Subjunktiiv ajalistes ja eesmärgilistes alalausetes

Itaalia subjunktiiv (congiuntivo) ajalis- ja eesmärgilausetes

See artikkel selgitab lihtsas keeles, milleks ja millal kasutatakse itaalia subjunktiivi (congiuntivo) ajalistes (time) ja eesmärgilistes (purpose) alalause(tes). Vaatame, kuidas subjunktiiv moodsid moodustuvad, millised sidesõnad subjunktiivi nõuavad ning milliseid vigu tavaliselt tehakse. Näited on peamiselt itaalia keeles ja iga näite järel on eestikeelne tõlge.

Mis on subjunktiiv ja miks seda vaja on?

Subjunktiiv (itaalia congiuntivo) on kõneviis, mida kasutatakse itaalia keeles siis, kui lauses on ebatõenäosust, soovi, tunnet, kahtlust, eesmärki või sündmust, mida ei peeta veel faktiliseks. Ajalis- ja eesmärgilause(n)tes on subjunktiiv oluline eelkõige kahe olukorra tõttu:

- Eesmärgilausetes: kui väljendatakse eesmärki või soovi ("et ..."), eriti kui alalause subjekt erineb põhilauses olevast subjektist (kasutame tihti affinché / perché + subjunktiiv või in modo che + subjunktiiv).
- Ajalis- ja ajalis-olukordades: mõni ajali konjuktsioon (eriti prima che = "enne kui") nõuab subjunktiivi, sest tegevus on oodatav või veel mitte-teostunud ning loetakse tingimuslikuks/ootavaks.

Kuidas congiuntivo moodustub? Peamised ajavormid ja näited

Itaalia subjunktiivil on neli põhi­vormi, mida kõige sagedamini kohtad:

- Congiuntivo presente (olemuslik/mitte-möödunud; kasutatakse praegu või tuleviku suhtes)
- Congiuntivo imperfetto (minevikus toimuv, "tulevik minevikus")
- Congiuntivo passato (present subjunktiivi abil moodustatud mineviku-eelnev tegevus)
- Congiuntivo trapassato (mineviku-eelnev minevik — subjunctive pluperfect)

Näited regulaarsete verbide puhul (parlare, temere, partire):

- Congiuntivo presente
- parlare: che io parli, che tu parli, che lui/lei parli, che noi parliamo, che voi parliate, che loro parlino
- temere: che io tema, che tu tema, che lui/lei tema, che noi temiamo, che voi temiate, che loro temano
- partire: che io parta, che tu parta, che lui/lei parta, che noi partiamo, che voi partiate, che loro partano

- Congiuntivo imperfetto
- parlare: che io parlassi, che tu parlassi, che lui/lei parlasse, che noi parlassimo, che voi parlaste, che loro parlassero
- temere: che io temessi, che tu temessi, che lui/lei temesse, che noi temessimo, che voi temeste, che loro temessero
- partire: che io partissi, che tu partissi, che lui/lei partisse, che noi partissimo, che voi partiste, che loro partissero

- Congiuntivo passato (present subjunktiiv + participium)
- parlare: che io abbia parlato, che tu abbia parlato, che lui/lei abbia parlato, che noi abbiamo parlato, che voi abbiate parlato, che loro abbiano parlato

- Congiuntivo trapassato (imperfetto subjunktiiv + participium)
- parlare: che io avessi parlato, che tu avessi parlato, che lui/lei avesse parlato, che noi avessimo parlato, che voi aveste parlato, che loro avessero parlato

Olulised eba-regularsed verbid (näited):
- essere (presente): che io sia, che tu sia, che lui sia, che noi siamo, che voi siate, che loro siano
- essere (imperfetto): che io fossi, che tu fossi, che lui fosse, che noi fossimo, che voi foste, che loro fossero
- avere (presente): che io abbia, che tu abbia, che lui abbia, che noi abbiamo, che voi abbiate, che loro abbiano
- avere (imperfetto): che io avessi, che tu avessi, che lui avesse, che noi avessimo, che voi aveste, che loro avessero

Ajalised (time) alalauseed: millal kasutada subjunktiivi?

Peareeglid: millal indikatiiv, millal subjunktiiv

- Enamik ajali konjuktsioone (quando, appena, non appena, mentre, dopo che) kasutab indicativi (tavaliselt oleviku-, mineviku- või tulevikuindikatiivi) — need laused väljendavad fakte või üksikasjalikku aega.
- Erandiks on eriti prima che ("enne kui"), mis nõuab subjunktiivi, sest selle alalause sündmus on veel mittesaavutatud/ootuses ja ei ole faktina käsitletav.
- Finché ("seni kuni") ja sarnased võivad üldiselt võtta indikatiivi; subjunktiiv võib ilmneda stiilistlikel või teatud negatiivsetel/soovivatel konstruktsioonidel, kuid see pole standardreegel.

Tavalised ajali konjuktsioonid ja näited

- Prima che (enne kui) — nõuab subjunktiivi
- Partirò domani prima che Marco arrivi. — Lahkun homme enne, kui Marco jõuab. (Partirò = tulevik; arrivi = congiuntivo presente)
- Siamo usciti prima che iniziasse a piovere. — Me läksime välja enne, kui hakkas sadama. (Siamo usciti = minevik; iniziasse = congiuntivo imperfetto)
- Voglio parlare con te prima che tu prenda una decisione. — Tahaksin sinuga rääkida enne, kui sa otsuse teed.

- Quando (kui / kui siis) — tavaliselt indikatiiv
- Quando arriverai, ti chiamerò. — Kui sa jõuad, helistan sulle. (future+future indicative)
- Quando ero giovane, viaggiavo molto. — Kui ma olin noor, reisisin palju. (imperfect)

- Appena / Non appena (niipea kui) — tavaliselt indikatiiv
- Appena avrò finito, ti telefono. — Niipea kui olen lõpetanud, helistan.
- Non appena lo saprò, te lo dirò. — Niipea kui ma seda tean, ütlen sulle.

- Dopo che (pärast kui) — indikatiiv (ei kasuta subjunktiivi)
- Dopo che avremo mangiato, andremo al cinema. — Pärast söömist läheme kinno. (future perfect in lause: avremo mangiato)
- Dopo che se n'è andato, la casa è rimasta silenziosa. — Pärast tema lahkumist jäi maja vaikseks.

- Mentre (samal ajal kui) — indikatiiv
- Mentre studiava, ascoltava la musica. — Samal ajal kui ta õppis, kuulas ta muusikat.

- Finché / Fino a quando (seni kuni) — enamasti indikatiiv
- Non uscirò finché non avremo finito. — Ma ei lahku enne, kui me pole lõpetanud. (avremo finito = future perfect indicativo)

Vali õige subjunktiiviajavorm (jada ajavormidega)</b]

Subjunktiivi ajavormi valik sõltub sellest, kas alalause sündmus on samaaegne, ees või taga võrreldes põhilauses oleva sündmusega:

- Kui põhilauses olev verb on praegune/tulevane/käsk ja alalause sündmus on samaaegne või tulevane, kasutatakse congiuntivo presente.
- Ex: Ti chiedo di aspettare prima che io finisca. — Palun sind oodata enne, kui ma lõpetan. (finisca = congiuntivo presente)

- Kui põhilauses olev verb on praegune/tulevane ja alalause sündmus on anterior (eelnev), kasutatakse congiuntivo passato (che io abbia fatto ...).
- Ex: Temo che tu abbia già mangiato. — Kardan, et sa oled juba söönud. (abbia mangiato = congiuntivo passato)

- Kui põhilauses on minevikuvorm (imperfetto, passato prossimo, remoto) ja sündmus alalausees on samaaegne või "tulevik minevikus", kasutatakse congiuntivo imperfetto.
- Ex: Volevo che tu venissi con me. — Ma tahtsin, et sa tuleksid minuga. (venissi = congiuntivo imperfetto)

- Kui põhilauses on minevik ja alalause sündmus on sellele anterior (st juba juhtunud enne põhisündmust), kasutatakse congiuntivo trapassato.
- Ex: Temevo che lui fosse già partito. — Kartsin, et ta oli juba lahkunud. (fosse partito = congiuntivo trapassato)

Eesmärgilauseed (purpose clauses): kus kasutatakse subjunktiivi?

Peamised konjuktsioonid ja reeglid

- Affinché — alati subjunktiiv, kui väljendab eesmärki ("et" / "so that").
- Ti spiego la regola affinché tu la capisca. — Selgitan reeglit, et sa sellest aru saaksid. (tu la capisca = congiuntivo presente)

- Perché — võib tähendada põhjust (because) või eesmärki (so that). Kui meaning = eesmärk, sageli järgneks subjunktiiv (eriti vormalisemal keelekasutusel), kuid kõnekeeles kohtab ka indikatiivi. Kui tähendus on põhjus, kasutatakse indikatiivi.
- Eesmärk: L'ho fatto perché tu potessi riposare. — Ma tegin seda, et sa saaksid puhata. (potessi = congiuntivo imperfetto)
- Põhjus: Non sono venuto perché ero malato. — Ma ei tulnud, sest ma olin haige. (indicativo)

- Per + infinitive — kasutatakse eesmärgiks, kui subjekt on sama mõlemas lauseosas (väga tavaline). Kui subjekt erineb, eelistatakse affinché / perché + subjunktiiv.
- Studio per superare l'esame. — Õpin, et eksami läbi saada. (same subject: io)
- WRONG (kui subjekt erineb): *Ho studiato per tu passassi l'esame. — õige oleks: Ho studiato affinché tu passassi l'esame.

- In modo che / così che — kui tähistavad eesmärki: tavaliselt subjunktiiv; kui tähistavad tagajärge (result), kasutatakse indikatiivi.
- Eesmärk: Parla piano in modo che i bambini non si sveglino. — Räägi vaikselt, et lapsed ei ärkaks. (si sveglino = congiuntivo)
- Tulem: Ha parlato così piano che nessuno l'ha sentito. — Ta rääkis nii vaikselt, et keegi ei kuulnud. (indicativo)

Tense-valik eesmärgilause lõikes (järjestus)

Sama reegel kui ajalis-lausetes: valige subjunktiivi vorm vastavalt põhilauses kasutatud ajale.

- Põhilauses olev oleviku või tulevikuvormi puhul: affinché + congiuntivo presente (või congiuntivo passato, kui eesmärk toimus enne põhisündmust).
- Studio affinché possa trovare lavoro. — Õpin, et leida töö. (possa = congiuntivo presente)

- Põhilauses minevikuvorm: affinché + congiuntivo imperfetto või trapassato (sõltuvalt, kas eesmärk pidi olema samal ajal või eelnevalt).
- Ti spiegai la teoria affinché potessi superare l'esame. — Selgitasin sulle teooriat, et sa saaksid eksami sooritada. (potessi = congiuntivo imperfetto)

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

- Unustada subjunktiiv pärast prima che ja affinché
- Vale: *Partirò prima che lui arriva.
- Õige: Partirò prima che lui arrivi. — Lahkun enne, kui tema jõuab.

- Kasutada indikatiivi per perché (põhjus vs eesmärk) — see muudab lause tähendust
- Eesmärk (õige formaal): Ti ho detto questo perché tu capisca meglio. — Ma ütlesin seda, et sa paremini mõistaksid.
- Põhjus (indicativo): Ti ho detto questo perché capivi già la situazione. — Ma ütlesin seda, sest sa juba mõistsid olukorda.

- Valejate ajaarvude kasutamine (sequence of tenses)
- Vale: *Volevo che tu venga.
- Õige: Volevo che tu venissi. — Ma tahtsin, et sa tuleksid. (minevik põhilauses => congiuntivo imperfetto)

- Kasutada per + infinitive siis, kui subjekt erineb
- Vale: *L'ho fatto per tu fossi felice.
- Õige: L'ho fatto affinché tu fossi felice. või L'ho fatto per renderti felice. (viimane suudab subjekti objekti kaudu väljendada)

Kiirkokkuvõte (meelespea)

- Prima che = alati subjunktiiv (congiuntivo).
- Quando, appena, non appena, mentre, dopo che = tavaliselt indikatiiv.
- Affinché = eesmärgil + subjunktiiv.
- Per + infinitive = eesmärk, kui subjekt on sama; kui subjekt erineb, eelistada affinché/perché + subjunktiiv.
- In modo che / così che = subjunktiiv eesmärgi tähistamisel; indikatiiv, kui räägitakse tagajärjest.
- Jälgi ajajärjestust: kui põhilauses on minevik, kasuta congiuntivo imperfetto või trapassato; kui põhilauses on olevik või tulevik, kasuta congiuntivo presente või passato (sõltuvalt sellest, kas alategevus on eelnev).

Lühisõnastik (glossary)

- Congiuntivo / subjunktiiv: itaalia kõneviis, mida kasutatakse kahtluse, soovi, eesmärgi jms väljendamiseks.
- Alalause (proposizione subordinata): lause, mis sõltub põhilausest; näiteks ajalis- või eesmärgilause.
- Indicativo: igapäevane "faktide" kõneviis (näiteks ono/era/arriverà).
- Affinché: "et" / "so that" (eesmärgilauseid avav konjuktsioon, nõuab subjunktiivi).

Rikkalik näidistekogu (koondnäited erinevatest olukordadest)

Ajalised laused:
- Partirò domani prima che tu arrivi. — Lahkun homme enne, kui sa jõuad.
- Sono partito prima che arrivasse la pioggia. — Lahkusin enne, kui sadas.
- Quando arriverai, ti aiuterò con i bagagli. — Kui sa jõuad, aitan sind kohvritega.
- Appena avrò finito, ti chiamo. — Niipea kui olen lõpetanud, helistan.
- Dopo che avranno mangiato, andranno al cinema. — Pärast söömist lähevad nad kinno.
- Mentre cucinava, ascoltava la radio. — Samal ajal kui ta kokkas, kuulas ta raadiot.
- Non uscirò finché non avremo finito il lavoro. — Ma ei lähe välja enne, kui töö on tehtud.

Eesmärgilauseed:
- Studio per passare l'esame. — Õpin, et eksami sooritada. (same subject, per + infinitive)
- Studio affinché possa superare l'esame. — Õpin, et ma võiksin/saaksin eksami läbi teha. (subjunktiiv, eesmärk)
- Ti ho spiegato la lezione affinché la capissi meglio. — Selgitasin sulle loengut, et sa sellest paremini aru saaksid.
- Ti lascio il messaggio così che tu sappia cosa dire. — Jätan sulle sõnumi, et sa teaksid, mida öelda.
- Ho acceso la luce per vedere meglio. — Panin tuled põlema, et paremini näha. (per + infinitive, sama subjekt)
- L'ho fatto affinché tu fossi felice. — Ma tegin selle, et sa oleksid õnnelik. (subjunktiiv, erinev subjekt)

Seotud võrdlused / tähelepanekud eestikeelsele kõneviisile:
- Eestikeelses lauses kasutatakse eesmärki tihti sidesõnaga "et" + indikaator (et ta saaks / et sa läbiksid). Itaalia keeles eristub, kas kasutatakse infinitivi (per + infinitive) või affinché + subjunktiiv (kui subjekt erineb).
- Eesti keel ei kasuta subjunktiivina eraldi vormi nagu itaalia; seetõttu tuleb itaalia congiuntivo õppida kui erilist „sõltuvuse” märki (eriti affinché / prima che ja õigete ajavormidega).

Lõpetuseks — peamistena meelde jätta:
- Prima che = subjunktiiv.
- Affinché = subjunktiiv (eesmärk).
- Kui subjekt on sama, eelistatakse per + infinitive; kui subjekt erineb, kasutatakse affinché või perché + subjunktiiv.
- Jälgi alati põhilauses olevat aega, et valida õige subjunktiivi ajevorm.

Loodan, et see ülevaade aitab sul subjunktiivi kasutust ajalis- ja eesmärgilause(tes) selgemini tajuda ja õigesti rakendada. Kui tahad, võin lisada rohkem näiteid või selgitada mõnda konkreetset lausestruktuuri.