Kombineeritud asesõnad

Mis on kombineeritud asesõnad Itaalia keeles?

Kombineeritud asesõnad (itaalia keeles pronomi combinati või pronomi doppi) on kaks asesõna, mis toimivad korraga lauses: kaudse (kellele? millele?) ja otseese/otse (keda? mida?) asesõna kokku. Selliseid kombinatsioone kasutatakse siis, kui tegusõna nõuab nii kaudset kui otsest objekti (näiteks „anda kellelegi midagi“, „ütelda kellelegi midagi“ jne).

Lühidalt: kombineeritud asesõnad ühendavad "kellele"-tüüpi asesõna ja "mida/keda"-tüüpi asesõna, järjekorras kaudne + otse.

Milles on vahe: otse- ja kaudne objekt?

Otse- (otse) objekt
- Vastab küsimustele "keda? mida?". Näited: "Vedo il libro" (Mida näen? raamatut).

Kaudne objekt
- Vastab küsimustele "kellele? millele?". Näited: "Do il libro a Marco" (Kellele annan raamatut? Markole).

Eesti keele võrdlus aitab: itaalia järjestus on tihti "kaudne + otsene" (nt Ti lo do / Me lo dai), kuid eesti keeles ütled pigem "annan selle sulle" (otseobjekt enne kaudset). See erinevus segab alguses paljusid õppijaid.

Kuidas kombineeritud asesõnad moodustuvad ja millised vormid on olemas?

Itaalia asesõnad, mida kombineerime, kuuluvad peamiselt kahte rühma:

- Kaudsed (kellele?): mi (mulle), ti (sulle), gli / le (talle), ci (meile), vi (teile), si (endale / tegusõna refleksoorne vorm). Tänapäeval kasutatakse sageli "gli" nii a lui (temale) kui ka a loro (neile) tähenduses; formaalne Loro paigutatakse tavaliselt pärast verbi ja seda ei kombineerita.

- Otsesed (keda/mida / osa-asesõna): lo (seda / teda m.sg.), la (seda / teda f.sg.), li (neid m.pl.), le (neid f.pl.), ne (osa-asesõna: "sellest, neist").

Põhireegel: kaudne + otsene. Kuid kujulised muutused toimuvad:

- mi, ti, ci, vi muutuvad enne teist asesõna vormi me, te, ce, ve (näiteks me lo, te la, ce ne).
- si (refleksiv) muutub se (se lo, se la jne.).
- gli / le (a lui / a lei) ühinevad otseese asesõnaga gl- algusega: glielo, gliela, glieli, gliele, gliene. (Gl- katab tavaliselt nii a lui kui ka a loro tähenduse.)

Näidised kombineeritud vormidest (kaudne + otse):
- 1. p. ains. (a me): me lo, me la, me li, me le, me ne
- 2. p. ains. (a te): te lo, te la, te li, te le, te ne
- 3. p. ains. (a lui / a lei / a loro): glielo, gliela, glieli, gliele, gliene
- 1. p. mitm. (a noi): ce lo, ce la, ce li, ce le, ce ne
- 2. p. mitm. (a voi): ve lo, ve la, ve li, ve le, ve ne
- Refleksiv: se lo, se la, se li, se le, se ne

Kus asesõnad lauses paiknevad? (enne verbi / kinnitusele / kinnitusega vs kinnitamata verbivormidega)

1) Enne pööratud (conjugated) verbi (tavaline järjestus): kaudne + otse (selgelt eraldi sõnad või lühivormid):
- Me lo dai? (Mi dai il libro?) — Kas sa annad selle mulle?
- Te la porto domani. — Ma toon selle sulle homme.
- Glielo dico domani. — Ma ütlen talle/sellest talle homme.

NB: kui otseese asesõna (lo/la/li/le) asub enne abiverbi „avere", peab minevikupartitsiip sageli sooliselt ja arvuliselt kokku langema selle asesõnaga. Näide allpool.

3) Kui asesõnad on kinnitatud mitmuse või vastavale mittevormile (enclitic forms): kinnitus infinitiivile, gerundiinile ja käsule
- Infinitiiviga (pronomina kinnituvad infinitiivi lõppu; tavaliselt langeb ära infinitiivi lõpp-vokaal e varem):
- Voglio dartelo. / Te lo voglio dare. — Ma tahan sulle seda anda.
- Posso dirtelo? / Te lo posso dire?

- Gerundiga (stare + gerund):
- Te lo sto spiegando. = Sto spiegandotelo. — Ma selgitan seda sulle.

- Käsu (imperative) puhul:
- Dimmelo! — Ütle mulle see!
- Dammi il libro! -> Dammelo! — Anna mulle raamat! (Anna-see-mulle: dammelo)
- Negative: Non dirmelo! — Ära ütle mulle seda! (negatiivne käsk asetab asesõna verbi ette)

Kokkuvõttes paigutus sõltub verbivormist:
- Enne pööratud verbi: asesõnad asetuvad verbi ette (Me lo vedi?).
- Infinitiivi/gerundi/affirmative imperatiiviga: asesõnad kinnituvad verbi lõppu (Voglio dartelo; Dimmelo).
- Negatiivse imperatiivi korral: asesõnad jäävad verbi ette (Non dirmelo).

Näited: erinevad konstruktsioonid ja nende variandid

A) Enne pööratud verbi (tavaline):
- Mi dai il libro? -> Me lo dai? (Kas sa annad selle mulle?)
- Ti porto i documenti -> Te li porto (Ma toon sulle dokumendid).
- Ci mostrano le foto -> Ce le mostrano / Ce le hanno mostrate (nad näitavad meile fotosid).
- Gli mando la mail -> Gliela mando (Ma saadan talle e-kirja).

B) Infinitiiviga kinnitamine (kaks võimalust):
- Ti voglio dire una cosa. -> Te la voglio dire. / Voglio dirtela. (Ma tahan sulle midagi öelda.)
- Posso dartelo subito? -> Te lo posso dare subito. / Posso dartelo subito. (Kas ma võin selle kohe sulle anda?)

C) Gerundiga (stare + gerund):
- Ti sto spiegando il problema -> Te lo sto spiegando. / Sto spiegandotelo.
- Ci stanno raccontando la storia -> Ce la stanno raccontando. / Stanno raccontandocela.

D) Imperatiiv (käsk):
- Dimmi il nome! -> Dimmelo! (Ütle mulle nimi!)
- Non dirmelo! (Ära ütle mulle seda!)
- Porta la valigia a me -> Portamela! / Non portarmela! (Too see kohver mulle! / Ära too see mulle)
- Parlagli del problema -> Parlargliene! (Räägi talle probleemist!) — siin "parlargliene" = parla + r + glie + ne: tavaliselt kirjutatakse "parlgliene"? Õigem on: "Parlagliene!" (Ütle talle sellest)

E) Minevik ja osavõistlussäted (passato composto):
- Ho spiegato la lezione a Marco -> Gliel'ho spiegata. (Õpetaja/mees selgitas loo talle; sooline kokkulangemine: "la lezione" on f.sg., seega "spiegata").
- Hanno mandato le lettere a noi -> Ce le hanno mandate. (Nad saatsid meile kirjad.)
- Ti ho dato il libro -> Te l'ho dato. (Ma andsin sulle raamatu.)

Erireeglid ja erijuhtumid (sageli segadust põhjustavad kohad)

1) Mi/ti/ci/vi -> me/te/ce/ve enne teist asesõna
- Vale: *Mi lo dai? — Õige: Me lo dai?
- Vale: *Ti la do? — Õige: Te la do.

2) Si -> se enne teist asesõna (refleksiv puhul)
- È tagliato il dito -> Se lo è tagliato. (Ta on lõiganud endale sõrme.)

3) Gli / le / loro ja "gl-" vormid
- Gli/Le + lo/la/li/le -> glielo, gliela, glieli, gliele. Näited:
- Ho portato il pacco a Marco -> Gliel'ho portato.
- Ho dato le chiavi a Luisa -> Gliele ho date.
- Loro tavaliselt ei ühine ja paikneb sageli pärast verbi; kombineeritud vormides kasutatakse pigem "gli" -> glielo (nii a lui kui a loro puhul: tõlgendust määrab kontekst).

4) "Ne" kombineerimine
- "Ne" tähendab "sellest/neist/neist osa" (partitiv või objekt pärast prepositsiooni "di"). Kui kombineerida kaudse asesõnaga, kasutatakse järjekorda kaudne + ne: me ne, te ne, ce ne, ve ne, gliene, se ne.
- Hai parlato del problema a me? -> Me ne hai parlato? (Kas sa rääkisid mulle sellest probleemist?)
- Hai preso due mele? -> Te ne do due. (Mulle/telk? Saan anda sulle kaks neist.)

5) Pastapartitsiibi kokkulangemine (agreement) kui asesõna on enne abiverbi "avere":
- Kui kinnitatud otsene asesõna (lo/la/li/le) paikneb enne abiverbi "avere", siis minevikupartitsiip langeb sooliselt ja arvuliselt kokku selle asesõnaga.
- Ho visto Marco -> L'ho visto. (m.sg.)
- Ho visto Maria -> L'ho vista. (f.sg.)
- Ho dato le lettere a Lucia -> Gliele ho date. (f.pl.)
- Hanno spiegato la regola a noi -> Ce l'hanno spiegata. ("la regola" f.sg. -> "spiegata")

Väga palju näiteid (kirjelduse kinnistamiseks)

- (Anda + kellele + mida)
- Do il libro a Marco. -> Glielo do. (Ma annan selle talle.)
- Do il libro a te. -> Te lo do. (Ma annan selle sulle.)
- Mi dai il libro? -> Me lo dai? (Kas sa annad selle mulle?)

- (Saada / saata)
- Mando la mail a Lucia. -> Gliela mando. (Ma saadan selle talle.)
- Vi mando i documenti. -> Ve li mando. (Ma saadan teile dokumendid.)

- (Rääkimine / selgitamine)
- Ho spiegato la lezione a Luca. -> Gliel'ho spiegata. (Ma selgitasin talle loengu; "la lezione" -> f.sg.)
- Mi ha spiegato il problema. -> Me l'ha spiegato. (Ta selgitas mulle probleemi.)

- (Osa-asesõna ne)
- Quanti libri vuoi? -> Ne voglio due. (Mitu raamatut tahad? — Ma tahan kahte.)
- Me ne hai parlato? -> (Kas sa rääkisid mulle sellest?)

- (Infinitiiv ja modaalverb)
- Voglio dartelo. / Te lo voglio dare. (Ma tahan sulle seda anda.)
- Devo spiegartelo. / Te lo devo spiegare. (Ma pean seda sulle selgitama.)

- (Gerund)
- Te lo sto spiegando. / Sto spiegandotelo. (Ma selgitan seda sulle.)

- (Imperatiiv)
- Dimmelo! (Ütle mulle see!)
- Dammi il libro! -> Dammelo! (Anna see mulle!)
- Non dirmelo! (Ära ütle mulle seda!)

- (Refleksiv ja kombinatsioon)
- Si lava le mani -> Se le lava. (Ta peseb käsi.)
- Si è lavato la mano -> Se l'è lavata. (Ta pesi käe; kokkulangemine refleksiviga.)

- (Farcela / idiomaatilised vrd.)
- Non ce la faccio. (Ma ei suuda seda.)
- Ce l'ho fatta! (Ma sain sellega hakkama!)

Tavalised vead, mida vältida

- Vale järjekord: "Lo mi dai?" on vale. Õige on "Me lo dai?" või "Mi lo dai?" (kuid korrektne on tavaliselt "Me lo dai?").
- Unusta asendamine: "Mi + lo" peab muutuma "me lo", "Ti + la" -> "te la". "Mi lo" on häälduses küll võimalik, kuid standardvorm on "me lo" kui järgneb teine asesõna.
- Ära kasuta "loro" kombineeritult (nt *lorolo). Kui vaja, kasuta "glielo" vms või "lo do a loro".
- Infintiivi lõpp-vokaali unustamine: kui lisad asesõnad infinitiivile, langeb sageli ära lõpp-vokaal: "dare" + "ti" + "lo" -> "dartelo" (Voglio dartelo).
- Mineviku participe-ühenduse unustamine: kui otsease on enne "avere", tee participe kokkulepe (Gliel'ho spiegata — "la lezione").

Lühiglosaar (sõnastik terminitele)

- Asesõna (pronomi) — sõna, mis asendab nimisõna.
- Otse(ese) objekt — vastab küsimustele "keda? mida?".
- Kaudne objekt — vastab küsimustele "kellele? millele?".
- Klitiin / klitiline vorm — väike asesõna, mis toetub verbi juurde ja ei saa iseseisvalt rõhutatud olla (nt mi/ti/lo jne).
- Ne — partitiiv- või asend-asesõna: tähendab "sellest/neist/neist osa" ("di + see").

Kokkuvõte ja soovitused õppijale

- Mäleta põhireegel: kaudne + otse.
- Õpi rühmad eraldi: me/te/ce/ve/se/glie + lo/la/li/le/ne ja harjuta nende kasutamist lausetes.
- Harjuta variandid nii verbi ette kui verbi lõppu lisamisel ("Te lo voglio dire" vs "Voglio dirtelo").
- Pööra tähelepanu minevikupartitsiibi kokkulangemisele, kui asesõna asub enne abiverbi "avere".

Kui sa harjutad eespool toodud näiteid ja asendad nimisõnu asesõnadega (nii eraldatud kui kinnitatud kujul), muutub pronomi combinati kasutamine loogiliseks ja automaatseks.