Passato prossimo ja imperfetto

Mis on "passato prossimo" ja "imperfetto"?

Itaalia keel kasutab minevikku peamiselt kahe ajavormi abil: passato prossimo ja imperfetto. Mõlemad tähistavad minevikus toimunud sündmusi, kuid neil on erinev funktsioon ja tähendus.

- Passato prossimo: koosneb abiverbist (avere või essere) + participio passato (mineviku osastav). Kasutatakse lõpetatud, konkreetsete või kordumatute tegevuste jaoks ("ma tegin selle ära").
- Imperfetto: lihtminevikuvorm (üheosaline), mida kasutatakse tausta, kestvate või harjumuslike tegevuste, kirjelduste ja sisemiste seisundite kirjeldamiseks.

Eesti keeles ei ole alati eraldi vaste kummalegi: tihti vastab mõlemale ainsuses olev minevik (nt "sõin"), kuid itaalia valiku annab kontekst (kas tegevus oli ühekordne või kestis, kas see on taust või sündmus). See on peamine põhjus, miks itaalia minevikuvalikut õppida.

Kuidas moodustatakse?

Passato prossimo — moodustamine

Passato prossimo = abiverb (avere või essere) (olevikus) + participio passato (mineviku osa).

- Avere (olevik): ho, hai, ha, abbiamo, avete, hanno
- Essere (olevik): sono, sei, è, siamo, siete, sono

Regulaarsete verbide participio passato:
- -are → -ato (parlare → parlato)
- -ere → -uto (credere → creduto) — palju -ere-verbe on ebaühtlase lõppuga
- -ire → -ito (dormire → dormito)

Näited:
- Ho mangiato una mela. — Sõin õuna.
- Sei andato al cinema? — Kas sa läksid kinno?
- Siamo arrivati tardi. — Me jõudsime hilja. (siin: partecipio passato 'arrivati' nõustub subjektiga)

Märkus abiverbi valikust
- Enamik transitiivseid (võtavad otsest objekti) tegusõnu kasutab avere't: Ho visto un film. — Ma nägin filmi.
- Liikumist või olekumuutust väljendavad intransitiivsed verbid tavaliselt kasutavad essere't: Sono andato, è nato, siamo usciti.
- Refleksiivsed (ennast puudutavad) verbid kasutavad alati essere't: Mi sono svegliato/a. — Ma ärkasin.

Osavõlg ja nõustumine
- Kui kasutad essere't, peab partecipio passato nõustuma soo ja arvuga: Lei è andata (naine), Loro sono arrivati (mitu meest või segarühm).
- Kui kasutad avere't, participio ei tavaliselt ei nõustu subjektiga; küll aga nõustub see siis, kui otsene asesõna (la, lo, li, le) asetub enne abiverbi: La torta? L'ho mangiata. — Tort? Ma sõin selle ära. (mänguline sõnastus: "L'ho mangiata" = "Ma sõin selle (kooki) ära"; participio 'mangiata' nõustub 'l''ga = feminiin)

Imperfetto — moodustamine

Imperfetto moodustatakse ühest tüvest + lõppudest. Tüvi tuleb tavaliselt tuletada oleviku 'noi' vormist ilma '-amo':

Lõpud: -vo, -vi, -va, -vamo, -vate, -vano

Näited kolmelt rühmalt:
- parlare: parlavo, parlavi, parlava, parlavamo, parlavate, parlavano
- credere: credevo, credevi, credeva, credevamo, credevate, credevano
- dormire: dormivo, dormivi, dormiva, dormivamo, dormivate, dormivano

Erand: essere on ebatavaline: ero, eri, era, eravamo, eravate, erano

Näide:
- Da bambino giocavo sempre in giardino. — Lapsepõlves mängisin ma alati aias.
- Era una giornata calda. — Oli soe päev.

Millal kasutada passato prossimo?

Peamised juhtumid

1) Lõpetatud, konkreetne tegevus (üks konkreetne sündmus või tegevus).
- Ho studiato per due ore ieri. — Eile õppisin kaks tundi.

2) Järjepidev tegevus (sündmuste loetelu või järjestus):
- Sono entrato, ho salutato tutti e ho spento la luce. — Ma astusin sisse, tervitasin kõiki ja lülitasin valguse välja.

3) Tegevus, mis katkestab teise kestva tegevuse (interruption):
- Mentre guardavo la TV, è squillato il telefono. — Kui ma televiisorit vaatasin, helises telefon (telefon katkestas vaatamise).

4) Muutuse või uue olukorra saabumine:
- All'improvviso è cominciato a piovere. — Äkitselt hakkas vihma sadama.

Korduvad ajamäärused, mida sageli kasutatakse passato prossimo'ga: ieri, stamattina, l'anno scorso, una volta, subito, all'improvviso, poi.

Millal kasutada imperfetto?

Peamised juhtumid

1) Taust või kirjeldus minevikus (kuidas asjad olid):
- Era una casa vecchia e aveva il giardino. — See oli vana maja ja tal oli aed.

2) Kestvad või pooleli olnud tegevused ("midagi, mis kestis"):
- Leggevo un libro quando è arrivato Marco. — Ma lugesin raamatut, kui Marco saabus.

3) Harjumuslikud tegevused ("used to" / tavapärasus minevikus):
- Da giovane andavo in bicicletta ogni giorno. — Noorena sõitsin igapäevaselt rattaga.

4) Sisemised seisundid: mõtted, tunded, soovid, oskused:
- Volevo un gelato. — Tahtsin jäätist.
- Pensavo che fosse una buona idea. — Ma arvasin, et see oli hea idee.

5) Tunnid, vanus, ilm (taustinfo):
- Erano le sette. — Kell oli seitse.
- Avevo dieci anni. — Ma olin kümneaastane.
- Pioveva. — Sajab vihma / Sadama hakkas (taust).

Tüüpilised sõnad imperfetto juures: spesso, sempre, ogni giorno, da bambino, tutte le sere, generalmente.

Kuidas kasutada mõlemat korraga? (Taust vs sündmus)

Itaalia keeles on väga levinud kombinatsioon: imperfetto loob tausta või kestva tegevuse, passato prossimo kirjeldab selle tausta sisse asetuvat täpset sündmust.

Näited:
- Mentre studiavo, il mio amico è arrivato. — Kui ma õppisin (see kestis), mu sõber saabus (üks konkreetne sündmus).
- Pioveva da ore quando siamo usciti. — Vihma oli sadanud tunde, kui me välja läksime (taust kestis; väljaminek = konkreetne tegevus).

Samuti: järjestus, kus mitu lõpetatud tegevust on kirjas, kasutab passato prossimo:
- Ho preso il treno, sono arrivato a Roma, ho trovato l'albergo. — Võtsin rongi, jõudsin Rooma, leidsin hotelli.

Verbid, mille tähendus muutub sõltuvalt vormist

Mõned verbid muudavad tähendust oluliselt, kui neid kasutatakse passato prossimo's või imperfetto's.

- conoscere:
- L'ho conosciuto ieri. — Ma kohtusin temaga eile. (kohtumine = konkreetne sündmus, passato prossimo)
- Lo conoscevo da anni. — Ma tundsin teda juba aastaid. (tema tundmine = püsiv seisund, imperfetto)

- sapere:
- Ho saputo la notizia ieri. — Ma kuulsin uudist eile (sain teada; hetkeline teadmine).
- Sapevo la notizia. — Ma teadsin juba uudist (püsiv fakt/teadmine).

- volere:
- Ho voluto parlare con te. — Ma tahtsin (ja proovisn või otsustasin) sinuga rääkida (sageli kogu tegevuse lõpetatud)
- Volevo parlarti. — Ma tahtsin sinuga rääkida (soov kestis või oli taustal).

- potere:
- Non ho potuto venire. — Ma ei saanud (ei õnnestunud) tulla. (ei suutnud, katse ebaõnnestus)
- Non potevo venire ieri. — Ma ei saanud eile tulla (mul polnud võimalik / oli takistus).

- dovere:
- Ho dovuto lavorare. — Pidin töötama (ja töötasin).
- Dovevo lavorare, ma non ci sono andato. — Ma pidin töötama, kuid ma ei läinud (kohustuse peale ei pruukinud teostuda).

Need erinevused on väga kasulikud, et väljendada, kas midagi tegelikult juhtus või oli lihtsalt kavas/soov.

Vali abiverbi (essere või avere) — reeglid ja näited

Lihtsad juhised

- Avere kasutavad enamik tegusõnu (eriti transitiivsed): Ho letto il libro. — Lugesin raamatu.
- Essere kasutavad liikumist, saabumist/väljumist, sünnitust/surma, jäämist ja refleksiivsed verbid: Sono nato nel 1990. — Sündisin 1990. aastal.
- Refleksiivsed (mi, ti, si, ci, vi) ja pöördelised struktuurid kasutavad alati essere't: Mi sono lavato.

Osapooled ja nõustumine (agreement)

- Essere + participio passato nõustub subjektiga: Lucia è partita. / I ragazzi sono partiti.
- Avere + participio passato tavaliselt ei nõustu, välja arvatud kui otsene objekti-asendaja (la, lo, li, le) asetub enne abiverbi: Le ho chiamate. — Ma helistasin neile. (tritt: 'chiamate' vastab 'le')

Tüüpilised märksõnad, mis aitavad valida

Passato prossimo sageli koos:

ieri, stamattina, l'anno scorso, una volta, subito, all'improvviso, poi, questa mattina (kui sündmus just toimus)

Imperfetto sageli koos:

sempre, spesso, ogni giorno, da bambino, mentre, tutte le sere, generalmente, di solito

Näited paarisõnadega:
- Ieri ho telefonato a Marco. — Eile helistasin Marcole. (passato prossimo)
- Quando ero piccolo, andavo in piscina ogni giorno. — Kui ma olin väike, käisin iga päev basseinis. (imperfetto)

Levinud vead ja kuidas neid vältida

1) Kasutamine imperfetto asemel, kui tegevus oli ühekordne ja lõpetatud.
- Vale: Quando ero a Roma, ho visto il Colosseo ogni giorno. (kui mõtled, et nägid iga päev, on see okei; kuid kui mõtled "Üks kord nägin" siis peab olema: "Una volta ho visto il Colosseo.")
2) Unustamine, et participio passato nõustub essere'ga.
- Vale: Lei è andato. (vale vorm, kui subjekti soost ei võetud arvesse)
- Oikea: Lei è andata. — (naine läks)
3) Segi ajamine verbi tähenduste osas (conoscere/sapere jne.). Vaata eelnevaid näiteid.
4) Vale abiverbi valik: palju vigu tekib, kui reflexive verbide puhul kasutatakse avere't.
- Vale: Mi ha svegliato alle sette. (vale; õige on Mi sono svegliato/a alle sette.)

Kiirviide (summary) — millal kasutada kumbagi?

Glosaar (lühidalt selgitused)

- Participio passato = mineviku osa (nt parlato, mangiato, scritto).
- Ausiliare = abiverb (essere või avere) used to form compound tenses.
- Transitivo = tegusõna, mis võtab otsese objekti (vt avere puhul).
- Intransitivo = tegusõna, mis ei võta otsest objekti (tihti usare essere).
- Imperfetto = ebaühtlane minevik (background, kestvus, harjumus).
- Passato prossimo = liitminevik (konkreetne, lõpetatud sündmus).

Lõppsõna ja soovitused õppimiseks

- Kuula palju itaalia keelt (lood, jutustused): rääkimises kasutatakse sageli imperfetto't tausta loomiseks ja passato prossimo't sündmuste kirjeldamiseks.
- Harjuta lauseid, kus mõlemad vormid esinevad koos (näited: mentre + imperfetto + passato prossimo).
- Pane tähele verbe, mille tähendus muutub ajavormi järgi (conoscere, sapere, volere, potere, dovere).

Palju näiteid praktikas aitab taju arendada — iga kord, kui tõlgid eesti lauseid itaalia keelde, küsi endalt: kas see tegevus on lõpetatud konkreetne sündmus (passato prossimo) või taust/harjumus/kestvus (imperfetto)?