Mittemäärased asesõnad
B2Mittemäärased asesõnad itaalia keeles
Mis need on ja millal neid kasutatakse?
Mittemäärased asesõnad (indefinite pronouns) viitavad itaalia keeles inimestele, asjadele või kogustele ilma täpse määramata — näiteks "keegi", "mõni", "mitte midagi", "kõik" jms. Neid kasutatakse siis, kui me ei taha või ei saa täpsustada, kellest või millest täpselt jutt käib.
Näited (itaalia → eesti):
- "C'è qualcuno alla porta." → "Uksel on keegi."
- "Ho qualcosa da dirti." → "Mul on sulle midagi öelda."
- "Non c'è niente da fare." → "Pole midagi parata."
- "Tutti sono arrivati." → "Kõik on saabunud."
Peamised liigid ja näited
1) Qualcuno / Qualcuna / Qualcosa — keegi / midagi
Kasutus: viitab määramata isikule või asjale, tavaliselt affirmatiivsetes lausetes.
Näited:
- "C'è qualcuno in giardino." → "Aias on keegi."
- "Qualcuno ha lasciato un messaggio." → "Keegi jättis sõnumi."
- "Hai visto qualcuno?" → "Kas sa nägid kedagi?"
- "Ho qualcosa per te." → "Mul on sulle midagi."
- "Qualcuna ha risposto al telefono." → "Mõni (naine) vastas telefonile." (kasutatakse, kui sooline vorm on oluline)
Viga, mida vältida:
- Vale: "Non ho visto qualcuno." Õige: "Non ho visto nessuno." (negatiivis kasutatakse tavaliselt "nessuno")
2) Chiunque / Qualunque / Qualsiasi — igaüks, kes iganes; mis iganes
Kasutus: väljendavad "kellel iganes" / "mis iganes" tähendust. Sageli kasutatakse tingimuslikes ja üldistavates lausetes; alamlauses kasutatakse sageli konjugatiivti (konjunktiiv).
Näited:
- "Chiunque può partecipare." → "Igaüks võib osaleda."
- "Chiunque venga sarà benvenuto." → "Kes iganes tuleb, on teretulnud." (siin on "venga" konjunktiiv)
- "Qualsiasi cosa tu dica, non mi influenzerà." → "Mida iganes sa ütled, see ei mõjuta mind." (konjunktiiv "dica")
- "Prendi qualunque libro ti piaccia." → "Võta ükskõik milline raamat, mis sulle meeldib."
3) Tutto / Tutti / Tutta / Tutte — kõik, kogu
Kasutus: "tutto" on üldine "kõik/kogu". Vormid sõltuvad soost ja arvust.
Näited:
- "Tutti sono usciti." → "Kõik lahkusid." (mitmus)
- "Tutto è pronto." → "Kõik on valmis." (ainsus)
- "Tutta la città era illuminata." → "Kogu linn oli valgustatud." (naissoost ainsus)
- "Ho letto tutti i libri." → "Ma lugesin kõik raamatud läbi."
- Erinevus: "tutto il giorno" = "kogu päeva" vs "tutti i giorni" = "iga päev".
4) Ognuno / Ciascuno — igaüks, igaüks eraldi
Kasutus: rõhutavad iga üksiku liikme eraldi toimimist; "ciascuno" on formaalsem.
Näited:
- "Ognuno ha le proprie idee." → "Igalühel on oma ideed."
- "Ciascuno dei partecipanti ha firmato." → "Iga osaleja allkirjastas."
5) Alcuni / Alcune / Qualche / Parecchi — mõned, mõned vähesed, mitmed
Kasutus: "alcuni/alcune" on mitmust kasutav vorm; "qualche" aga nõuab alati ainsust (qualche + nimisõna ainsus) ja tähendab "mõni".
Näited:
- "Ho incontrato alcuni amici." → "Ma kohtasin mõningaid sõpru."
- "Qualche studente non è venuto." → "Mõni õpilane ei tulnud." ("qualche" + ainsus: "qualche studente")
- "Ci sono parecchie persone." → "Seal on üsna mitu inimest."
- "Alcuni di voi lo sapranno." → "Mõned teist teavad seda."
Märkused:
- "Alcuno" võib ilmuda ka vormina "alcun" enne meessugu ainsuse nimisõna: "Non ho alcun dubbio." → "Mul ei ole mingit kahtlust." (kasutatakse tihti eitavas tähenduses)
6) Nessuno / Nessuna / Niente / Nulla — mitte keegi, mitte midagi
Kasutus: eitavad asesõnad. "Nessuno" = "keegi/aga mitte keegi", "niente" ja "nulla" = "mitte midagi" ("nulla" on formaalsem).
Näited:
- "Non c'è nessuno in casa." → "Kodust ei ole kedagi." (tavaline koos "non")
- "Nessuno ha risposto." → "Keegi ei vastanud." (ai ae vabalt ilma "non"-ita)
- "Non ho niente da dire." → "Mul pole midagi öelda."
- "Non ho nulla da aggiungere." → "Mul pole midagi lisada." (formaalsem)
Vead ja tähelepanekud:
- Itaalia kasutab sageli negatiivset konstruktsiooni koos "non" + negatiivne asesõna (double negation), näiteks "Non ho visto nessuno." = "Mina ei näinud kedagi."
7) Altro / Altra / Altri / Altre — teine, muu, muu kui
Kasutus: tähendab "muu" või "veel üks". Võib esineda koos määrsõnaga (esimene vs teine) või ainsuse/mitmuse vormis.
Näited:
- "Vuoi qualcos'altro?" → "Kas tahad veel midagi?"
- "Voglio un altro caffè." → "Tahan veel ühe kohvi."
- "Gli altri sono andati via." → "Teised läksid ära."
- "Non c'è altro da fare." → "Pole muud teha."
Kuidas neil vormilased nähakse (sugude ja arvuga)?
- Enamik mittemääraseid asesõnu käitub kas ainsuse või mitmuse ning soo järgi: näiteks "qualcuno/qualcuna" (sõltuvalt soost), "alcuni/alcune" (mitmus) ja "tutto/tutti" (sõltub tähendusest).
- Mõned asesõnad on muutumatud ja võtavad alati ainsuse ehk verb on ainsuses: "qualcosa", "niente"/"nulla" — näiteks "Qualcosa è successo." → "Midagi juhtus." (mitte "qualcose sono successe")
- "Ognuno", "ciascuno" ja "nessuno" on ainsus ja nõuavad ainsuse verbi: "Ognuno è responsabile." → "Igaüks on vastutav."
Eitus, küsimused ja levinumad vead
Negatiivsete asesõnade kasutamine
- Itaalias on tavaline kasutada "non" + negatiivne asesõna: "Non c'è nessuno." ("Ei ole kedagi.")
- Alternatiivina võib lauset alustada negatiivse asesõnaga ilma "non"-ta: "Nessuno è arrivato." ("Keegi ei saabunud.")
Sagedased vead ja parandused
- Vale: "Non ho visto qualcuno." → Õige: "Non ho visto nessuno." (negatiivis kasutatakse "nessuno")
- Vale: "Qualche amici sono venuti." → Õige: "Qualche amico è venuto." või "Alcuni amici sono venuti." ("qualche" nõuab ainsust)
- "Nessun" vs "nessuno": enne meessugu ainsuse nimisõna kasutatakse lühendatud "nessun" (nt "non ho nessun problema").
Konjunktiiv (subjunktiiv) ja mittemäärased asesõnad
- Märkida tuleb, et sõnad nagu "chiunque", "qualunque/qualsiasi", "qualsiasi cosa" jms võivad alamlauses nõuda konjunktiivi, eriti kui väljendatakse oletust, tinglikkust või ebamäärasust.
- "Chiunque venga sarà benvenuto." → "Kes iganes tuleb, on teretulnud."
- "Qualsiasi cosa tu dica, non cambierà la decisione." → "Mida iganes sa ütled, see ei muuda otsust."
Mõned konstruktsioonid ja eeskirjad praktikas
- "di" + asesõna: "alcuni di voi" = "mõned teist"; "nessuno di noi" = "keegi meist"; "qualcuno di loro" = "keegi nendest".
- Näide: "Alcuni di noi andranno al concerto." → "Mõned meist lähevad kontserdile."
- Partitiivsest artiklist vs asesõnast: "Ho visto degli studenti." ja "Ho visto alcuni studenti." — mõlemad tähendavad "nägin mõningaid üliõpilasi", kuid "alcuni" rõhutab valitud alamhulka.
- "Tutto" koos artikkeliga: "tutto il giorno" = "kogu päev"; "tutti i giorni" = "iga päev" (harjumus/korrapärasus).
Rikkalik valik näiteid (ühendatud):
- "Qualcuno ha preso la mia giacca." → "Keegi võttis mu jope."
- "Ho visto qualcuno entrare in casa." → "Ma nägin kedagi majja minemas."
- "Qualcosa non va." → "Midagi on valesti."
- "Chiunque voglia partecipare è benvenuto." → "Kes iganes soovib osaleda, on teretulnud."
- "Qualsiasi persona può imparare." → "Iga inimene võib õppida."
- "Tutti i bambini giocano nel parco." → "Kõik lapsed mängivad pargis."
- "Tutto il lavoro è finito." → "Kogu töö on valmis."
- "Ognuno ha ricevuto un compito diverso." → "Igaüks sai erineva ülesande."
- "Ciascuno è responsabile delle proprie azioni." → "Igaüks vastutab oma tegude eest."
- "Ho visto alcuni uccelli strani." → "Ma nägin mõningaid kummalisi linde."
- "Qualche volta vado a correre al mattino." → "Mõnikord lähen hommikul jooksma." ("qualche volta" = "mõnikord")
- "Non c'è nessuno alla stazione." → "Jaamal ei ole kedagi."
- "Nessuno sa la risposta." → "Keegi ei tea vastust."
- "Non ho niente da perdere." → "Mul pole midagi kaotada."
- "Non ho nulla da aggiungere." → "Mul pole midagi lisada."
- "Vuoi qualcos'altro da bere?" → "Kas tahad veel midagi juua?"
- "Vorrei un altro pezzo di torta." → "Tahaksin veel ühe tükikese kooki."
- "Gli altri studenti sono già usciti." → "Teised õpilased on juba lahkunud."
Stiil ja registreerimine (väike märkus)
- "Nulla" on formaalsem kui "niente" (mõlemad tähendavad "mitte midagi").
- "Ciascuno" on veidi formaalsem kui "ognuno".
- "Qualsiasi" ja "qualunque" on suures osas sünonüümid; "qualsiasi" võib tunduda neutraalsem ja "qualunque" mõnikord veidi kõnekeelsem või tugevam.
Lühikokkuvõte — peamised reeglid kiiresti
- "Qualcuno/qualcosa" = keegi/midagi (affirmatiivis). Kasutuses ainsuses.
- Eitus: kasuta "nessuno/niente/nulla" (tavaliselt koos "non").
- "Qualche" nõuab ainsust ("qualche amico è venuto"); "alcuni/alcune" nõuavad mitmust ("alcuni amici sono venuti").
- "Tutto/tutti" sõltub kas tervikust (tutto) või mitmusest (tutti).
- "Chiunque/qualunque/qualsiasi" sageli eeldavad konjunktiivi alamlauses.
Sõnastik (lühike glossaar)
- Asesõna (pronome): sõna, mis asendab nimisõna (nt "keegi", "midagi").
- Mittemäärane / mittemäärane (indefinito/mittetähendav): ilma täpse määramata viitav.
- Ainsus / mitmus (singolare/plurale): grammatiline arv.
- Konjunktiiv (congiuntivo): itaalia ajavorm, mida kasutatakse muu hulgas ebakindluse või tingelisuse väljendamiseks.
- Negatiivne konstruktsioon: itaalia laseb sageli kasutada "non" pluss negatiivset asesõna (double negation), nt "Non c'è nessuno.".
Kokkuvõte
Mittemäärased asesõnad on itaalia keele olulisem osa: nad võimaldavad rääkida üldiselt või ebamääraselt. Pea meeles: tähelepanu pöörata vormile (ainsus vs mitmus), soole (kus see oluline), ning negatiivsusele (kasuta "nessuno/niente/nulla" koos "non"). Õpi ära peamised paarid (qualcuno vs nessuno, qualche vs alcuni, tutto vs tutti), ja varsti hakkad neid loomulikult õiges kontekstis kasutama.