Küsimuste moodustamine

Mis tähendab itaalia keeles küsimuste moodustamine?

Küsimuste moodustamine (ka "küsilaused") tähendab lause muutmist nii, et see küsiks infot, kinnitust või luba. Itaalia keeles tehakse seda peamiselt kolmel moel: tõstes hääletooni (intonatsioon), kasutades küsisõnu (who/what/where jne) ja — formaalsemas keeles või kirjapildis — sõnajärgu kerge muutmisega (inversioon). Lisaks on ka kaudsed küsimused (küsimuse sisestamine teise lausesse), viisakad vormid ja kinnitusküsimused (tag questions).

Miks on see tähtis?

- Küsimused annavad sulle infot (kus on pood, kes tuli, miks keegi hilines).
- Itaalia eripära: sageli jäetakse subjekti asesõna ära (tu = "tu"), seega sõltub küsimuse tundmine rohkem päritava verbaalse vormi ja intonatsiooni mõistmisest — see erineb mõnest teistest keeltest (nt eesti keel, kus kasutatakse sageli alguses partikkel "kas").

Kuidas moodustada jah/ei küsimusi (jah/ei = yes/no)?

Kas itaalia keeles on eraldi sõna "kas" nagu eesti keeles?

Ei — itaalia keeles pole eraldi küsimuspartiklit nagu eesti "kas". Jah/ei küsimusi tehakse kõige sagedamini intonatsiooni ja kirjavahemärkide abil ning sageli ilma sõnajärge muutmata.

Lihtne intonatsioon (rising intonation):
- Itaalia: "Parli inglese?"
Eesti: „Kas sa räägid inglise keelt?“
- Itaalia: "Hai fame?"
Eesti: „Kas sul on kõht tühi?“

Subjekti rõhutamine või selgus (subjekti lisamine):
- "Parli inglese?" (Sageli – ilma "tu") = "Räägid sa inglise keelt?"
- "Tu parli inglese?" ( rõhutab: just sina)
- "Parli tu inglese?" (emphatic, harvem)

Ajaline näide (different tenses):
- Presens: "Vai al mercato?" — "Kas sa lähed turule?"
- Perfekt: "Hai visto il film?" — "Kas sa nägid filmi?"
- Futur: "Verrai domani?" — "Kas sa tuled homme?"

Negatiivsed küsimused (üllatus või ootamatus):
- "Non vieni?" — "Sa ei tule?" (ootamatus/ehmatus)
- "Perché non hai chiamato?" — "Miks sa ei helistanud?"

Inversioon (formaalne/stiilne):
- Mõnikord, eriti kirjas või rõhutamiseks, pannakse tegusõna subjekti ette: "È arrivato Marco?" ("Kas Marco on saabunud?") — see on normaalne ja kõlavad loomulikult.

Küsisõnaga küsimused: kes, mis, kus, millal, miks, kuidas, kui palju jne

Millised on peamised itaalia küsisõnad ja kuidas neid kasutada?

Järgnevalt loetelu peamistest küsisõnadest (italiakeelne sõna — tähendus) ja palju näiteid.

Chi — "kes" (ainult isikute kohta):
- "Chi è?" — "Kes see on?"
- "Chi ha telefonato?" — "Kes helistas?"
- "Chi viene con noi stasera?" — "Kes tuleb täna õhtul meiega?"
- Objektina prepositsiooniga: "A chi hai dato il libro?" — "Kellele sa raamatu andsid?" (eesti keeles: kellele)

Che / Che cosa / Cosa — "mis" (mida):
- "Che fai?" — "Mida sa teed?"
- "Che cosa significa questa parola?" — "Mida see sõna tähendab?"
- "Che libro leggi?" — "Mida sa loed?" (täpsem: "Millist raamatut loed?")
- Märkus: "Che" kasutatakse tihti ka koos nimetussõnaga: "Che macchina hai?" — "Mis auto sul on?"

Quale / Quali — "milline/millised" (valik):
- "Quale preferisci?" — "Millist eelistad?"
- "Quali scarpe ti piacciono?" — "Millised kingad sulle meeldivad?"

Quanto / Quanta / Quanti / Quante — "kui palju / mitu" (kokkulepe sugu/mitmuse järgi):
- "Quanto costa?" — "Kui palju see maksab?"
- "Quante persone verranno?" — "Mitu inimest tuleb?"
- "Quanto tempo ci vuole?" — "Kui kaua see võtab?"
- "Quanto sei alto?" — "Kui pikk sa oled?"

Dove — "kus / kuhu":
- "Dove abiti?" — "Kus sa elad?"
- "Dove vai?" — "Kuhu sa lähed?"
- "Dov'è il bagno?" — "Kus on tualett?"
- "Da dove vieni?" — "Kust sa tuled?"

Quando — "millal":
- "Quando parti?" — "Millal sa lahkud?"
- "A che ora inizia lo spettacolo?" — "Mis kell etendus algab?"

Perché — "miks" (pööretähega aktsent!):
- "Perché non sei venuto?" — "Miks sa ei tulnud?"
- "Perché lo hai fatto?" — "Miks sa seda tegid?"
- Samas sõna "perché" tähendab ka vastuses "sest / because": "Non sono venuto perché ero malato." — "Ma ei tulnud, sest olin haige."

Come — "kuidas":
- "Come stai?" — "Kuidas sul läheb?"
- "Come hai fatto?" — "Kuidas sa seda tegid?"
- "Come mai?" — "Kuidas nii? / Kuidas see juhtus?" (ingl. "how come")

Di chi / A chi jne — "kelle / kellele":
- "Di chi è questo libro?" — "Kelle oma see raamat on?"
- "A chi hai parlato?" — "Kellega sa rääkisid?" (sõna-sõnalt: kellele rääkisid)

Sõnajärg ja eessõnad küsimustes

Kus küsisõna tavaliselt asub ja kust tulevad eessõnad?

- Tavaliselt algab lause küsisõnaga: "Dove vai?", "Cosa fai?", "Quando parti?" — see on kõige loomulikum.
- Kui küsisõna on osa eessõnaga seotud fraasist (nt "kellele", "millest"), pannakse eessõna enne küsisõna: "A chi hai dato il regalo?" (Õige) — vale oleks "Chi hai dato il regalo a?" (kuigi mitmes kõnekeeles võib see ilmuda).
- Mõned tavalised kombinatsioonid: "A che ora" (mis kell), "Di che cosa" (millest), "Per chi" (kelle jaoks).

Näited:
- "Di che cosa parli?" — "Millest sa räägid?" (õige)
- "Con chi esci stasera?" — "Kellega sa täna õhtul välja lähed?"

Küsimused koos asesõnadega ja klitiikidega (l', lo, la jne)

Kuidas asetada asesõnad (mi, ti, lo, la, l', ci, ne) küsimustes:

- Kui küsitav objekt on asesõna, kasutatakse tavaliselt lühivormi samamoodi nagu väitelause: "Mi vedi?" — "Kas sa mind näed?"
- Kui on abi- või täpsustav asesõna koos infinitiiviga, hoidke vormi vastavalt reeglitele: "Puoi dirmelo?" — "Kas sa saad mulle seda öelda?"

Näited:
- "Lo hai visto?" — "Kas sa teda/seda nägid?" (lo = m. otseobjekt: selle/tema)
- "L'hai visto?" (l' + hai) — "Kas sa teda nägid?"
- "A chi l'hai dato?" — "Kellele sa selle andsid?"

Kaudsed küsimused (indirect questions) — kuidas sisestada küsimus teise lausesse?

Mis vahe on otsese ja kaudse küsimuse vahel?

- Otsene küsimus: see, mida sa otse küsid ja mis lõpeb küsimärgi ja sageli tõusva intonatsiooniga.
Näide: "Dove è Maria?" — "Kus on Maria?"
- Kaudne küsimus: see on osa teisest lausest (sõnaga "mi chiedo", "non so", "vorrei sapere" jne). Kaudsed küsimused ei kasuta tavaliselt intonatsiooni ega algset inversiooni ja sageli nõuavad teatud kõneviise (subjunktiiv) sõltuvalt tähendusest.
Näide: "Mi chiedo dove sia Maria." — "Ma imestan, kus Maria on."

Kas kaudsed küsimused vajavad subjunktiivi?

- Kui pealakandev verb väljendab kahtlust, soovi, emotsiooni või subjektiivset hinnangut, kasutatakse tihti subjunktiivi: "Non so dove sia" ("Ma ei tea, kus ta on" — subjunktiiv).
- Kui lause väljendab faktiteadmist või kindlust, kasutatakse tavaliselt indikatiivi: "So dove è" ("Ma tean, kus ta on").

Näited:
- Otsene: "Dove va Giulia?"
Kaudne (subj): "Vorrei sapere dove vada Giulia." (formaalsem/gramatikaliselt korrektne)
Kaudne (indicativo, kõnekeel): "Vorrei sapere dove va Giulia." (leebe)
- Otsene: "Verrà domani?"
Kaudne: "Non so se verrà domani." — "Ma ei tea, kas ta tuleb homme."

Küsimuste moodustamine erinevates aegades ja kõneviisides

- Presens: "Parli inglese?" — "Räägid sa inglise keelt?"
- Passato prossimo: "Hai visto Luca?" — "Kas sa nägid Lucat?"
- Imperfekt: "Andavi sempre lì?" — "Kas sa käisid seal alati?"
- Futur: "Sarà a casa stasera?" või "Verrà domani?" — "Kas ta on täna õhtul kodus? / Kas ta tuleb homme?"
- Condizionale (ka viisakas päring): "Potresti aiutarmi?" — "Kas sa saaksid mind aidata?"

Näited, kuidas abi- ja liitverbe küsimustes käituvad:
- "Hai mangiato?" — "Kas sa sõid?" (avere + partitsiip)
- "Sei andato?" — "Kas sa läksid?" (essere + partitsiip)
- "È arrivato Marco?" — "Kas Marco saabus?"

Viisakus: kuidas küsida peenemalt ja formaalselt

Kuidas paluda viisakalt ja kasutada formaalset 'Lei'?

- Tavaliselt kasutatakse konditsionaalvorme või viisakat pöördumist:
"Potrebbe dirmi dov'è la stazione, per favore?" — "Kas te (formaalselt) saaksite mulle öelda, kus on jaam, palun?"
- Formaalse pöördumisega kasutatakse kolmandat isikut (Lei) ja tegusõna kolmandat vormi:
"Lei può dirmi dov'è...?" (vähem ilmusel) vs "Può dirmi dov'è...?" (väga tavaline)
- Inimestele otsese nõudmise asemel kasutatakse pehmemat vormi: "Mi potrebbe aiutare?" või "Potrei avere... ?"

Näited:
- "Mi scusi, può dirmi dov'è il bagno?" — "Vabandage, kas te saate mulle öelda, kus on tualett?"
- "Per favore, potrebbe portarmi il conto?" — "Palun, kas saaksite mulle tuua arve?"

Kinnitusküsimused ja tag questions ("ei ju?", "kas pole?")

- Itaalia kasutab sagedasti lühikesi kinnitavaid päringuid lauselõpus: "vero?", "no?", "giusto?".

Näited:
- "Sei italiano, vero?" — "Sa oled itaallane, eks?"
- "Hai finito, no?" — "Sa oled lõpetanud, ju?"
- "Non ti piace, vero?" — "Sulle ei meeldi see, eks?"

Olulised näited kokku — suures valikus

Jah/ei küsimused
- "Sei stanco?" — "Kas sa oled väsinud?"
- "Hai visto le chiavi?" — "Kas sa nägid võtmeid?"
- "Siamo pronti?" — "Kas me oleme valmis?"

Küsisõnaga (Wh-questions)
- "Chi viene alla festa?" — "Kes tuleb peole?"
- "Cosa vuoi mangiare?" — "Mida sa tahad süüa?"
- "Quale film preferisci?" — "Millist filmi sa eelistad?"
- "Quanto costa questo?" — "Kui palju see maksab?"
- "Dove si trova la farmacia?" — "Kus apteek asub?"
- "Quando parte l'autobus?" — "Millal buss väljub?"
- "Perché sei in ritardo?" — "Miks sa oled hilinenud?"
- "Come hai fatto a trovarlo?" — "Kuidas sa selle leidsid?"

Prepositsiooniga koos
- "A chi devo parlare?" — "Kellega ma pean rääkima?"
- "Di cosa stai parlando?" — "Millest sa räägid?"
- "Per chi hai comprato i fiori?" — "Kellele sa lilli ostsid?"

Kaudsed näited
- Otsene: "Dove abita Marco?" — Kaudne: "Vorrei sapere dove abita Marco."
Est: "Tahaksin teada, kus Marco elab."
- Otsene: "Verrà stasera?" — Kaudne: "Non so se verrà stasera."
Est: "Ma ei tea, kas ta tuleb täna õhtul."

Levinumad vead ja kuidas neist hoiduda

1) "Perché" ilma aktsendita kirjutamine
- Vale: "Perche"
- Õige: "Perché" — aktsent on oluline, sest ilma selleta võib sõna segi minna.

2) Prepositsiooni paigutus ja vormid
- Vale: "Chi hai parlato?"
- Õige: "Con chi hai parlato?" — kui tahad öelda "kellega" rääkisid, peab olema eessõna "con" (kellega).

3) "Chi" vs "Cosa/Che" segamine
- Vale: "Chi è questo?" (kui objekt ei ole inimene)
- Õige: "Che cos'è questo?" või "Cosa è questo?" — kui sa küsid asja kohta.

4) "Quanto" vs "Quale" segamine
- "Quanto" = "kui palju / mitu" (koguse küsimus): "Quanto costa?", "Quante persone?"
- "Quale" = "milline / milline valik": "Quale preferisci?"

Lühisõnastik (kiire ülevaade olulistest terminidest)

- Küsisõna (parola interrogativa): sõna, mis algatab infootsingu (chi, cosa, dove jne).
- Otsene küsimus (domanda diretta): küsimus, mis esitatakse otse ja lõpetatakse küsimärgiga.
- Kaudne küsimus (domanda indiretta): küsimus, mis on osa teisest lausest ("Mi chiedo...", "Vorrei sapere...").
- Inversioon: tegusõna asetamine subjekti ette (kasutatakse stiililiselt või formaalselt).
- Klitiik/asesõna: l', lo, la, mi, ti jms – lühivormid, mis kombineeruvad tegusõnaga ja asuvad vastavalt reeglitele.

Lõppsõna ja soovitused õppimiseks

- Praktika: kuula ja järgi päris vestlusi (filmid, taskuhäälingud) — intonatsioon ja kontekst annavad sageli küsimuse tähenduse.
- Pane tähele: itaalia rääkimisel jäetakse tihti subjekti ära — ära pelga, kui sa ei kuule "tu" või "lui"; vaata tegusõna vormi.
- Harjuta erinevaid küsisõnu eraldi (chi, cosa, dove, quando, perché, come, quanto, quale) ja tegele prepositsioonidega (a, di, con, per, su, da).
- Kaudsete küsimuste puhul harjuta nii indikatiivi kui subjunktiivi ning kuula, kuidas emakeelne kõneleja valib moodi olenevalt kõne stiilist.

Kui tahad, võin koostada veel rohkem näiteid iga küsisõna kohta või lühikese kokkuvõtte (vabandused, viisakad küsimused, reeglid klitiikide kohta) su tasemele sobivas tempos.