Konjunktiiv (congiuntivo) — soovide ja soovituste väljendamiseks

Konjunktiiv (congiuntivo) soovide ja soovituste väljendamiseks

Selles artiklis selgitan itaalia konjunktiivi (congiuntivo) kasutust eelkõige siis, kui seda kasutatakse soovide, soovituste ja tungivate palvete väljendamiseks. Räägime, mida see väljendab, millal ja miks seda kasutada, kuidas peamisi vorme moodustada, ning toon palju loomulikke näiteid koos eestikeelsete tõlgetega.

Mis on congiuntivo ja miks seda kasutada?

Congiuntivo on itaalia kõneviis, mida kasutatakse subjektiivsete suhtumiste väljendamiseks: soovid, soovitused, hirmud, kahtlused, emotsioonid ja tingimuslikud soovid. Selle kasutamine näitab, et räägija väljendab tahtmist, arvamust või soovitust, mitte objektiivset fakti.

Eesti keeles ei ole itaalia konjunktiiviga täpselt vastavat kõneviisi; soove ja soovitusi väljendame tihti abiverbidega (nt tahan, soovin, soovitan) või tingiva vormiga (tuleksid). Seetõttu on oluline õppida, millal itaalia keeles kasutatakse congiuntivo’t — see aitab teha lauseid loomulikumaks ja grammatiliselt korrektselt.

Millal kasutada congiuntivo't soovide ja soovituste puhul?

1) Soovid ja palved (verbid nagu volere, desiderare, sperare, preferire)
- Voglio che tu venga domani. — Ma tahan, et sa tuleksid homme.
- Desidero che Maria studi di più. — Soovin, et Maria õpiks rohkem.
- Spero che lui trovi lavoro presto. — Loodan, et ta leiab varsti töö.
- Preferisco che parliamo dopo cena. — Eelistan, et me räägime pärast õhtusööki.

Selgitus: kui pealause väljendab soovimist, ootust või ootust tuleviku suhtes ja alalause subjekt erineb pealause subjektist, kasutatakse tavaliselt congiuntivo presente (või muid congiuntivo vorme vastavalt ajale).

2) Soovitused ja tungivad nõudmised (consigliare, raccomandare, suggerire, ordinare, esigere)
- Ti consiglio di studiare ogni giorno. — Soovitan sul iga päev õppida. (di + infinitiiv)
- Ti consiglio che tu studi più regolarmente. — Soovitan, et sa õpiksid regulaarselt. (che + congiuntivo)
- Raccomando che vengano al più presto. — Soovitan, et nad tuleksid nii ruttu kui võimalik.
- È meglio che tu non fumi prima dell'esame. — On parem, et sa ei suitsetaks enne eksamit.

Märkus: paljud soovitavad verbid võivad kasutada kas "di + infinitiv" kujutist või "che + congiuntivo". Valik sõltub kontekstist ja sellest, kas tahame rõhutada subjektide erinevust või mitte (vt allpool).

3) Impersoonilised väljendid (È necessario, È importante, Bisogna, È opportuno jne.)
- È necessario che tu faccia attenzione. — On vajalik, et sa pööraksid tähelepanu.
- Bisogna che tutti partecipino. — Tuleb, et kõik osaleksid.
- È opportuno che si discutano i dettagli. — On sobiv, et detaile arutatakse (impersonaalne konstruktsioon + congiuntivo).

4) Kui pealause subjekt on sama kui alalause subjekt
Kui mõlema lause subjekt on sama, eelistatakse sageli infinitiivi, mitte congiuntivot:
- Voglio partire domani. — Ma tahan homme lahkuda. (parem kui *Voglio che io parta domani)
- Spero di trovare un lavoro. — Loodan leida tööd. (vs Spero che io trovi un lavoro — võimalik, aga vähem loomulik)

Kokkuvõte: kasuta congiuntivo’t siis, kui pealause väljendab soovi/soovitust ja alalause subjekt erineb või kui kasutatakse impersoonilisi väljendeid; kui subjekt on sama, kasutatakse tavaliselt infinitiivi.

Kuidas moodustada congiuntivo? Peamised vormid ja näited

Itaalia congiuntivo'l on neli põhivormi, mida kõige sagedamini kohtad soovide ja soovituste väljendamisel: congiuntivo presente, congiuntivo passato, congiuntivo imperfetto ja congiuntivo trapassato.

Congiuntivo presente (hetk) — lõppud ja näited
- -are: parlare — che io parli, tu parli, lui/lei parli, noi parliamo, voi parliate, loro parlino
- -ere: credere — che io creda, tu creda, lui/lei creda, noi crediamo, voi crediate, loro credano
- -ire: dormire — che io dorma, tu dorma, lui/lei dorma, noi dormiamo, voi dormiate, loro dormano
- erand: -isc (capire) — che io capisca, tu capisca, lui/lei capisca, noi capiamo, voi capiate, loro capiscano

Näited:
- Voglio che tu parli adesso. — Ma tahan, et sa räägiksid nüüd.
- Credo che lei sia pronta. — Arvan, et ta on valmis. (nota bene: siia tuleb congiuntivo, sest see on subjektiivne hinnang)

Levinud ebaühtlased (irregolari) congiuntivo presente vormid
- essere: che io sia, tu sia, lui/lei sia, noi siamo, voi siate, loro siano
- avere: che io abbia, tu abbia, lui/lei abbia, noi abbiamo, voi abbiate, loro abbiano
- andare: che io vada, tu vada, lui/lei vada, noi andiamo, voi andiate, loro vadano
- fare: che io faccia, tu faccia, lui/lei faccia, noi facciamo, voi facciate, loro facciano
- dare: che io dia, tu dia, lui/lei dia, noi diamo, voi diate, loro diano
- stare: che io stia, tu stia, lui/lei stia, noi stiamo, voi stiate, loro stiano
- dire: che io dica, tu dica, lui/lei dica, noi diciamo, voi diciate, loro dicano
- sapere: che io sappia, ...; volere: che io voglia, ...; potere: che io possa, ...; dovere: che io debba, ...

Näide soovitusest irregulaariga:
- È importante che tu sia puntuale. — Oluline on, et sa oleksid õigeaegne.

Congiuntivo passato (kõneviisi "minevik")
Moodustub abiverbi congiuntivo presente (avere või essere) + osaline tegusõna (participio passato).
- che io abbia parlato (parlare + avere)
- che tu sia andato/a (andare + essere) — osast sõltub soost ja arvust.

Näited soovide/kontrolli väljendamisel:
- Spero che tu abbia finito il lavoro. — Loodan, et sa oled töö lõpetanud.
- È bene che lei abbia letto il contratto. — On hea, et ta on lepingu lugenud.

Congiuntivo imperfetto (kui pealause on minevikus või tingivas vormis)
Kasutatakse siis, kui pealause on minevikus (esimene aste) või kui peame väljendama soovide/kahetsuse tingivust {
-are: che io parlassi, tu parlassi, lui/lei parlasse, noi parlassimo, voi parlassate, loro parlassero
-ere: che io credessi, tu credessi, ... loro credessero
-ire: che io dormissi, tu dormissi, ... loro dormissero

Näited:
- Volevo che tu venissi con me. — Ma tahtsin, et sa tuleksid minuga.
- Vorrei che mi spiegassi meglio. — Tahaksin, et sa seletaksid mulle paremini.

Congiuntivo trapassato (keerukam minevik: 'minevikust varasem')
Moodustub abiverbi congiuntivo imperfetto (avessi/fossi jne) + participio passato:
- che io avessi parlato; che tu fossi andato/a

Näited:
- Avrei voluto che tu fossi venuto. — Oleksin tahtnud, et sa oleksid tulnud. (tingiv + trapassato kontekst)
- Speravo che tu avessi studiato prima dell'esame. — Loodasin, et sa olid enne eksamit õppinud.

Aja- ja reaalsussuhete lihtne reegel (consecutio dei tempi)

- Kui pealause on olevikuline, tulevane või käskiv (voglio, spero, è importante): kasuta congiuntivo presente, või kui alalause sündmus on pealause sündmusest varasem, kasuta congiuntivo passato.
- Voglio che tu venga. (soov — tulevik/olevik)
- Spero che Maria abbia già mangiato. (loodan, et söömine toimus enne)

- Kui pealause on minevikus (volevo, speravo) või tingivas vormis (vorrei, avrei voluto), kasuta congiuntivo imperfetto või congiuntivo trapassato (tuleb sõltuvalt sellest, kas alalause sündmus oli samaaegne või varasem).
- Volevo che tu venissi. (minevikus soov: tulemus samaaegselt minevikuga)
- Avrei voluto che tu fossi venuto. (tingiv minevik: soov enne mingit minevikusündmust)

Tüüpilised päästikverbid ja väljendid (kelle järel tuleb congiuntivo)

Siin on nimekiri tavalistest verbidest ja impersoonilistest väljenditest, mis tihti nõuavad congiuntivo’t (järgneb itaalia väljend + eestikeelne tähendus + näide):

- volere — tahtma
- Voglio che tu venga. — Ma tahan, et sa tuleksid.
- desiderare — soovima
- Desidero che la situazione migliori. — Soovin, et olukord paraneks.
- sperare — lootma
- Spero che tutto vada bene. — Loodan, et kõik läheb hästi.
- preferire — eelistama
- Preferisco che tu rimanga. — Eelistan, et sa jääksid.
- chiedere — paluma/taotlema
- Ti chiedo di non fumare. — Palun, ära suitseta. (ti chiedo di + inf)
- Chiedo che venga una commissione. — Palun, et tuleks komisjon (che + congiuntivo)
- consigliare / suggerire / raccomandare — soovitama
- Ti consiglio di studiare. — Soovitan sul õppida. (di + inf)
- Consiglio che si confronti il medico. — Soovitan, et arstiga arutatakse.
- ordinare / esigere / pretendere — nõudma/kehtestama
- Esigo che voi rispettiate le regole. — Nõuan, et te järgiksite reegleid.
- bisogna / è necessario / è importante / è meglio / conviene — impersoonilised väljendid
- È necessario che lei firmi il documento. — On vajalik, et ta allkirjastaks dokumendi.
- È meglio che non lo dica. — On parem, et ta seda ei ütleks.

Näited erineva vormi kasutamisest (palju näiteid)

Congiuntivo presente (pealause olevik või tulevik):
- Voglio che tu mi ascolti. — Ma tahan, et sa mind kuulaksid.
- È importante che lei sappia la verità. — Oluline, et ta teaks tõde.

Congiuntivo passato (alalause eelneb pealausele):
- Temo che tu abbia commesso un errore. — Ma kardan, et sa ühest viga.
- Sono felice che abbiate passato l'esame. — Mul on hea meel, et te sooritasite eksami.

Congiuntivo imperfetto (pealause minevik või konditsionaal):
- Volevo che tu venissi con me. — Ma tahtsin, et sa tuleksid minuga.
- Vorrei che tu capissi la situazione. — Tahaksin, et sa mõistaksid olukorda.

Congiuntivo trapassato (alalause tegevus enne pealause minevikku või tingivat minevikku):
- Avrei voluto che tu avessi parlato prima. — Ma oleksin tahtnud, et sa oleksid varem rääkinud.
- Speravo che lei fosse già partita. — Loodasin, et ta oli juba lahkunud.

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

- Indicativo asemel congiuntivo: paljud õppijad ütlevad ex. "Spero che lui viene" (vale) asemel "Spero che lui venga". Kirjas ja ametlikus kõnes kasuta congiuntivo’t.
- Vale: Spero che lui venga. — Õige: (mitte "viene")

- Valea ja imperatiivide segamine: kui pealause on minevikus, ära jäta congiuntivo imperfettot vahele.
- Vale: Volevo che tu venga. — Õige: Volevo che tu venissi.

- Kui subjekt on sama, ära kasuta ilma põhjuseta congiuntivot: kasutage infinitiivi.
- Vale: *Voglio che io parta domani. — Õige ja loomulikum: Voglio partire domani.

- Vale/Õige valimine "di + infinitiv" vs "che + congiuntivo":
- Paljud verbid aktsepteerivad mõlemat, kuid tähendus või fookus muutub. "Consiglio di studiare" (üldine soovitus) vs "Consiglio che tu studi" (konkreetne soovitus konkreetsele isikule). Kui räägid otse kellegagi, on tihti loomulikum "di + infinitiv" (Ti consiglio di studiare), ent ametlikus või rõhutatumas vormis võib kasutada che + congiuntivo.

- Vale: valesti valitud aidverbi (avere/essere) congiuntivo passato või trapassato puhul. Meelespea: vali abiverb sama, mis italiakeelses passato prossimo (esimene tegusõna määrab: verbi intransitivi ja liikumisverbid kasutavad tavaliselt essere, transitiivsed — avere).
- Esim: che tu sia andato/a (andare -> essere) vs che tu abbia mangiato (mangiare -> avere).

- Spontaanses kõnes kuulete vahel indikatiivset varianti (nt "Penso che è vero") — see võib häälduses läbi minna, kuid kui tahad olla keeleliselt korrektne, kasuta congiuntivot.

Nõuanded õppijale

- Õpi kõigepealt congiuntivo presente ja imperfetto ning kõige levinumad ebaühtlased vormid (essere, avere, andare, fare, dare, stare, dire, volere, potere, dovere).
- Pane tähele, kas pealause on olevik/ minevik/ tingiv — see määrab alalause congiuntivo vormi.
- Harjuta tüüpiliste päästikverbidega (voglio, spero, consiglio, è importante, bisogna), sest need korduvad palju igapäevases kõnes.
- Kui subjekt on sama pealause ja alalause puhul, vali sageli infinitiiv, see on loomulikum.

Lühisõnastik (glossario)

- congiuntivo (itaalia) / konjunktiiv — subjunktiivne kõneviis itaalia keeles
- congiuntivo presente — praegune subjunktiiv
- congiuntivo passato — subjunktiivne minevik (abiverbi presente + participio passato)
- congiuntivo imperfetto — subjunktiivne minevikuline forma, mida kasutatakse pealause minevikuga
- congiuntivo trapassato — subjunktiivne plussquamperfekt (avessi/fossi + participio passato)
- pealause (la proposizione reggente) — lause, mis määrab/avalduse algab
- alalause (la proposizione subordinata) — lause, mis sõltub pealause tähendusest

Kokkuvõte

Itaalia congiuntivo on oluline siis, kui väljendad soove, soovitusi, nõudmisi või impersoonilisi hinnanguid. Õpi päästikverbid ja peamised congiuntivo-vormid (presente ja imperfetto) ning ära unusta aja-suhet: pealause aeg määrab alalause congiuntivo aja (presente vs imperfetto vs passato vs trapassato). Praktikas kuuleb vormide paiknemist ka varieeruvatena kõnekeeles, kuid algajana kasuta kirjapäraseid ja grammatilisi vorme — need teevad laused kindlaks ja arusaadavaks.

Head grammatikaharjutamist!