Omastavad omadussõnad - itaalia Grammar

Itaalia omastavad omadussõnad (possessive adjectives)

Mis on omastav omadussõna?

Omastavad omadussõnad (itaalia keeles aggettivi possessivi) näitavad, kellele või millele midagi kuulub. Eestikeelse vastega võib mõelda sõnadele „minu, sinu, tema, meie, teie, nende“. Itaalia põhivormid on: mio, tuo, suo, nostro, vostro, loro. Tavaliselt kasutatakse neid koos määrava artikliga (il, la, i, le), aga on olulisi erandeid.

Põhiprintsiip
Omastavad omadussõnad nõustuvad selle sõnaga, mida nad kirjeldavad (see tähendab: nad muutuvad soo ja arvu järgi vastavalt omandatavale (possession) nimisõnale), mitte selle inimesega, kellele kuuluvus viitab.

Näited (itaalia → eesti):
Il mio libro. → Minu raamat.
La mia casa. → Minu maja.
I miei amici. → Minu sõbrad.
Le mie scarpe. → Minu kingad.

Kuidas vormid moodustuvad? (täielik ülevaade)

Siin on tavalised kujud koos selgitusega (m = meessoost, f = naissoost):

io (mina): il mio (m.sg), la mia (f.sg), i miei (m.pl), le mie (f.pl)
Esempi:
Il mio libro è sul tavolo. → Minu raamat on laual.
La mia macchina è nuova. → Minu auto on uus.
I miei amici sono qui. → Minud sõbrad on siin.
Le mie idee sono chiare. → Minu ideed on selged.

tu (sina): il tuo, la tua, i tuoi, le tue
Esempi:
Il tuo cane è carino. → Sinu koer on armas.
Le tue chiavi? → Kus on sinu võtmed?

lui/lei/Lei (tema / Teie (kohtlev)): il suo, la sua, i suoi, le sue
Esempi:
La sua casa è grande. → Tema (või Teie) maja on suur.
I suoi libri sono vecchi. → Tema (või Teie) raamatud on vanad.

noi (meie): il nostro, la nostra, i nostri, le nostre
Esempi:
La nostra scuola è vicina. → Meie kool on lähedal.
I nostri vicini sono simpatici. → Meie naabrid on toredad.

voi (teie): il vostro, la vostra, i vostri, le vostre
Esempi:
Il vostro progetto è interessante. → Teie projekt on huvitav.
Le vostre idee sono buone. → Teie ideed on head.

loro (nemad): il loro, la loro, i loro, le loro
Oluline: loro ise on kujult muutumatu (ei muutu mio/tuo-laadseks). Artikkel muutub vastavalt soole ja arvule. Sempre con articolo (vt allpool).
Esempi:
La loro casa è qui. → Nende maja on siin.
I loro figli studiano. → Nende lapsed õpivad.

Millal kasutada määravat artiklit (il, la, i, le)?

Põhireegel: itaalia keeles pannakse tihti omastava omadussõna ette määrav artikkel: il mio libro, la tua amica.

Erandid ja täpsustused:
- Ainsuse puhul pereliikmete ees (ainsad, ilma määravale omadussõnale lisatud omadussõnata): tavaliselt jäetakse artikkel ära. Näited:
Mia madre, mio padre, tua sorella. → Minu ema, minu isa, sinu õde.
(St tuleb öelda: Mia madre è insegnante. — mitte *La mia madre è insegnante.*; siiski mõnes kõnekeeles kasutatakse artiklit ka.)
- Kui pereliikme nimetust täiendab omadussõna või määrang (nt caro, vecchio, biologico) või kui tegemist on mitmusega, siis artikkel tuleb: la mia cara madre, i miei genitori.
Esempi:
La mia sorella maggiore vive a Roma. → Minu vanem õde elab Roomas.
I miei genitori sono in vacanza. → Minu vanemad on puhkusel.
- Omastaja loro: alati koos artikliga (la loro casa, i loro amici).

Näited, mis selgitavad artikli käitumist
La mia amica è gentile. → Minu (naissoost) sõbranna on lahke. (artikkel "la" jääb, sest see eessõna tuleb enne sõna "mia", mis algab kaashäälikuga)
L'amica mia è gentile. → Minu sõbranna on lahke. (siin on artikkel l' kokku tõmbunud, sest see asub otse eesnaise "amica" ees)

(color note): kui artikkel asub kohe enne omastavat omadussõna, ei toimu l'-kokkutõmbumist vastavalt nimisõna esitähe järgi; see tähendab, et "la mia amica" on korrektne, kuigi "amica" algab täishäälikuga.

Õige nõustumine — kellega omastav nõustub?

Omastav omadussõna nõustub selle nimisõnaga, mida see määrab (st see väljendab omandatava soo ja arvu). See EI nõustu omandajaga (isiku või isikulise asesõnaga).

Näited:
La sua casa. → "sua" (f.sg) nõustub casa (feminine singular). "sua" ei muutu isegi kui omanik on mees või naine; see võib tähendada tema (tema või teie) maja.
I suoi libri. → "suoi" (m.pl) nõustub libri-ga.

See on sageli allikas arusaamatustest: la sua = tema/Teie (kolmas isik) või tema (kelle kohta räägitakse). Kontekst või di-struktuur (vt edasi) lahendab segaduse.

Kuidas vältida segadust (suo vs di + nimi)?

Kolmanda isiku omastav "suo/sua/suoi/sue" võib olla ebaselge (kas "tema" tähendab A-d või B-d?). Kui tahad olla selge, kasuta di + nimi:

Il suo libro (võib tähendada tema või kellegi teise). → Il libro di Marco (Marco raamat) — selge.

Näide (itaalia):
Giulia ha chiamato Laura perché aveva perso il suo portafoglio. → Võib olla segane: kelle portfell oli kadunud? Kelle "suo" on?
Selgitus: Giulia ha chiamato Laura perché aveva perso il portafoglio di Giulia / il portafoglio di Laura.

Eriline sõna: proprio (oma, enda oma)

Proprio/propria/propri/proprie kasutatakse sageli, kui tahan rõhutada "oma" või kui soovin vältida segadust kolmanda isiku kasutamisel. See toimib nagu omastav omadussõna ja nõustub sooga ja arvuga.

Esempi:
Luca ha portato la propria macchina. → Luca tõi oma (enda) auto.
Ognuno deve rispettare i propri diritti. → Igaüks peab austama oma õigusi.

Kasutuslik erinevus: suo vs proprio
- "suo" on standardne kolmanda isiku omastav. Seesama sõna võib olla ambivalentne.
- "proprio" rõhutab, et tegemist on omanikuga — eriti kasulik, kui lauses on mitu kolmandat isikut.

Ametlik pöördumine: Lei ja Sinu asemel Suurtäht (Suo)]

Kui pöördutakse viisakalt (Lei), kasutatakse omastavat Suo/Sua ja mõnikord kirjutises pannakse see suure tähega (La Sua opinione) selleks, et näidata austust. Suur S on kirjutamisnormis võimalik (eriti ametlikus kirjas) kuid kõnekeeles kasutatakse väikest tähte.

Esempio:
La Sua risposta è importante. → Teie (kohtlev) vastus on oluline.

Omastavad omadussõnad vs omastavad asesõnad (possession pronouns)

Oluline on eristada omastavaid omadussõnu (enne nimisõna: "il mio libro") ja omastavaid asesõnu (asendavad nimisõna: "il mio è sul tavolo" või lihtsalt "è mio").

Esempi:
Questo è il mio libro. → See on minu raamat. (omastav asesõna koos artikliga)
Questo libro è mio. → See raamat on minu. (omasõna ilma nimisõnata)

Tavaliselt omastavad asesõnad itaalias käivad koos määrava artikliga (il mio, la mia, i miei, le mie), kuid kontekstis võib jätta artikli ära (sõltuvalt registreeritusest ja rõhust).

Tavalised vead ja kuidas neid parandada

1) Vale nõustumine soo ja arvuga

Vale: *La mio casa è bella.*
Õige: La mia casa è bella. → Minu maja on ilus.

2) Artikli vale kasutus pereliikme ees
- Vale (vastavalt tuntud reeglist) : *Il mio padre è medico.* (paljud räägivad seda siiski!)
- Õige (stiililiselt soovitatav): Mio padre è medico. → Minu isa on arst.
(Kui lisad omadussõna: La mia cara madre è stanca. — artikkel tuleb.)

3) "Loro" ilma artiklita
- Vale: *Loro casa è grande.*
- Õige: La loro casa è grande. → Nende maja on suur.

4) Segadus "suo" tähendusega
- Mitte selge: Giulia ha telefonato a Marta perché il suo computer non funzionava.
(Kes mõtles?, Giulia või Marta?)
- Selgem: Giulia ha telefonato a Marta perché il computer di Marta non funzionava. → Giulia helistas Martale, sest Marta arvuti ei töötanud.

5) Refleksiivsed kehaosad (eelistatakse määravat artikkelit)
- Tavaliselt ütled: Mi lavo le mani. → Ma pesen käsi.
- Vähem loomulik: *Mi lavo le mie mani.* (saab öelda, kui tahad rõhutada omandust)

Rohkem näiteid reeglite illustreerimiseks

Artikli tavapärane kasutus:
Il mio zaino è rosso. → Minu seljakott on punane.
La tua idea è buona. → Sinu idee on hea.
I nostri vicini sono gentili. → Meie naabrid on lahked.

Pereliikmed (ilma artiklita ainsuses):
Mia sorella studia medicina. → Minu õde õpib meditsiini.
Tuo fratello è simpatico. → Sinu vend on tore.

Pereliikmed modifikaatoriga (artikkel tuleb):
La mia sorella maggiore studia medicina. → Minu vanem õde õpib meditsiini.

Loro nõue artikkeliga:
La loro casa è in centro. → Nende maja on kesklinnas.

Proprio vs suo (selgitus):
Marco ha invitato Luca a vedere il suo film. → "suo" võib tähendada Marco filmi või Luca filmi — kontekst peab selgitama.
Marco ha invitato Luca a vedere il proprio film. → Selgem: Marco kutsus Lucat vaatama oma (Marco) filmi.

Formaalne pöördumine:
La Sua firma è qui. → Teie (kohtlev) allkiri on siin.

Kokkuvõte (kiirülevaade)
- Itaalia omastavad omadussõnad: mio, tuo, suo, nostro, vostro, loro.
- Need nõustuvad omandatava nimisõnaga soo ja arvu järgi (mio/mia/miei/mie jne).
- Tavaliselt kasutatakse artiklit (il mio libro), välja arvatud ainsuse puhul pereliikmete ees (mio padre), mil artikkel jäetakse ära.
- "Loro" on erand: alati koos artikliga.
- "Proprio" aitab selgitada, et tegemist on kellegi enda omandiga (eriti kolmanda isiku puhul).
- Kui tekib segadus, eelistatakse sageli konstruktsiooni di + nimi (il libro di Marco) või sõna proprio, et täpsustada omanikku.

Lühisõnastik

articolo determinativo — määrav artikkel (il, la, i, le, l')
aggettivo possessivo — omastav omadussõna (possessive adjective)
concordanza — nõustumine (sugu ja arv)
proprio — oma/enda (kasutatakse selgitamiseks või rõhutamiseks)
di + nome — „...-i/ -e“ konstruktsioon, mida kasutatakse omandi väljendamiseks (il libro di Anna = Anna raamat)

Kui soovid, võin lisada ka kokkuvõtva tabeli vormidest (mio, tuo jne) või rohkem näiteid eri kontekstides (kirjalik, kõnekeelne, ametlik).