Subjunktiiv emotsioonide ja kahtluse väljendamiseks

Kongiuntivi (subjunktiiv) emotsioonide ja kahtluse väljendamisel (itaalia)

Mis on congiuntivo (subjunktiiv)?

Congiuntivo (itaalia subjunktiiv) on kõneviis, mida kasutatakse siis, kui lause aluseks on subjektiivne suhtumine — tunded, kahtlus, soove, hinnanguid või võimalikkust. Erinevalt indicativo-st (tavavorm, mis väljendab fakte) rõhutab congiuntivo ebakindlust või emotsionaalset hoiakut.

Näide:
- "Temo che lui non capisca." (Itaalia) — "Kardan, et ta ei saa aru." (Eesti)
Siin "capisca" on congiuntivo, sest kõneleja väljendab hirmu/kahtlust.

Millal congiuntivo emotsioonide ja kahtluse puhul kasutada?

Congiuntivo tekib peamiselt siis, kui peaväljend (põhilause) sisaldab emotsiooni või kahtlust ja alalauseluse saavad erineva subjektiga (või ajaliselt eriolukorras) laused ühendatakse siduva sõnaga "che".

Tüüpilised olukorrad:
- Emotsioonid: rõõm, kurbus, üllatus, kergus, kahjutunne jne (esimene lause: "sono felice, mi dispiace, mi sorprende").
- Kahtlus ja ebakindlus: "dubito, non credo, non sono sicuro, è improbabile, può darsi" jms.
- Impersonaalsed ja hinnangulised fraasid: "è bello che..., è strano che..., è possibile che..." .

Näited emotsioonist:
- "Sono contento che tu sia venuto." — "Mul on hea meel, et sa tulid." (congiuntivo: "sia venuto")
- "Mi dispiace che non possa venire." — "Mul on kahju, et ta ei saa tulla." ("non possa" = congiuntivo presente)
- "Mi sorprende che non mi abbia chiamato." — "Mind üllatab, et ta pole mulle helistanud." ("abbia chiamato" = congiuntivo passato)

Näited kahtlusest:
- "Dubito che sia vero." — "Kahtlen, et see on tõsi." ("sia" = congiuntivo presente)
- "Non credo che Marco abbia finito il lavoro." — "Ma ei usu, et Marco on töö lõpetanud." ("abbia finito" = congiuntivo passato)
- "Può darsi che venga più tardi." — "Võib-olla tuleb ta hiljem." ("venga" = congiuntivo presente)

Kuidas congiuntivo moodustatakse? (peamised vormid)

Oluline on õppida neli põhivormi, sest emotsioonid/kahtlus võivad viidata nii olevikule kui minevikule:
- Congiuntivo presente (nt: che io parli)
- Congiuntivo passato (che io abbia parlato / che io sia andato)
- Congiuntivo imperfetto (che io parlassi)
- Congiuntivo trapassato (che io avessi parlato / che io fossi andato)

1) Congiuntivo presente (üldine olevik/future vms)
- Parlare (1. rühm, -are): che io parli, che tu parli, che lui/lei parli, che noi parliamo, che voi parliate, che loro parlino.
- Credere (2. rühm, -ere): che io creda, che tu creda, che lui/lei creda, che noi crediamo, che voi crediate, che loro credano.
- Dormire (3. rühm, -ire): che io dorma, che tu dorma, che lui/lei dorma, che noi dormiamo, che voi dormiate, che loro dormano.

Mõned olulised ebareeglipärased (congiuntivo presente):
- essere: che io sia, che tu sia, che lui/lei sia, che noi siamo, che voi siate, che loro siano.
- avere: che io abbia, che tu abbia, che lui/lei abbia, che noi abbiamo, che voi abbiate, che loro abbiano.
- andare: che io vada, che tu vada, che lui/lei vada, che noi andiamo, che voi andiate, che loro vadano.
- fare: che io faccia, che tu faccia, che lui/lei faccia, che noi facciamo, che voi facciate, che loro facciano.

2) Congiuntivo passato = presente congiuntivo (avere/essere) + participio
- "Temo che tu non abbia capito." — "Kardan, et sa ei saanud aru." ("abbia capito" = congiuntivo passato)
- "Sono felice che lei sia arrivata." — "Mul on hea meel, et ta saabus." (Naissugu: "sia arrivata")

3) Congiuntivo imperfetto (peamine kujund minevikus, kui pealause on mineviku vormis)
- Parlare: che io parlassi, che tu parlassi, che lui/lei parlasse, che noi parlassimo, che voi parlaste, che loro parlassero.
- Credere: che io credessi, che tu credessi, che lui/lei credesse, che noi credessimo, che voi credeste, che loro credessero.
- Dormire: che io dormissi, che tu dormissi, che lui/lei dormisse, che noi dormissimo, che voi dormiste, che loro dormissero.

4) Congiuntivo trapassato = imperfetto congiuntivo (avere/essere) + participio
- "Temevo che non avesse capito." — "Kartsin, et ta ei olnud aru saanud." ("avesse capito")
- "Ero felice che lei fosse venuta." — "Olin rõõmus, et ta oli tulnud." ("fosse venuta")

Kuidas valida õige aeg (sõltuvus pealausest)?

Peamine reegel: vaata pealause aega ja seda, kas alalause tegevus toimub samal ajal, on tulevikuline või juba lõpetatud.

- Pealause olevikus (esimene näide: "Temo..."):
- Kui alategevus on samaaegne või tulevikuline → congiuntivo presente.
- "Temo che non venga." — "Kardan, et ta ei tule."
- Kui alategevus on juba lõppenud → congiuntivo passato.
- "Temo che non sia venuto." — "Kardan, et ta ei ole (pole) tulnud."

- Pealause minevikus ("Temevo..., ero felice..."):
- Sama aeg või paralleelne minevik → congiuntivo imperfetto.
- "Temevo che non venisse." — "Kartsin, et ta ei tuleks."
- Minevikus juba lõpetatud enne pealause sündmust → congiuntivo trapassato.
- "Temevo che non fosse venuto." — "Kartsin, et ta ei olnud tulnud."

Näide-paarid (võrdlus):
- Olevik → "Sono contento che tu venga." (Ma olen praegu rõõmus, et sa tuled / et sa olet tulemas.)
- Olevik, aga alategevus juba lõppenud → "Sono contento che tu sia venuto." (Mul on hea meel, et sa oled juba tulnud.)

Tüüpilised verbid ja väljendid (emotsioonid ja kahtlus) ning näited

Emotsioonid (verbid ja fraasid, mille järel sageli congiuntivo):
- essere felice / contento / soddisfatto che — "Sono felice che tu sia qui." (Mul on hea meel, et sa oled siin.)
- dispiacere / rammaricarsi che — "Mi dispiace che non tu possa partecipare." (Mul on kahju, et sa ei saa osaleda.)
- sorprendersi / meravigliarsi che — "Mi sorprende che non abbiano risposto." (Mind üllatab, et nad ei ole vastanud.)
- avere paura / temere che — "Ho paura che si perda." (Kardan, et ta eksib ära.)
- rallegrarsi che — "Ci rallegriamo che tutto sia andato bene." (Meil on hea meel, et kõik läks hästi.)

Kahtlus ja ebakindlus:
- dubitare che — "Dubito che lei lo sappia." — "Kahtlen, et ta seda teab."
- non credere / non pensare che — "Non credo che Marco sia pronto." — "Ma ei usu, et Marco on valmis."
- non essere sicuro / non essere certo che — "Non sono sicuro che sia la scelta giusta." — "Ma ei ole kindel, et see on õige valik."
- è possibile / è improbabile / è probabile che — "È possibile che piova domani." — "Võib-olla sajab homme." ("piova" = congiuntivo)
- può darsi che — "Può darsi che arrivi tardi." — "Võib-olla tuleb ta hiljem."

Märkus: mõned väljendid on ebastabiilsed. Näiteks "sperare che" (loodan, et) traditsiooniliselt võtab congiuntivo, kuid kõnekeeles kuuleb mõnikord indicativo't. Standard-italia keeles soovitatakse congiuntivo: "Spero che tu venga." — "Loodan, et sa tuled."

Erand: sama subjekt — kasuta infinitivi

Kui pealause ja alalause subjekt on samad, kasutatakse tavaliselt infinitivi, mitte congiuntivi. See on väga sagedane viga.

Näited:
- Sama subjekt: "Mi dispiace non poter venire." — "Mul on kahju, et ma ei saa tulla." (Õige: infinitiv, mitte "mi dispiace che non possa venire", kui sama inimene ei saa tulla.)
- Erinevad subjektid: "Mi dispiace che tu non possa venire." — "Mul on kahju, et sina ei saa tulla." (Siin on congiuntivo vajalik, sest subjektid erinevad.)

Mõned praktilised nõuanded ja sagedased vead

- Kui oled ebakindel, kas kasutada congiuntivo või indiKatiiv: vali congiuntivo. See on turvaline ja stiililiselt korrektne valik, eriti kirjalikus või ametlikus keeles.
- Ära unusta "che"-sidet, kui subjektid on erinevad: veaalt jäetakse "che" ära.
- Kui pealause on minevikus, kasuta congiuntivo imperfetto või trapassato vastavalt sellele, kas alategevus toimus samaaegselt või varem.
- Kontrolli abiverbi valikut congiuntivo composti puhul:
- Conj. passato = presente congiuntivo (avere/essere) + participio passato ("che io abbia fatto", "che io sia andato").
- Conj. trapassato = imperfetto congiuntivo (avere/essere) + participio ("che io avessi fatto", "che io fossi andato").
- Oluline: kui kasutad "essere" + participio, siis participio peab sobima soo ja arvuga (eriti kui rõhutatakse subjektit): "Sono felice che tu sia arrivato" (mees) / "...sia arrivata" (naine).

Mis juhtub, kui kasutad vale kõneviisi?

Kõnekeeles võib kuulda indicativo kasutamist (nt "Penso che viene"), kuid see on standardkeeles vale ja võib muuta toonilisust (näidata, et kõneleja esitab väidet kui fakti). Kirjalikus, formaalses või eksamiolukorras kasuta congiuntivo, kui tingimus on emotsioon või kahtlus.

Võrdlus eesti keelega (lihtne abimeel)

Eesti keeles ei ole vastavat konjunktiivset kõneviisi. Emotsioonide ja kahtluse väljendamisel kasutatakse tavaliselt indikatiivset, sageli sõnaga "et":
- Itaalia: "Temo che non venga." — Eesti: "Kardan, et ta ei tule." (Eestis ei muuda tegusõna vormi, aga tähendus on sama — ebakindlus väljendatud peamise verbaalse sõnavormiga "kardan".)

Seega: itaalia congiuntivo vastab sageli eesti lausele, milles on verbaalne väljend (kardan, loodan, kahtlen) + "et" + indikatiiv.

Lühisõnastik (loodetavasti aitab otsingutel)

- Congiuntivo (itaalia) = subjunktiiv / konjunktiiv (est) — subjunktiivne kõneviis.
- Indicativo = indikaatiiv (tavavorm, "faktid").
- Presente = olevik.
- Passato (congiuntivo passato) = mineviku perfekt (kompoundvorm congiuntivo), moodustatud abilistega "abbia"/"sia" + participio.
- Imperfetto = lihtminevik (congiuntivo imperfetto).
- Trapassato = eelmine minevik (congiuntivo trapassato), moodustatud "avesse"/"fosse" + participio.

Kokkuvõte: kiire reeglite kamm]

- Kui pealause väljendab emotsiooni või kahtlust, kasuta alalauseks congiuntivo (tavaliselt pärast "che").
- Kui subjektid on samad, kasuta infinitivi ("Mi dispiace non poter venire").
- Vali congiuntivo-present või -passato sõltuvalt sellest, kas alluv tegevus on praegune/tulevikuline või juba lõpule jõudnud.
- Peale õppimise: harjuta tundlike verbidega (essere, avere, fare, andare, dire) ja impersonalsete väljenditega (è possibile, è probabile, è strano).

Loodan, et see artikkel aitab sul paremini mõista, millal ja kuidas itaalia congiuntivo-d kasutada emotsioonide ja kahtluse kontekstis. Kui soovid, võin koostada ka lihtsama nimekirja kõige sagedamatest verbidest koos lühikeste lause näidetega õppimiseks.