nous aurions mangé, vous auriez mangé, ils auraient mangé

Näide liikumisverbiga (être):
"Aller" → je serais allé(e), tu serais allé(e), il serait allé, elle serait allée, nous serions allé(e)s, vous seriez allé(e)(s), ils seraient allés, elles seraient allées

Märkus: kui auxiliary on être, siis participe passé muutub vastavalt soo ja arvule (nt allée, allés). Kui auxiliary on avoir, siis osaliselt sõltub see sellest, kas otsene objekt eelneb verbile (vaata allpool kokkuleppe reegleid).

Kuidas moodustatakse conditionnel présent (lühike meeldetuletus):
Stem = tuleviku stem (enamikul -er ja -ir verbidest infinitiiv või -re verbidest ilma viimase e-täheta) + imparfait'i lõppud: -ais, -ais, -ait, -ions, -iez, -aient.
Näide: prendre → prendr- + ais → je prendrais. Irregulaarsed varred: être → ser-, avoir → aur-, faire → fer-, venir → viendr-, pouvoir → pourr-, vouloir → voudr-, devoir → devr- jne.

Täpsemad näited moodustusest

Avoir-verb (manger):
"J'aurais mangé." — "Ma oleksin söönud."
"Nous aurions mangé." — "Me oleksime söönud."

Être-verb (aller) ja sooline/mitmuse kokkulepe:
"Je serais allé." — "Ma oleks läinud." (meessoost)
"Je serais allée." — "Ma oleks läinud." (naissoost)
"Nous serions allés." — "Me oleksime läinud." (mees- või segagrupp)
"Nous serions allées." — "Me oleksime läinud." (ainult naiste grupp)

Refleksiivverb (se lever):
"Je me serais levé(e) tôt." — "Ma oleksin varakult üles tõusnud." (sõltuvalt soost)

Negatiivne vorm:
"Je n'aurais pas fait ça." — "Ma ei oleks seda teinud."

Pronoome ette pannes (objekti-pronomen läheb enne abiverbi):
"Je les aurais vus." — "Ma oleksin neid näinud."
"Je ne les aurais pas vus." — "Ma ei oleks neid näinud."

Kokkulepped ja erandid (participe passé kokku leppimine)

1) Kui abiverb on être:
Participe passé nõustub subjektiga (sugu ja arv).

Näited:
"Il serait parti." — "Ta oleks lahkunud." (mees)
"Elle serait partie." — "Ta oleks lahkunud." (nais)
"Ils seraient partis." — "Nad oleksid lahkunud." (mees/segagrupp)
"Elles seraient parties." — "Nad oleksid lahkunud." (ainult naised)

2) Kui abiverb on avoir:
Tavaliselt participe passé ei muutu. Kuid kui otsene objekt eelneb verbile (nt objekt on suhtluspronoomen või on see osa aluselause „que/qui“), siis participe passé nõustub selle eelneva otsese objektiga.

Näited:
"Elle a mangé la pomme." → "La pomme qu'elle aurait mangée." — "Õun, mille ta oleks söönud."
"Je les aurais vus." ("les" viitab mask. või segagruppile) — participe passé = vus
"Je les aurais vues." (kui "les" viitab naistele või naissoost objektile) — participe passé = vues

3) Pronoimsetega verbid (verbes pronominaux):
Reeglikompleks on sarnane: passe composé kasutab abiverbi être; participe passé kokkuleppe reegel sõltub sellest, kas refleksiivne pronoomen on otsene või kaudne objekt.

Näited:
"Elle s'est lavée." — "Ta pesi ennast." (participe agrees: lavée)
"Elle s'est lavé les mains." — "Ta pesi käsi." (siin ei nõustu, sest otsene objekt "les mains" on väljaspool pronoomenit)

Samas kehtib sama ka conditionnel passé'is:
"Elle se serait lavée." — "Ta oleks end pesnud."
"Elle se serait lavé les mains." — "Ta oleks (oma) käsi pesnud." (ilma lõpuni kokkuleppeta)

4) Verbid, mis võivad võtta nii être kui avoir (nt monter, descendre, passer, sortir):
Need võtavad être kui neil ei ole otsest objekti; kui neil on otsene objekt, kasutatakse avoir.

Näited:
"Elle serait descendue." — "Ta oleks alla tulnud." (ilma otsese objektita)
"Elle aurait descendu les valises." — "Ta oleks kohvrid alla viinud." (kohvrid = otsene objekt)

Si-laused (tingimuslause) ja conditionnel passé

Tavaline mustrituvastus mineviku vastupidisele olukorrale:
Si + plus-que-parfait → conditionnel passé

Näited:
"Si j'avais su, je ne serais pas venu." — "Kui ma oleksin teadnud, ei oleks ma tulnud."
"Si elle avait étudié, elle aurait réussi." — "Kui ta oleks õppinud, oleks ta läbi saanud."

Tähtis viga, mida vältida: ei tohi kirjutada "Si j'aurais su..." — see on vale. Õige on "Si j'avais su...".

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

- "Si j'aurais su..." (vale) → Õige: "Si j'avais su..." (si-lauses ei kasuta conditionnel'i, vaid imparfait või plus-que-parfait'i sõltuvalt kontekstist).
- Valesti valitud abiverb: "J'aurais allé" (vale) → Õige: "Je serais allé(e)." (aller kasutab être'd)
- Unustatakse participe passé kokkulepe: "Elle serait allé" (vale) → Õige: "Elle serait allée." (nais)
- Vale koht pronoimel: objektipronomen peab olema enne abiverbi: "Je verrais les" (vale koht) → Õige: "Je les aurais vus."
- Segadus plus-que-parfait'i ja conditionnel passé vahel: plus-que-parfait (nt "j'avais su") kirjeldab minevikus toimunud tegevust, conditionnel passé (nt "j'aurais su") kirjeldab midagi, mis oleks võinud juhtuda, kuid ei juhtunud.
- Kirjavead: "J'aurais dû" (devoir) nõuab circumflex-tähega dû (paljud jätavad selle vahel välja).

Sõnaline võrdlus eesti keelega

Eestikeelne vaste aitab sageli meelde jätta:
- Prantsuse "J'aurais fait" = Eesti "Ma oleksin teinud" või "Ma oleks teinud".
- "J'aurais dû" = "Ma oleks pidanud" / "Ma oleksin pidanud" ("should have").
- "Si j'avais su, je serais venu" = "Kui ma oleksin teadnud, oleksin tulnud".

Eesti keel kasutab sarnast konstruktsiooni (oleks + osalise pöördvorme), seega kui oskad eesti moodustust, aitab see prantsuse conditionnel passé'i mõista.

Lühisõnastik

- Abiverb (auxiliaire): prantsuse keeles avoir või être, mida kasutatakse koos teise verbi osaga (näiteks conditionnel passé).
- Participe passé: verbi minevikupartitsiip (näiteks mangé, allé, fait).
- Conditionnel présent: tingiv olevik, mis annab abiverbi vormi (j'aurais, je serais jne).
- Plus-que-parfait: pluperfect, "olid juba teinud" (nt "j'avais su").
- Verbe pronominal: refleksiivne/palju pronoome kasutav verb (se laver, se souvenir).
- Accord du participe passé: participe passé kokkulepe soo ja arvu suhtes subjekti või eelneva otsese objektiga.

Kokkuvõte

Conditionnel passé on "would have"-tähendusega vorm prantsuse keeles. Moodustub: avoir/être (conditionnel présent) + participe passé. Kasutatakse eelkõige minevikuhüpoteeside, kahetsuse, soovide minevikuväljendite, oletuste ja teatatud info edasiandmiseks. Oluline on valida õige abiverb (avoir või être) ja järgida participe passé kokkuleppe reegleid (eriti olla-verbide ja eelneva otsese objekti puhul). Viimaseks meelespea: si-lauses ei kasuta conditionnel passé'i, vaid si + plus-que-parfait → conditionnel passé teises lauses.

Loodan, et see kokkuvõte aitab sul conditionnel passé'it selgemalt mõista ja õigesti kasutada. Kui soovid, annan veel täiendavaid näiteid või lauseanalüüse konkreetsete verbidega.