otseobjekti asesõnad
A2Mis on otsese objekti asesõnad itaalia keeles?
Otsese objekti asesõnad (itaalia keeles pronomi diretti) asendavad lauses otsest objekti — seda, mida verb mõjutab otseselt. Näiteks lauses "Vedo Maria" on otsene objekt Maria. Itaalia asesõna asendab selle: "La vedo." (Ma näen teda.)
Miks neid kasutada?
- Et vältida kordust: Vedo il libro. Lo leggo. (Ma näen raamatu. Ma loen seda.)
- Et lauseid lühendada ja sujuvamaks muuta.
Millal ma kasutan otseseid asesõnu?
Põhireegel
Kasuta otsest asesõna, kui objekt vastab küsimusele "keda?" või "mida?":
- Vedo Marco. → Lo vedo. (Ma näen Marcot. → Ma näen teda.)
- Mangio la mela. → La mangio. (Ma söön õuna. → Ma söön seda.)
Erinevus kaudse (indirect) ja otsese vahel
Mõned keelevõtmed segavad: itaalia keeles on eraldiseisev kaudse objekti (dativo) asesõna. Näide:
- Do un libro a Marco. (Ma annan Marcole raamatu.)
- Kaudne objekt: a Marco → Gli do un libro. (Ma annan talle raamatu.)
- Vale oleks öelda *Lo do un libro* (see annaks tähenduse "annan seda (moodust) ühe raamatu").
Kuidas need näevad välja? (loend ja tähendused)
Tavalised klitilised (rõhutamata) vormid
- mi — mind / mulle (otsene: "mind")
- Mi vedi? (Kas sa mind näed?)
- ti — sind
- Ti vedo. (Ma näen sind.)
- lo — teda / seda (meessoost, ainsus) / ka pidada: "it" (m)
- Vedo il cane. → Lo vedo. (Näen koera. → Näen seda.)
- la — teda / seda (naissoost, ainsus)
- Cerco la chiave. → La cerco. (Otsin võtit. → Otsin seda.)
- ci — meid
- Ci conosci? (Kas sa meid tunned?)
- vi — teid
- Vi aspetto. (Ma ootan teid.)
- li — neid (meessoost või segamini, mitmus)
- Ho visto i ragazzi. → Li ho visti. (Ma nägin poisse. → Ma nägin neid.)
- le — neid (naissoost mitmus)
- Ho invitato le ragazze. → Le ho invitate. (Kutsusin tüdrukuid. → Kutsusin neid.)
- ne — sellest / neist / osa sellest (partitiivne / 'of it / of them')
- Hai delle mele? — Sì, ne ho tre. (Kas sul on õunu? — Jah, mul on neid kolm.)
Rõhutatud (stressed) vormid — pärast ette- või rõhumata rõhuasetust
Pärast prepositsoone või kui tahad rõhutada, kasutatakse eraldi (rõhutatud) vorme: me, te, lui, lei, noi, voi, loro.
- Vieni con me? (Kas tu tulevad minuga?) — mitte *con mi*.
- È per te. (See on sinu jaoks.)
Kus asesõnad lauses paigutuvad? (järjestus ja liitmine)
1) Enne pööratud lihtverbi (proclitic) — kõige tavalisem
- Lo vedo. (Ma näen teda.)
- Mi vedi? (Kas sa mind näed?)
2) Enne abi- või modaalverbi või kinnituse ees/ taga — kaks võimalust
Itaalia lubab sageli kahte paigutust: asesõna kas enne kõnekonjugeeritud verbi või kinnitusega ühendatuna infinitiivi taha.
- Voglio vederlo. (Ma tahan seda näha.)
- Lo voglio vedere. (Samuti õige: ma tahan seda näha.)
Modaalverbide näited:
- Puoi spiegarmelo? (Kas sa võid mulle seda seletada?)
- Me lo puoi spiegare? (Samuti: kas sa võid mulle seda seletada?)
3) Liitmine (enclitic forms) — kui asesõna kinnitub verbile (infinitiivile, gerundile või käsklusele)
- Kui asesõna kinnitub infinitivi külge: Voglio comprarlo. (Ma tahan selle osta.)
- Gerundiga narratiivis: Leggendolo, ho capito tutto. (Loengu lugedes mõistsin kõike.) — "leggendolo" on lubatud kirjakeeles.
- Positiivne imperatiiv (käsk): Dammelo! (Anna see mulle!) → Dammi il libro! (Anna mulle raamat!) → Dammelo! (Anna see mulle!)
4) Imperatiiv — positiivne vs negatiivne
- Positiivne (tu/voi/noi): asesõna tavaliselt liidetakse käskluse lõppu: Mangialo! (Söö seda!), Portamelo! (Too see mulle!).
- Negatiivne tu-käsk: standard-sõnastus on non + infinitiiv; asesõna kinnitub infinitivile: Non parlarmi! (Ära räägi minuga!).
- Alternatiivne kõnekeelne vorm "Non mi parlare!" on levinud, kuid formaalne grammatikareegel soovitab "Non parlarmi!".
5) Elideerimine ja l'apostrofo (l')
Kui lo või la seisab vokaaliga algava sõna ees (eriti abi- või sellega ühenduse korral), elideerub see: lo + ho → l'ho.
- L'ho visto. (Ma olen selle näinud.)
- L'hai vista? (Kas sa oled seda näinud?)
Kokkulepe minevikutähega (particiip) — millal partitsip muutub?
Peamine reegel
Kui on kasutusel abi-verb avere (omama) ja otsene asesõna (lo, la, li, le) seisab kohe enne abiverbi, siis minevikupartitsiip muutub (kõlab: nõustub) asesõnaga sugu ja arvulisuselt.
- Ho visto Maria. → L'ho vista. (Ma olen Maria näinud. → Ma olen teda näinud.)
- Abbiamo invitato i ragazzi. → Li abbiamo invitati. (Me kutsusime poisid. → Me kutsusime neid.)
- Hai mangiato le mele? → Le hai mangiate? (Kas sa sõid õunu? → Kas sa neid sõid?)
Erandid / oluline tähelepanek
- Kui asesõna on mi, ti, ci, vi (esimene/teine p), siis partitsiipiga kokkulepet tavaliselt ei tehta: Mi hai visto? (Kas sa mind nägid?) — ei *Mi hai vista* isegi kui kõneleja on naissoost (standard).
- Kui kasutatakse avere, aga asesõna on pärast verbi (Lo ho visto / Ho visto lo — ebasobiv), siis kokkulepet ei tee (see niikuinii ei ole asjakohane, sest asesõna ei eelne). Tavaliselt kirjutatakse l' ho ja partitsiip vastavalt asesõnale: L'ho vista.
- Kui verb kasutab olla (essere) kui abi (nt verbi refleksiivsed või liikumisverbide puhul), siis partitsiip tavaliselt nõustub subjektiga, mitte objekti asesõnaga.
Näide segadustest:
- Ho chiamato mia sorella. → L'ho chiamata. (Õige: 'chiamata' naisena.)
- Mi hai chiamato? (Õige: ei muutu partitsiip.)
Kombineeritud asesõnad: glielo, gliela, ce lo jne.
Kui kaks asesõna ilmuvad koos (nt kaudne + otsene), järjekord ja vormid:
Tavaline järjekord on: kaudne (indirect) + otsene (direct). Mõned ühised kombineeritud vormid:
- mi + lo → me lo (proclitic) / melo (enclitic)
- Me lo dai? (Kas sa annad mulle seda?)
- Dammi il libro → Dammelo! (Anna mulle raamat → Anna see mulle!)
- ti + lo → te lo / telo
- Te lo do. (Ma annan selle sulle.)
- gli/le (kaudne) + lo/la/li/le (otse) → glielo, gliela, glieli, gliele
- Do il libro a Marco. → Glielo do. (Ma annan selle Marcole.)
- ci + lo → ce lo
- Ce lo porti? (Kas sa tood selle meile?)
- vi + lo → ve lo
- Ve lo porterò. (Ma toon selle teile.)
Eripära: esimese asesõna vorm muutub, kui kaks asesõna kokku tulevad
- mi → me, ti → te, ci → ce, vi → ve kui ees on veel teine asesõna (me lo, te lo, ce lo, ve lo).
Näited mitme asesõnaga lausetest
- Ho dato il libro a Marco. → Gliel'ho dato. / Glielo ho dato. (Ma andsin Marcule raamatu. → Ma andsin talle selle.)
- Puoi spiegarmela? → Me la puoi spiegare? (Kas sa võid mulle seda seletada?)
Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida
1. Segadus otsese ja kaudse vahel
- Vale: *Lo do a Marco.* (Kui tahad öelda "annan Marcule".)
- Õige: Gli do il libro. / Glielo do.
2. Mi/ti vs me/te koos teise asesõnaga
- Vale: *Mi lo dai?* (kuigi üksikuna "mi" on okei).
- Õige: Me lo dai? või Melo dai? (proclitic vs enclitic sõltuvalt kontekstist).
3. Unustatakse partitsiibi kokkulepe, kui asesõna eelneb auxiliaarile avere
- Vale: *L'ho visto* kui asesõna viitab naissoo objektile (nt "la signora").
- Õige: L'ho vista. (Ma olen teda näinud.)
4. Vale elisioni jaapositiivne kasutus
- Vale kirjutada *lo ho* eraldi; õige on l'ho (elatsioone rakendades) — L'ho visto.
Lühisõnastik (glossary)
kliti(k) (clitic) — lühike rõhutamata asesõna, mis ei kanna eraldi rõhku ja tavaliselt asetub verbi lähedale (mi, ti, lo jne.).
elision (elision) — hääliku kaotus ja asendus apostroofiga (lo + ho → l'ho).
partitiiv (partitive) — väljendab osa midagi (ne asendab "di + midagi" või "osa sellest").
proclitic / enclitic — proclitic tähendab asesõna enne verbi (Lo vedo), enclitic tähendab asesõna kinnitamisel verbi lõppu (Votalo — *Votalo* on vale; õige näide: Vogliamo vederlo või Voglio vederlo ja Dammelo).
Pikem näidete kogu — kasutus eri kontekstides
Lihtne olevik (presente)
- Ti vedo ogni giorno. (Ma näen sind iga päev.)
- Lo capisco. (Ma saan seda aru.)
- La cerco da stamattina. (Ma otsin teda / seda hommikust.)
- Ci ascoltano. (Nad kuulavad meid.)
- Vi aspettiamo alle cinque. (Me ootame teid viiest.)
Infinitiiv ja modaalverb
- Voglio comprarlo. (Ma tahan selle osta.)
- Devo portartelo domani. (Tahan sulle selle homme tuua.)
- Puoi dirmelo? (Kas sa võid mulle seda öelda?)
Gerund (narratiiv)
- Stavo leggendo il libro quando è arrivato. → Lo stavo leggendo quando è arrivato. (Ma lugesin raamatut, kui ta saabus. → Ma lugesin seda.)
- Leggendolo, ho capito l'errore. (Seda lugedes mõistsin viga.)
Imperatiiv (käsklused)
- Dammi il cellulare! → Dammelo! (Anna mulle telefon!)
- Portalo qui! (Too see siia!)
- Non parlarmi così! / Non mi parlare così! (Ära räägi mulle nii!) — mõlemad vormid on levinud, esimeses on järgitud standardset "non + infinitiv" reeglit.
Minevik (passato prossimo) ja kokkulepe
- Ho visto le tue amiche. → Le ho viste. (Ma nägin sinu sõbrannasid. → Ma nägin neid.)
- Ho comprato il giornale. → L'ho comprato. (Ma ostsin ajalehe. → Ma ostsin selle.)
- Mi hai visto ieri? (Kas sa mind nägid eile?) — partitsiip ei muutu (Mi hai visto), isegi kui kõneleja on naissoost.
Kahe asesõnaga näited (kaudne + otsene)
- Ho dato il regalo a Giulia. → Gliel'ho dato. (Ma andsin kingituse Giuliale. → Ma andsin talle selle.)
- Me lo puoi spiegare? / Puoi spiegarmelo? (Kas sa võid mulle seda seletada?)
- Ce lo hanno detto ieri. (Nad ütlesid meile selle eile.)
Kokkuvõte praktiliste reeglite kujul
- Kasuta lo/la/li/le asendamaks otsest objekti (m.s., f.s., m.pl., f.pl.).
- Aseta asesõna enne pööratud verbi: Lo vedo. Kui on infinitiv või gerund, saab asesõna kinnitada verbile: Voglio vederlo / Vederlo voglio (esinemine), või liita käsklusele: Dammelo.
- Kui asesõna (lo/la/li/le) eelneb abiverbile avere, kohanda minevikupartitsiip sugu ja arvulisuselt: L'ho vista, Li abbiamo invitati.
- Kui on kaks asesõna, ühenda need vastavalt reeglile (me lo, te lo, glielo, ce lo, ve lo). Esimene asesõna muutub sageli rõhutatud vormiks (mi → me, ti → te jne.).
Loodetavasti annab see ülevaate ja selged näited — itaalia otseste asesõnade kasutus on süsteemne ja harjutamisega kiirelt selgeks õpitav. Kui soovid, võin koostada kokkusurutud tabeli kõikide vormide ja näidetega või selgitada konkreetset lauset, mis sind segab.