Meeldimiste väljendamine itaalia verbiga "piacere"
A1Mis on verb 'piacere' ja miks see on eriline?
Piacere itaalia keeles tähendab põhiliselt „meeldima“, kuid grammatiliselt käitub see teisiti kui eesti või inglise verb "to like". Itaalia lauses on sageli „see, mis meeldib" tegelik subjekt, samas kui inimene, kellele see meeldib, on datiiv (kaudne objekt). See on väga sarnane eesti verbiga "meeldima": ka eesti keeles ütleme „Mulle meeldib see", mitte „See meeldib mulle" (kuigi mõlemad väljendid on võimalikud); itaalia on sama loogikaga.
Lühikokkuvõte:
- Struktuur: kaudne asesõna (mi/ti/gli/le/ci/vi/loro või a + rõhuasetus) + piacere + (see, mis meeldib) (nimisõna või tegevus).
- Näide: "Mi piace la pizza." = "Mulle meeldib pitsa."
Millal kasutada 'piacere' ?
Piacere on peamine viis väljendada eelistusi, maitseid ja meeldimist: toidu, muusika, inimeste, tegevuste jms kohta.
Kuidas moodustada 'piacere' — põhistruktuurid ja käänamine
- Vorm: + piacere +
- Indirektsed asesõnad (lühivormid): mi (mulle), ti (sulle), gli (talle, meessoost), le (talle, naissoost), ci (meile), vi (teile), loro (neile, formaalne). Tavapärasem on ka öelda "A + nimi" (näiteks "A Marco").
Näited:
Mi piace il gelato. — Mulle meeldib jäätis.
Ti piace la musica? — Kas sulle meeldib muusika?
A Marco piace la pizza. / A Marco gli piace la pizza. — Marco'le meeldib pitsa.
Märkus: itaalia keeles on sageli kasutusel ka rõhutatud vorm "A me/ A te/ A lui ..." kui tahad eraldi rõhutada, kelle kohta räägid.
Ükssuse ja mitmuse kokkulepe (kongruents)
Erinevus seisneb selles, milline osa lauses on tegelik subjekt (see, mis meeldib) — üksik või mitmus.
Näited lihtsast kongruentsist:
Mi piace il libro. — Mulle meeldib raamat. (singular)
Mi piacciono i libri. — Mulle meeldivad raamatud. (plural)
Infinitiiv kui subjekt
Kui subjektiks on tegevus väljendatuna infinitiiviga, kasutad üldiselt ainsust:
Mi piace cantare. — Mulle meeldib laulda. ("cantare" on ainsuse tähendusega tegevus)
Kasutamine minevikus (passato prossimo ja imperfetto)
Passato prossimo
Passato prossimo juures kasutatakse abiverbina tavaliselt essere (olema) ja minevikupartitsiip "piaciuto" nõustub selle asjaga, mis meeldis (sooline ja arvuline nõustumine).
Näited:
Mi è piaciuto il film. — Mulle meeldis see film. (il film = singular, maskuliin)
Mi sono piaciuti i film. — Mulle meeldisid filmid. (i film = plural)
Mi è piaciuta la canzone. — Mulle meeldis see laul. (fem)
Mi sono piaciute le canzoni. — Mulle meeldisid laulud. (fem plural)
Imperfetto
Imperfektot kasutatakse harjumuspärasemate või kestvate minevikutingimuste kirjeldamiseks:
Da bambino mi piaceva giocare a calcio. — Lapsepõlves meeldis mulle jalgpalli mängida.
Konditsionaal ja trapassato konditsionaal
Siin nõustub minevikupartitsiip samuti subjektiga:
Mi sarebbe piaciuto andare in Italia. — Mulle oleks meeldinud Itaaliasse minna.
Mi sarebbe piaciuta la casa. — Mulle oleks meeldinud see maja.
Aegade näited kokku (mitmed vormid)
Emfase ja pronominid — kuidas rõhutada, kellele mis meeldib
Rõhutatud vormid
- Rõhutamiseks kasutatakse konstruktsioone "A me/ A te/ A lui/ A lei/ A noi/ A voi/ A loro".
- Eriti kasulik, kui tahad vastuolu või tähelepanu rõhutada.
Näited:
A me piace il gelato. — Mulle (eriti) meeldib jäätis.
A lui non piace la situazione. — Talle ei meeldi olukord.
Kolmanda isiku asesõnad: gli vs loro
- "Gli" kasutatakse tavaliselt tähendamaks "talle (meessoost)". Kõnekeeles kasutatakse "gli" vahel ka mitmuse (neile), kuid see on kõnekeelne.
- Normatiivne variant kolmanda isiku mitmuse jaoks on "loro" või kasutad väljendit "a loro" (soovitavam ja selgem kirjalikult): "A loro piace il viaggio." või "Gli è piaciuto il viaggio." (viimases „gli“ on sageli ka kõnekeelne).
Näited:
Gli piace la musica. — Talle (mehele) meeldib muusika.
A loro è piaciuto il viaggio. — Neile meeldis reis.
Hoiatus üleliigsest dubleerimisest
Mõnikord kuuleb kõnekeeles "A me non mi piace..." — see on topeltandmine (a me + mi). Kõnekeeles on see tavaline, aga ametlikus kirjas tuleks vältida. Kirjalikult eelistatavam: "A me non piace" või "Non mi piace.".
Levinud vead ja kuidas neid vältida
Lisakasutused: 'fare piacere' ja fraasid, kus 'piacere' tähendab "meeldivust" või "rõõmu"
Mi fa piacere / Mi ha fatto piacere / Mi farebbe piacere
- "Mi fa piacere" tähendab "mul on hea meel" (viisakas/vormi väljendamine):
Mi fa piacere conoscerti. — Mul on hea meel sind tundma õppida.
Mi ha fatto piacere vederti ieri. — Mul oli hea meel sind eile näha.
Mi farebbe piacere avere la tua opinione. — Mul oleks hea meel saada su arvamust.
Il piacere (nimisõna) ja con piacere (kõnekeelne viisakus)
È stato un piacere. — See oli meeldiv / oli meel.
Con piacere. — Meeleldi / meeleldi teen (vastus tänule või pakkumisele).
Rohkem näiteid — mitmekesine valik
Võrdlus eesti keeliga — kas on lihtne üleminek?
Eesti keel on sisuliselt väga lähedane: fraas "Mulle meeldib X" vastab otseselt "Mi piace X". Kui oled harjunud eesti konstruktsiooniga "Mulle meeldib...", on itaalia "piacere" kasutus loogiline, sest mõlemas keeles on inimene datiivis (mulle, mi). See teeb itaalia õppimise lihtsamaks eesti kõnelejatele, aga tuleb tähele panna nõustumist (singular/plural) itaalia poolel — nimisõna, mis "meeldivad", määrab verbi arvulise kuju.
Kokkuvõte ja kiire reegel
Peamised punktid:
- "Piacere" tähendab "meeldima", kuid lause struktuur on impersonalne: inimene on kaudne objekt (mi, ti, gli jne) ja see, mis meeldib, on tegelik subjekt.
- Verbi kuju (piace/piacciono/piaciuto jne) peab vastama sellele, mis meeldib (ainsus/mitmus, soo nõustuvuses minevikupartitsiidiga).
- Passato prossimo kasutab essere ja participio nõustub subjektiga: "Mi è piaciuto" (sg) vs "Mi sono piaciuti" (pl).
- Rõhu jaoks kasuta "A me/ A te"; kirjalikes kontekstides väldi topelt "A me mi...".
Sõnastik / Glossary
- Indirektne asesõna (pronomi indiretti): mi, ti, gli, le, ci, vi, loro — näitavad, kellele miskit meeldib.
- Subjekt: itaalia "piacere" puhul sageli "see, mis meeldib" (nt la pizza).
- Kongruents (concordanza): verbi nõustumine subjekti (a/mitmuse/sugude) järgi.
- Passato prossimo: minevikuvorm, mille juurde "piacere" võtab abiverbina tavaliselt essere.
Lõppsõna: harjuta kujuga "Mi piace... / Mi piacciono..." ja pööra tähelepanu, mis lauses tegelik subjekt on. Kui mõistad, et "see, mis meeldib" on lause tegelik subjekt, muutub "piacere" täiesti loogiliseks ja varsti kasutad seda automaatselt.