congiuntivo imperfetto = konjunktiivne imperfekt (itaalia subjunktiivi imperfekt)

Mis on congiuntivo imperfetto?

Congiuntivo imperfetto on itaalia keele subjunktiivi (konjunktiivi) minevikuvorm. Sõnadest „congiuntivo" tähendab subjektiivset kõneviisi (konjunktiiv/subjunktiiv) ja „imperfetto" viitab minevikule või mittetäielikule ajale. Seega on congiuntivo imperfetto vorm, mida kasutatakse sõltuvates lausetes, kui räägitakse soovidest, kahtlustest, oletustest, emotsioonidest või ebarealistest/tingimuslikest olukordadest, eriti siis kui lause peaosa on minevikus või tingivas vormis.

Millal seda kasutatakse?

- Pärast tegusõnu või väljendeid, mis väljendavad soovimist, kahtlust, hirmu, rõõmu, hinnangut jne, kui peaosa on minevikus või tingivas vormis.
- Volevo che tu venissi. — (Tahaksin/tahaksin minevikus) Ma tahtsin, et sa tuleksid.
- Speravo che lui chiamasse. — Ma lootsin, et tema helistaks.

- Tingimuslikes (se-)lausetes, kui räägitakse praegusest või korduvatest, ent reaalsusest võõrast hüpoteesist (teise tüübi hüpotees):
- Se fossi ricco, comprerei una villa. — Kui ma oleksin rikas, ostaksin villa.

- Pärast väljendit „come se" (nagu oleks) ebarealiste võrdluste puhul:
- Parla come se fosse il capo. — Ta räägib nagu oleks ta pealik.

- Indirektse kõne (reported speech) ja mälestuste puhul, kui algne kõneviis või soov oli subjunktiivis ning peaosa on minevikus:
- Ha detto: “Voglio che tu venga.” → Ha detto che voleva che tu venissi. — Ta ütles: „Tahaksin, et sa tuleksid.“ → Ta ütles, et soovis, et sa tuleksid.

- Politesse ja lunimine väljendamisel present-tingimuses:
- Vorrei che tu venissi domani. — Tahaksin, et sa tuleksid homme.

Kuidas valida congiuntivo imperfetto või mõni teine vorm? (konsekutsio temporum)

Lühike reegel:
- Kui peaosa on olevikus või tulevikus → sõltuv lause, mis väljendab samaaegset sündmust → congiuntivo presente; kui sõltuv sündmus on eelnev → congiuntivo passato (composto).
- Kui peaosa on minevikus või tingivas vormis → sõltuv lause, mis väljendab samaaegset sündmust → congiuntivo imperfetto; kui sõltuv sündmus on eelnev → congiuntivo trapassato (pluperfect subjunctive).

Näited:
- Peaosa olevikus: Penso che lui sia a casa. — Ma arvan, et ta on kodus. (congiuntivo presente)
- Peaosa olevikus, kuid sõltuv toiming eelnev: Penso che lui sia arrivato. — Ma arvan, et ta on saabunud. (congiuntivo passato)

- Peaosa minevikus: Pensavo che lui fosse a casa. — Ma arvasin, et ta oli kodus. (congiuntivo imperfetto)
- Peaosa minevikus, sõltuv toiming eelnev: Pensavo che lui fosse già arrivato. — Ma arvasin, et ta oli juba saabunud. (congiuntivo trapassato)

Kuidas moodustada congiuntivo imperfetto?

Üldine reegel (regular verbs): võta infinitivipõhi (ilma lõputa -are/-ere/-ire) ja lisa sobivad lõpud.

Lõpud:
- Verbid -are: -assi, -assi, -asse, -assimo, -aste, -assero
- Verbid -ere: -essi, -essi, -esse, -essimo, -este, -essero
- Verbid -ire: -issi, -issi, -isse, -issimo, -iste, -issero

Näited regulaarsete verbidega:
- PARLARE (rääkima) — che io parlassi, che tu parlassi, che lui/lei parlasse, che noi parlassimo, che voi parlaste, che loro parlassero
- Esempio: Speravo che tu parlassi col professore. — Ma lootsin, et sa räägiksid professori(ga).

- CREDERE (uskuma, arvama) — che io credessi, che tu credessi, che lui/lei credesse, che noi credessimo, che voi credeste, che loro credessero
- Esempio: Non credevo che lui credesse a quella storia. — Ma ei uskunud, et ta selle loosse uskus.

- FINIRE (lõpetama, -isc- verb) — che io finissi, che tu finissi, che lui/lei finisse, che noi finissimo, che voi finiste, che loro finissero
- Märkus: verbide -ire puhul, millel on praeguses ajavormis -isc- (näiteks finire, capire), congiuntivo imperfetto-s kaob -isc- (finissi, mitte *finiscissi).
- Esempio: Volevo che loro finissero il lavoro prima di partire. — Ma tahtsin, et nad lõpetaksid töö enne lahkumist.

Tähelepanu:
- 2. persoon mitmuses (-aste/-este/-iste) võib sarnaselt kõlada passato remoto vormiga (näiteks „parlaste" võib tähendada ka „te rääkisite" passato remoto). Kontekst lahendab sageli tähenduse.

Olulised ebareeglipärased verbid (näited ja vormid)

Mõned sagedased ebareeglipärased verbid congiuntivo imperfetto-s ja nende sõnadest kokku pandud laused:

- ESSERE: che io fossi, che tu fossi, che lui/lei fosse, che noi fossimo, che voi foste, che loro fossero
- Esempio: Pensavo che tu fossi molto occupato. — Ma arvasin, et sa olid väga hõivatud.

- AVERE: che io avessi, che tu avessi, che lui/lei avesse, che noi avessimo, che voi aveste, che loro avessero
- Esempio: Speravamo che avessi tempo per noi. — Loodasime, et sul oleks meie jaoks aega.

- FARE: che io facessi, che tu facessi, che lui/lei facesse, che noi facessimo, che voi faceste, che loro facessero
- Esempio: Vorrei che tu facessi attenzione. — Tahaksin, et sa pööraksid tähelepanu.

- DARE: che io dessi, che tu dessi, che lui/lei desse, che noi dessimo, che voi deste, che loro dessero
- Esempio: Temetti che non mi dessero una risposta. — Kartis, et nad ei annaks mulle vastust.

- STARE: che io stessi, che tu stessi, che lui/lei stesse, che noi stessimo, che voi steste, che loro stessero
- Esempio: Era importante che lui stesse calmo. — Oli tähtis, et ta püsiks rahulik.

- DIRE: che io dicessi, che tu dicessi, che lui/lei dicesse, che noi dicessimo, che voi diceste, che loro dicessero
- Esempio: Non pensavo che lui dicesse la verità. — Ma ei arvanud, et ta räägib tõtt.

- VENIRE: che io venissi, che tu venissi, che lui/lei venisse, che noi venissimo, che voi veniste, che loro venissero
- Esempio: Vorrei che venissi con me. — Tahaksin, et sa tuleksid minuga.

- POTERE: che io potessi, che tu potessi, che lui/lei potesse, che noi potessimo, che voi poteste, che loro potessero
- Esempio: Non credevo che potessi farlo. — Ma ei uskunud, et sa suudaksid seda teha.

- VOLERE: che io volessi, che tu volessi, che lui/lei volesse, che noi volessimo, che voi voleste, che loro volessero
- Esempio: Mi sarebbe piaciuto che lui volesse restare. — Mulle oleks meeldinud, kui ta oleks tahtnud jääda.

- BERE: che io bevessi, che tu bevessi, che lui/lei bevesse, che noi bevessimo, che voi beveste, che loro bevessero
- Esempio: Temevo che tu bevessi troppo. — Kartisin, et sa jood liiga palju.

- USCIRE: che io uscissi, che tu uscissi, che lui/lei uscisse, che noi uscissimo, che voi usciste, che loro uscissero
- Esempio: Era probabile che loro uscissero dopo cena. — Oli tõenäoline, et nad läheksid õhtusöögi järel välja.

Palju näiteid kontekstide kaupa

1) Soov ja viisakus
- Vorrei che tu mi aiutassi. — Tahaksin, et sa aitaksid mind.
- Mi piacerebbe che ci fosse più tempo. — Mulle meeldiks, kui rohkem aega oleks.

2) Kahtlus / oletus minevikus
- Non credevo che lui sapesse la verità. — Ma ei arvanud, et ta teadis tõde.
- Pensavamo che la riunione durasse più a lungo. — Arvasime, et koosolek kestab kauem.

3) Hüpoteetiline praegune või korduv (se-tingimus)
- Se avessi tempo, leggerei quel libro. — Kui mul oleks aega, loeksin seda raamatut.
- Se tu venissi più spesso, sarebbe bello. — Kui sa tuleksid tihemini, oleks see tore.

4) „Come se"
- Cammina come se non avesse paura. — Ta kõnnib nagu tal poleks hirmu.

5) Indirektne kõne ja ajamuutus
- Direttamente: "Voglio che tu parta domani." → Indirettamente: "Ha detto che voleva che tu partissi domani." — (Ta ütles otse: “Tahtsin, et sa lahkuksid homme.” → Ta rääkis, et soovis, et sa lahkuksid homme.)

Sageli tehtavad vead ja kuidas neid vältida

- Indicativo imperfetto asemel congiuntivo imperfetto: Mitmes kõnekeeles kasutatakse indikatiivset imperfekti (näiteks "Pensavo che lui veniva"), aga kirjakeeles ja korrektse rääkimise puhul tuleks kasutada subjunktiivi: "Pensavo che lui venisse." (Õige)

- Konditsionaal asemel subjunktiiv 'se'-lauses: Vale: "Se sarei ricco..." Õige: "Se fossi ricco..." — eesti keeles: vale oleks "Kui ma oleksin..." asemel "Kui ma oleksin" mis on sarnane, aga itaalia keel nõuab congiuntivo imperfetto protasisis.

- Vale kasutamine congiuntivo presente pärast mineviku-peaklauset: Vale: "Pensavo che tu sia arrivato." Õige: "Pensavo che tu fossi arrivato." või kui rõhutad eelnevust, congiuntivo trapassato: "Pensavo che tu fossi già arrivato."

- Segadus vormide sarnasuse tõttu (näiteks "parlaste" võib olla congiuntivo imperfetto 2. lk. mitmus või passato remoto 2. lk. mitmus). Lahendus: kontekst ja lauseaeg aitavad selgitada; kirjas tasub kasutada selget lauseehitust.

Lühisõnastik (glossary)

Congiuntivo — konjunktiiv või subjunktiiv: kõneviis, mis väljendab subjektiivsust (soov, kahtlus, emotsioon).

Imperfetto — minevikuvorm, tavaliselt viitab kestvale või korduvatele tegevustele minevikus.

Congiuntivo imperfetto — subjunktiivi imperfektne vorm: kasutatakse subjektiivsetes olukordades, mille ajakontekst on minevik või tingiv.

Congiuntivo passato / trapassato — subjunktiivi täitaegsed vormid (kasutatakse, kui sõltuv sündmus on peaose sündmusest eelnev).

Kokkuvõte ja nõuanded õppimiseks

- Congiuntivo imperfetto väljendab subjektiivsust minevikus või tingivas/ebarealistlikus kontekstis. õppida seda nii vormi kui ka kasutuskontekste eraldi.
- Harjuta nii regulaarsete kui sagedaste ebareeglipäraste verbide konjugatsioone (fossi, avessi, facessi, venissi jt.).
- Pane tähele lausepea aega: see määrab, kas kasutada congiuntivo presente, passato, imperfetto või trapassato.
- Kõnekeeles võib subjunktiiv sageli asenduda indikatiiviga, kuid kirjakeeles ja ametlikus kõnes tasub kasutada õiget congiuntivo vormi.

Kui soovid, võin lisada rohkem näiteid kindlate verbidega (nt. kõik peamised ebareeglipärased verbid täies tabelis) või teha lühikese võrdluse konkreetsete itaalia lausete ja nende eesti keele vaste vahel.