Partikli ci kasutused

Mis on itaalia partiklit „ci” ja miks seda õppida?

Itaalia keel on tuntud selle poolest, et väikesed klitilised asesõnad (meie keeles sageli "partiklid") kannavad lauses palju tähendust. "Ci" on üks selline väga mitmetähenduslik ja sagedane sõna. Sõltuvalt kontekstist võib "ci" tähendada:
- kohamäärsõna "seal/sinna" (there),
- kaudset asesõna "meile" (a noi),
- refleksiivset/reciprocal-asesõna "meie ennast/meie üksteist" (ci come riflessivo),
- osa paljudest pronominaalsetest (pronominal) verbidest (pensarci, metterci, volerci jne),
- osa eksistentsiaalsetest või impersonalsetest konstruktsioonidest (c'è, ci sono, ci vuole),
- klitiliste asesõnade kombinatsioonides (ce lo, ce la, ce ne jne — kus "ci" muutub sageli "ce"-ks).

Selles artiklis selgitan iga põhitähendust, kuidas "ci" lauses paikneb, kombinatsioone teiste asesõnadega ja tavapäraseid vigu. Näited on peamiselt itaalia keeles ja järel lihtne eesti keelne tõlge.

Millal kasutada "ci"? Peamised kasutused

1) "Ci" kui kohaline määrsõna = "seal", "sinna" (there / to there)

Selgitus
"Ci" asendab tavaliselt eessõnalisi fraase, mis tähistavad kohta (a/in/su/da + koht). Kasutatakse verbidega nagu andare, venire, stare, abitare, essere jms. "Ci" on klitiline (tuleb enne pööratud verbi või kinnitava käskluse lõppu).

Näited
- "Vado a Roma domani." — "Ci vado domani." (Ma lähen sinna homme.)
- "Sei stato a Firenze l'anno scorso?" — "Sì, ci sono stato l'anno scorso." (Jah, ma olin seal eelmisel aastal.)
- "Metti il libro sul tavolo." — "L'ho messo sul tavolo." / (ka) "Ci ho messo il libro." (Panin selle sinna / lauale.)
- "Non ci voglio andare." (Ma ei taha sinna minna.)
- "Preferisco andarci in treno." — "Voglio andarci in treno." (Eelistan sinna rongiga minna.)

Võrdlus: "ci" vs "lì/là"
- "Lì" ja "là" on tavapärased kohamäärsõnad ja asuvad tavaliselt lause lõpus: "Vado lì domani." (Ma lähen sinna homme.)
- "Ci" on klitik ja seisab enne pööratud verbi või kinnitava käskluse lõpus: "Ci vado domani." Mõlemad väljendavad sarnast mõtet, aga paigutus muutub.

Selgitus
Kui lauses on kaudne objekt "a noi" (to us), siis seda saab asendada klitilise "ci"-ga.

Näited
- "Ci hanno dato un regalo." (Nad andsid meile kingituse.)
- "Ci hanno telefonato ieri." (Nad helistasid meile eile.)
- "Portaci il pane, per favore." (Too meile leiba, palun.)
- Kiire kombinatsioon: "Ce lo hanno dato." = "They gave it to us." ("Ce" = "ci" euphonic vorm + "lo" o-direct.)

Oluline märkus
Kui räägid inimesest, keda asendad, tuleb kasutada personaalseid kaudseid asesõnu (mi/ti/gli/le/ci/vi/gli) vastavalt grammatiliselt, aga "ci" siin tähendab alati "meile". Näiteks: "Hai parlato a Maria?" — õige vastus "Le hai parlato?" (Sa rääkisid Mariale? — Jah, talle rääkisin). "Ci hai parlato?" tähendaks pigem "Sa rääkisid seal/või sellest?" (seega võib tekitada segadust)

Selgitus
"Ci" võib olla lihtne refleksiivne asesõna esimese pöördkonna arvule (noi). Kasutatakse nii refleksiivsetes kui ka vastasmõju (reciprocal) tegudes: "meie peseme end" või "meie kohtume üksteisega".

Näited
- "Ci laviamo ogni mattina." (Me peseme end iga hommik.)
- "Ci vediamo domani alle otto." (Me näeme üksteist homme kell kaheksa.)
- "Ci siamo incontrati in piazza." (Me kohtusime väljakul.)
- "Ci abbracciamo" (Me kallistame üksteist.)

Tähelepanu erinevusele kaudse "ci"-ga
- "Ci laviamo le mani." — tavaliselt refleksiivne: "Me peseme oma käsi."
- "Ci hanno lavato le mani." — kui subjekt on "nemad", siis "ci" on "meile": "Nemad pesid meile käed." (Ebaharilik, kuid näitab erinevust.)

Selgitus
Paljud verbid võtab eessõna "a" või "in" (pensare a, credere a, contare su, interessarsi di vms). Kui viidatud on asi/idee/koht (mitte inimene), saab selle fraasi asendada "ci"-ga. Sagedased verbid: pensarci, crederci, contarci, tenerci, entrarci.

Näited
- "Hai pensato al problema?" — "Sì, ci ho pensato." (Kas sa mõtlesid probleemile? — Jah, ma mõtlesin sellele.)
- "Credi alla sua storia?" — "No, non ci credo." (Kas sa usud tema juttu? — Ei, ma ei usu seda.)
- "Conti su di me?" — "Sì, conto su di te." / "Ci conto." (Kas sa loodad/minn? — Jah, ma loodan.)
- "Ci tieni a questo lavoro." (Sa hoolid sellest töökohast / see on sulle tähtis.)

Täpsustus inimeste puhul
Kui eessõna "a" tähistab isikut, on tavalisem kasutada isikulist kaudset asesõna (gli/le):
- "Hai parlato a Marco?" — "Gli hai parlato?" (Õige: kas sa rääkisid Markoga?)
Kas "Ci hai parlato?" on võimalik? Selline kasutus esineb kõnekeeles, kui räägitakse "kas sa mõtled (sellele) inimesele?", kuid grammatiliselt ohutum on kasutada "gli/le".

Selgitus
- "C'è / Ci sono" = "There is / there are". Tegelikkuses on see "ci + essere" kokkutõmmis.
- "Volerci" ja "metterci" on pronominaalsed verbid, mida kasutatakse aja või ressursi vajamise väljendamiseks:
- "Ci vuole" (singular) = "on vaja / võtab" (It takes (it is necessary)).
- "Ci vogliono" (plural) = "on vaja (pl)".
- "Ci metto" (esimene isik) = "minul võtab (aega)" — räägib sellest, kui kaua sina vajad millegi tegemiseks.

Näited
- "C'è un problema." (On probleem.)
- "Ci sono tre sedie nella stanza." (Toas on kolm tooli.)
- "Per fare la torta ci vuole molta pazienza." (Selle kooki tegemiseks on vaja palju kannatust.)
- "Per andare al lavoro ci vogliono venti minuti." (Tööle minekuks kulub 20 minutit.)
- "Io ci metto mezz'ora per arrivare." (Mul kulub pool tundi kohalesõiduks.)
- Minevikus: "Ci è voluto un mese." (Võttis ühe kuu.) / "Ci sono volute tre settimane." (Võttis kolm nädalat.)

Selgitus
Kombinatsioon "ci si" kasutatakse impersonal-sihiline ("si impersonale") koos kohalise tähendusega: "In Italia ci si mangia bene" — "In Italy, one eats well" / "It is possible to eat well in Italy".

Näited
- "In Italia ci si mangia bene." (Italys süüakse hästi — üldistus.)
- "In questo negozio ci si trova quello che serve." (Selles poes leiab, mida vaja.)

Selgitus
Euphonic (häälduslik) põhjusel muudetakse sageli "ci" vormi "ce" enne teisi objektasesõnu (lo, la, li, le, ne). Need liitvormid on väga sagedased ja tähtsad.

Näited
- "Hai il libro?" — "Sì, ce l'ho." (Kas sul on raamat? — Jah, mul on see.)
- "Mi porti il documento?" — "Te lo porto?" / "Te lo porto." / kui meie peale: "Ce lo porti?" — "Ce lo porti, per favore?" (Kas sa tuuaid selle meile?)
- "Quante mele ci sono?" — "Ce ne sono tre." (Mitu õuna on? — On kolm.)
- "Ce la fai?" — "Sì, ce la faccio." (Sa saad sellega hakkama? — Jah, ma saan.)

Murdepunkt
- "Ci lo" ei ole korrektne; õige on "ce lo". Sama reegel kehtib "ce la", "ce li", "ce le", "ce ne".

Selgitus
Paljud verbid muutuvad itaalia keeles pronominaalseteks, kui lisada "ci" — see muudab nende tähendust (või vajab seda tähenduse täpsustamiseks). Neid tuleb õppida koos verbiga.

Tavalised näited ja tõlge
- pensarci — "Ci penso domani." (Ma mõtlen selle peale homme.)
- crederci — "Ci credo." (Ma usun seda / usun sellesse.)
- contarci — "Ci conto." (Ma loodan selle peale / loodan.)
- tenerci — "Ci tengo molto a questa amicizia." (See sõprus on mulle väga oluline.)
- entrarci — "Non c'entra niente." (Sellega pole midagi pistmist.)
- vedercisi — "Non ci vedo bene." (Ma ei näe hästi / ei saa hästi aru.)
- starci — "Non ci sto." (Ma ei nõustu / ma ei mahu/ ei sobi.)
- farcela — "Ce la farò." (Ma saa/ teen selle ära.)

Põhireeglid
- Enamasti seisab "ci" enne pööratud verbi: "Ci vado."
- Kompoundaegadel (passato prossimo vb) läheb "ci" abi- (auxiliary) verbi ette: "Ci siamo divertiti." (Me lõbutsesime.)
- Infinitiiviga võib "ci" olla liidetud infinitivile (= väga levinud) või panna enne abiverbi: "Voglio andarci." või "Ci voglio andare." Mõlemad on grammatiliselt korrektsed; liidetud vorm on sagedane kõnekeeles.
- Kinnitatud käskluse (affirmative imperative) korral kleepub "ci" verbi lõppu: "Portaci il pane!" (Too meile leib!). Negatiivis: "Non ci andare!" (Ära mine sinna!)

Näited
- "Ci vado domani." (Enne pööratud verbi.)
- "Ci siamo stati la settimana scorsa." (Enne abi-verb.)
- "Voglio andarci stasera." / "Ci voglio andare stasera." (Infinitiiviga liidetav või eelnev.)
- "Portaci il cellulare." / "Non ci andare!" (Imperative)

Kahe või enama asesõna järjestus
Kui lauses on kaks asesõna (näiteks kaudne + otsene), järgitakse kindlat järjekorda ja "ci" muutub sageli "ce" euphony pärast: "Ce lo porti?" (Sa tood selle meile?).

1) "Ci" ja "ne" segiajamine
- Vale: "Ci ho bisogno." (Vale kasutus.)
- Õige: "Ne ho bisogno." (Mul on sellest vaja / I need it.)
Selgitus: "ne" asendab eessõnalist fraasi "di + midagi" (näiteks ho bisogno di qualcosa), samas kui "ci" asendab "a/in/su/da + midagi" või tähistab kohta.

Klitik — lühike, pööratud verbaalse paigutusega asesõna, mis ei kanta rõhku (näiteks "ci", "lo", "mi").

Refleksiivne asesõna — asesõna, mis viitab tagasi lause subjektile (ma pesen ennast = mi lavo; meie peseme end = ci laviamo).

Pronominaalne verb — verb, mis nõuab või kasutab pronominaalset asesõna (näiteks "pensare" -> "pensarci"). Tavaliselt muudab see verbi tähendust või fokuseerib seda.

Ne — asesõna, mis asendab eessõnalist fraasi "di + midagi" või näitab osa/mahtu ("ne ho due" = mul on neid kaks).

"Ci" on väike, aga mitmekülgne osa itaalia keelest: ta võib olla "seal/sinna" (kohaline), "meile" (kaudne asesõna), refleksiivne "meie", osa pronominaalsetest verbidest ja impersonalsetest konstruktsioonidest ning ta kombineerub tihti teiste asesõnadega (muutes end "ce"). Parim viis õppimiseks on:
- pöörata tähelepanu sagedastele verbidele: pensarci, crederci, contarci, tenerci, metterci, volerci, entrarci, farcela;
- harjutada asesõna paigutamist erinevates aegades (enamasti enne pööratud verbi, kuid enne abi-verb ka compound-tenses; käsus kleepub peale verbi);
- eristada, millal kasutada "ci" ja millal "ne" ning millal tuleb kasutada isikulisi kaudseid asesõnu (gli/le) inimestele.

Kui oled harjutanud neid põhikasutusi ja vaadanud palju näitelauseid, muutub "ci" kasutamine palju loomulikumaks. Hüppa edasi itaalia tekstide ja kõne juurde ning pööra tähelepanu fraasidele nagu "ci sono", "ci vuole", "ci penso", "ce l'ho" — need esinevad iga päev.