Passiivne/impersonaalne si - itaalia Grammar

Mis on passiivne ("si passivante") ja impersonaalne ("si impersonale") si itaalia keeles?

Lühike selgitus

Itaalia keeles kasutatakse väikest asesõna si mitmel viisil. Kaks tähtsamat on:

- si impersonale (impersonaalne si): väljendab üldist või ebamäärast tegijat – eesti keelde tõlgitakse sageli „inimest/rahvast/pealehakkamist“-tähenduses (näiteks „si räägib“, „si süüakse“ = „räägitakse“, „süüakse“).
- si passivante (passiivne si): kasutatakse, et moodustada passiivsust ilma "essere + participio" struktuurita: rõhk on tegevusel või selle objektil, tegijat ei nimetata (näiteks "si vendono libri" = „raamatuid müüakse").

Kuigi need kaks katavad sarnaseid olukordi (mõlemad ei too esile tegijat), erinevad nad grammatikaliselt ja kasutuselt – allpool selgitan eraldi, kuidas ja millal kumbki moodus sobib.

Kuidas nad erinevad?

- Si impersonale: tavaliselt 3. p. ains. (presente: si parla, si mangia) ja kasutatakse vaikiva, üldise tähenduse andmiseks, sageli koos mitte-transitiivsete verbidega või ilma selgesõnalise otsese objektita.
Näide: Si parla molto in questa città. (Selles linnas räägitakse palju.)

- Si passivante: kasutatakse peamiselt transitiivsete tegusõnadega, kui lauses on otsene objekt väljendatud — verb nõustub selle objekti arvuga: kui objekt on ainsus, kasutatakse 3. p. ains.; kui objekt on mitmuses, kasutatakse 3. p. mitm. (presente: si vende la casa / si vendono le case).
Näide: Si vendono case. (Maju müüakse.)

Mõnikord kattuvad väljendid (näiteks "In Italia si mangia bene" on pigem impersonaalne), aga ühine nipp on: kui verb on transitiivne ja pärast verbi tuleb nimisõna, vaata selle arv (sg/pl) — verb järgneb sageli sellele arvule.

Millal ja miks kasutada si-passivante või si-impersonale?

Põhikasutused

- Üldised väited või tava: Si usa il pubblico trasporto in città. (Linnas kasutatakse ühistransporti.)
- Teadmata või ebaoluline tegija: Si è detto che... (On öeldud, et...)
- Juhised ja sildid (ametlik/kirjalik register): Si prega di non fumare. (Palutakse mitte suitsetada.)
- Reklaam ja teated: Si vendono prodotti tipici. (Müüakse kohalikke tooteid.)
- Asendamiseks passiivsele lausetele, kui agentit ei mainita: Si è approvata la legge. (Seadus kiideti heaks.)

Millal eelistada klassikalist passiivi (essere + participio)?

- Kui tahad selgelt nimetada agenti (kes tegi teo): La legge è stata approvata dal Parlamento. (Seadus kiideti parlamendi poolt.)
- Kui lause on keerulisem ja vajab selget sõnajärge või rõhutamist: L'ordine è stato inviato ieri. (Tellimus saadeti eile.)

Si-passivante on tihti lühem, neutraalsem ja levinud infotekstides, juhistes ja igapäevases kõnes; essere+participio on formaalsem ja sobib siis, kui tegija tuleb välja tuua.

Kuidas moodustada si-konstruktsioone? (olevik, olevik, osastused)</b]

Presente (olevik, praegune tegevus)

Reegel transitiivsete verbidega (objekti arv määrab verbaalse arvu):
- Objekt ainsus: si + 3. p. ains. + ...
Näide: Si vende la casa. (Müüakse maja.)
- Objekt mitmus: si + 3. p. mitm. + ...
Näide: Si vendono le case. (Müüakse maju.)

Reegel intransitiivsete verbidega või üldise väitega:
- Si + 3. p. ains. (sõltumata sellest, kas mõtted on mitmuses):
Näide: In questo paese si lavora molto. (Selles riigis töötatakse palju.)

Passato prossimo (täisminevik) ja acordanza (kokkulepe)

- Si + essere (3. p. sgl/pl) + participio minevikus; participio võib nõustuda subjektiga (see subjekt on otsene objekt algses aktiivses lauses).
Näited:
- Si è venduta la casa. (Müüdi maja.) — participio 'venduta' nõustub 'la casa' (fem. sg).
- Si sono vendute le case. (Müüdi majad.) — 'vendute' nõustub 'le case' (fem. pl).

- Kui verb on intransitiivne (ei võta otsest objekti), siis kasutatakse sageli 3. p. ainsust: Si è parlato molto ieri. (Eile räägiti palju.)

Märkus: igapäevases kõnes näeb ka lihtsamaid variante (nt "si è visto" vastuseks "si sono visti"), kuid kirjakeeles ja formaalsemas kõnes on soovitatav järgida ülaltoodud kokkuleppe reegleid.

Palju näiteid (lihtsast keeruliseeni) ja tõlked eesti keelde

Si impersonale (üldine/impersonal): intransitiivsed või üldised laused

- Si parla molto di politica. (Räägitakse palju poliitikast.)
- In Italia si mangia bene. (Itaalias süüakse hästi.)
- Qui si insegna l'inglese. (Siin õpetatakse inglise keelt.)
- Si lavora fino alle sei. (Tööd tehakse kuni kuueeni.)

Si passivante (passiivne si): transitiivsed verbid + objekt — verb nõustub objekti arvuga

- Si vende una casa. (Müüakse ühte maja / maja on müügil.)
- Si vendono case. (Müüakse maju.)
- Si legge il giornale ogni mattina. (Iga hommik loetakse ajalehte.)
- Si leggono molti giornali. (Loetakse palju ajalehti.)

Passato prossimo (si + essere + participio; kokkulepe objektiga)

- Si è venduta la casa. (Müüdi maja.)
- Si sono vendute le case. (Müüdi majad.)
- Si è parlato molto ieri. (Eile räägiti palju.) — intransitiivne: tavaliselt ainsus.
- Si sono viste molte persone alla festa. (Peol nähti palju inimesi.) — transitiivne + mitmus -> mitmuse kasutus.

Negatiivne vorm ja moodused

- Non si fuma. (Siin ei suitsetata.)
- Non si vendono più biglietti. (Pileteid enam ei müüda.)
- Non si può entrare senza permesso. (Ilma loata ei tohi sisse minna.)

Käsud / sildid (ametlikud väljendid)

- Si prega di non fumare. (Palume mitte suitsetada.)
- Si consiglia la prenotazione. (Soovitatakse broneeringut.)
- Si raccomanda di indossare la mascherina. (Soovitatakse maski kanda.)

Kloonide / käänatud asesõnade (clitics) paigutus si-konstruktsioonis

Kui otseobjektiks on asesõna (lo, la, li, le jne), asetatakse see sageli enne si: "Lo si mangia", "La si trova".

Näited:
- La pizza? La si mangia subito. (Pitsa? Seda süüakse kohe.)
- Il problema? Lo si risolve così. (Probleemi? Nii see lahendatakse.)

See järjekord (asesõna + si + verb) on standardne kliitiliste asesõnade kooslus passiivses/impersonaalses konstruktsioonis.

Kuidas eristada si-d teisi tähendusi (refleksivne si, rekiproonne si jne)?

Refleksiivne või rekiproonne si vs impersonal/passiv si

- Refleksiivne: si viitab samale isikule, kes tegevuse sooritab ("Marco si lava" = Marco peseb ennast).
- Rekiproonne: si tähendab üksteist ("Si amano" = nad armastavad üksteist).
- Impersonaalne/passiv: si ei viita isikule, tegevus on üldine või objektiivsem ("Si lavora molto" = tööd tehakse palju / inimesed töötavad palju).

Kuidas eristada praktiliselt:
- Kui lauses on isik nimega subjekt (Marco, Maria), siis si on tõenäoliselt refleksiivne: Marco si veste. (Marco riietub.)
- Kui objekt on nimisõna pärast verbi ja verb on transitiivne ning nõustub objekti arvuga (si lavano le mani), siis on tõenäoliselt passivantiivne kasutus: (Käsi pestakse / käsi pestakse palju) — tõlge: "Pestakse käsi."
- Kontekst: kui lause tähendus küsib "kes?", ja vastus on "keegi/üldsus", siis impersonal si.

Tavalised vead ja nipid, mida vältida

- Vale arvuline vastavus (presente): "Si vende le case" on vale; õige on "Si vendono le case" (sest "le case" on mitmus).
- Segi ajamine refleksiivse si-ga: "Si lava" võib tähendada "tema peseb ennast" või "inimesed pesevad" — vaata konteksti.
- Vale auxilaar verbi osas minevikus: ära kasuta *"si ha venduto"; õige on "si è venduta" (si + essere + participio) passiivse tähenduse puhul, eriti kui tegemist on transitiivse verbiga ja konkreetse objektiga.
- Aseksid (clitics): ära pane asesõna valele poole verbist; õige on "La si mangia", mitte *"Si la mangia" (näited: "La si trova" = seda leidub / seda leitakse).
- Ärge kasutage si passivante'it kui tegemist on selgelt nimetatud tegijaga, kelle soovite lauses välja tuua — sel juhul eelistage "essere + participio + da ...".

Võrdlus eesti keelega (kuidas si kääne meenutab eesti struktuure?)

- Eesti passiiv ja impersoon on tihti väljendatud verbide lõppudega -akse/-atakse (nt "räägitakse", "müüakse"). Itaalia si teeb sarnast tööd: "Si parla" = "räägitakse", "Si vendono" = "müüakse".
- Erinevus: itaalia si nõuab sageli verbaalset kokkulepet objekti arvuga (si vende vs si vendono), samas kui eesti passiiv ei muuda verbi personi nii nähtavalt (räägitakse vs räägitakse ikka). Eesti passiiv ei kasuta asesõna vastet.

Näited paralleelina:
- Itaalia: Si parla italiano. — Eesti: (Siin) räägitakse itaalia keelt.
- Itaalia: Si vendono libri. — Eesti: Raamatuid müüakse.

Lõpetuseks: kokkuvõte ja praktilised reeglid meeldejätmiseks

- Kui tahad öelda, et midagi tehakse üldiselt või keegi ei ole tähtis, kasuta si impersonale (tavaliselt 3. p. ains.).
- Kui verb on transitiivne ja lauses on otsene objekt, siis si passivante nõustub selle objekti arvuga (si + 3. p. sgl/pl).
- Minevikus moodusta si + essere + participio; participio sageli nõustub lause 'subjektiga' (mis on tegelikult objekti rolli täitev nimisõna).
- Kui tahad nimeliselt välja tuua, kes midagi teeb, kasuta tavalist passiivi "essere + participio + da ..." või nimetatud tegijat.

Lõppsõna: Itaalia "si" on väga kasulik ja sageli esinev konstruktsioon. Alusta lihtsatest näidetest (si parla, si vende) ja õpi järk-järgult eristama, kui verb on transitiivne ja kui mitte. Harjutades märkad kiiresti, millal kasutatakse ainsust ja millal mitmust ning kuidas minevikus participio kokku lepib.

Lühisõnastik (glossary)

- transitiivne verb: verb, mis võtab otsese objekti (it. verbo transitivo). (näide: vendere „müük", vedere "näha")
- intransitiivne verb: verb, mis otsest objekti ei võta (it. verbo intransitivo). (näide: dormire "magab", arrivare "saabub")
- participio passato (minevikupartitsiip): nt venduto, parlato, visto
- essere + participio: tavaline passiivi moodus itaalia keeles (nt La lettera è stata inviata = Kirjasaadetis on saadetud).