subjunktiivne pluskvamperfekt (itaalia congiuntivo trapassato) - itaalia Grammar

Mis on congiuntivo trapassato?

Congiuntivo trapassato on itaalia keele subjunktiivi (congiuntivo) üks ajavorme. Lihtsustatult: see väljendab minevikus toimunud sündmust, mis on eelnenud mingile teisele sündmusele, ja kasutatakse siis, kui alamlause nõuab konjunktiivi. Eesti keeles vastab see sageli pluskvamperfektile ("oli teinud") või väljendile "kui oleksin teinud..." (tingiv minevik, vastav "kui oleks/oleksid/..." konstruktsioon).

Millal ja miks seda kasutatakse?

1) Kui alamlause sündmus eelneb pealausele, aga pealause on minevikus

Selgitus: Kui pealause on minevikus (nt imperfetto, passato prossimo, passato remoto) ja tahame rääkida alamlause sündmusest, mis juhtus veel varem, siis kasutame congiuntivo trapassato.

Näited:
- IT: Pensavo che tu avessi già mangiato.
EE: Ma arvasin, et sa olid juba söönud.

- IT: Credevo che Gianni fosse già partito.
EE: Ma arvasin, et Gianni oli juba lahkunud.

2) Hüpoteetilised laused (kui-võib-olla minevikus) — "periodo ipotetico" tüüpi 3

Selgitus: Kui räägitakse minevikus toimunud ebareaalsest (vastikvastavast) olukorrast, kasutatakse protasis ("se"-osa) congiuntivo trapassato ja apodosis (tulemus) condizionale passato.

Näited:
- IT: Se avessi studiato, avrei passato l'esame.
EE: Kui ma oleksin õppinud, oleksin eksami sooritanud.

- IT: Se lui fosse venuto, saremmo usciti insieme.
EE: Kui ta oleks tulnud, oleksime koos välja läinud.

3) Pärismineviku ahela kirjeldamine alamlauas koos emotsiooni, kahtluse või sooviga

Selgitus: Pärast tegusõnu või väljendeid, mis nõuavad konjunktiivi (pensevo, temevo, mi dispiaceva, volevo jne) ja kui alamlause sündmus on varasem minevikus, kasutatakse trapassato't.

Näited:
- IT: Mi dispiaceva che tu non fossi venuto.
EE: Mul oli kahju, et sa ei olnud tulnud.

- IT: Volevo che tu fossi stato con noi.
EE: Ma soovisin, et sa oleksid meiega olnud.

4) Võrdlevad või koncessiivsed konstruktsioonid, nt come se, sebbene/benchè (mineviku eelnevus)

Selgitus: "Come se" (nagu...), "sebbene"/"benchè" (kuigi...) nõuavad konjunktiivi. Kui viidatakse varasemale minevikuaktile, kasutatakse trapassato't.

Näited:
- IT: Parlava come se avesse già risolto tutto.
EE: Ta rääkis, nagu oleks ta juba kõik lahendanud.

- IT: Sebbene avesse studiato, ha comunque fallito l'esame.
EE: Kuigi ta oli õppinud, ebaõnnestus ta ikkagi eksamil.

Kuidas congiuntivo trapassato moodustub?

Põhireegel: congiuntivo trapassato = imperfetto del congiuntivo (avere või essere) + participio passato (osastussõna)

AUXILIARIDE (imperfect subjunctive) kujud:
- Avere (imperfect subjunctive): che io avessi, che tu avessi, che lui/lei avesse, che noi avessimo, che voi aveste, che loro avessero.
- Essere (imperfect subjunctive): che io fossi, che tu fossi, che lui/lei fosse, che noi fossimo, che voi foste, che loro fossero.

Näited koos põhiverbiga:
- Parlare (avere): che io avessi parlato, che tu avessi parlato, che lui/lei avesse parlato, che noi avessimo parlato...
- Mangiare (avere): che lui avesse mangiato (ta oli söönud)
- Andare (essere): che io fossi andato/a, che lei fosse andata, che noi fossimo andati/e (a = naissoost)
- Svegliarsi (refleksiivne, käyttää essere): che mi fossi svegliato/a

Oluline märkus kokkuleppe (agreement):
- Kui auxiliaar on essere, siis participio passato nõustub subjektiga (meessoost/naissoost, ainsus/mitmus). Näide: che lei fosse andata (õige), *che lei fosse andato (vale).
- Kui auxiliaar on avere, töötleb tavaliselt participio objektiga; kui otsesõna (direct object) on lauses eespool (näiteks asesõna 'lo', 'la', 'le') siis võib participio nõustuda selle objektiga: Pensavo che le avessi già scritte. ("le" = kirjad, mitm. f.)

Võrdlus: congiuntivo passato vs congiuntivo trapassato

Peamine erinevus:
- Congiuntivo passato = presente del congiuntivo (ausiliare) + participio passato (näitab minevikku, mis on suhteliselt lähedane olevikule või pealausele, kui pealause on olevikus).
Näide: Penso che tu abbia finito. (Ma arvan, et sa oled lõpetanud.)

- Congiuntivo trapassato = imperfetto del congiuntivo (ausiliare) + participio passato (näitab eelnevust siis, kui pealause on minevikus).
Näide: Pensavo che tu avessi finito. (Ma arvasin, et sa olid lõpetanud.)

Võrdlus, et hästi meelde jääks:
- Pealause olevik -> alamlause eelnev minevik = congiuntivo passato.
IT: Credo che lui abbia già telefonato. (Ma usun, et ta on juba helistanud.)
- Pealause minevik -> alamlause veel varasem minevik = congiuntivo trapassato.
IT: Credevo che lui avesse già telefonato. (Ma arvasin, et ta oli juba helistanud.)

Näited eri kontekstidest (rohkem ja selgemalt)

A) Pealause minevikus: eelnev sündmus

IT: Non sapevo che tu avessi già visto quel film.

EE: Ma ei teadnud, et sa olid seda filmi juba näinud.

- IT: Era contento che la squadra fosse arrivata in finale.
EE: Tal oli hea meel, et meeskond oli finaali jõudnud.

B) Hüpoteetiline minevik: "kui oleks olnud"

IT: Se avessi saputo, non sarei venuto.

EE: Kui ma oleksin teadnud, ei oleks ma tulnud.

- IT: Se fossimo arrivati prima, avremmo evitato il traffico.
EE: Kui me oleksime varem jõudnud, oleksime liiklust vältinud.

C) Emotsioon/soov/kahtlus minevikus

IT: Mi sorprendeva che tu non avessi risposto al messaggio.

EE: Mind üllatas, et sa ei olnud sõnumile vastanud.

- IT: Volevo che lui fosse stato sincero con noi.
EE: Ma soovisn, et ta oleks olnud meiega siiras.

D) "Come se" ja koncessioon minevikus

IT: Faceva come se non avesse sentito nulla.

EE: Ta käitus nagu poleks ta midagi kuulnud.

- IT: Benchè avessero parlato, non si capivano.
EE: Kuigi nad olid rääkinud, ei saanud nad üksteisest aru.

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

Viga 1: Indicativo asemel konjunktiiv

Vale: Pensavo che lui aveva già mangiato. Õige: Pensavo che lui avesse già mangiato.

Selgitus: Kui pealause on minevik ja tegu nõuab konjunktiivi, ei tohiks kasutada indikatiivi ("aveva"). Õige on congiuntivo trapassato ("avesse").

Viga 2: Vale auxiliaar (essere/avere)

Vale: Credevo che lui fosse mangiato. Õige: Credevo che lui avesse mangiato.

Selgitus: Paljud verba (nagu mangiare, parlare, leggere) võtavad neid, mitte olla (essere). Kontrolli, kas verb kasutab olla või omama (essere/avere) liitmiste koostamiseks.

Viga 3: Ei nõustu participio (agreement) koos essere

Vale: Speravo che lei fosse andato alla festa. Õige: Speravo che lei fosse andata alla festa.

Selgitus: Kui auxiliaar on essere, siis participio peab vastama subjektile sooliselt ja arvuliselt.

Viga 4: Trapassato asemel passato (vale kontekstis)

Vale: Pensavo che tu abbia fatto tutto. Õige: Pensavo che tu avessi fatto tutto.

Selgitus: Pealause mineviku (Pensavo) korral kasutame alamlause jaoks trapassato't, mitte passato't.

Näpunäited õppimiseks ja kasutamiseks

- Õpi pähe imperfetto del congiuntivo (avere/essere); see on congiuntivo trapassato põhiosa.
- Harjuta tavaliste verbidega (mangiare, parlare, andare, venire, fare, dire) nii avere- kui essere-auxiliariga.
- Jälgi pealause aega: kas pealause on olevik või minevik? See määrab, kas peaksid kasutama congiuntivo passato või congiuntivo trapassato.
- Pööra tähelepanu osalejate soole ja arvule (eriti kui kasutatakse essere või kui otsesõna/asesõna eelneb verbile).
- Kuula ja loe kirjakeelt — ametlikumas kirjas ja ajakirjanduses kasutatakse konjunktiivi sagedamini kui kõnekeeles.

Lühisõnastik (glossary)

Congiuntivo – itaalia subjunktiiv/kõneviis, kasutatakse kahtluse, soovi, emotsiooni, ebakindluse väljendamiseks.

Trapassato – pluperfekt/pluskvamperfekt ehk mineviku eelnevus; ingl k pluperfect.

Participio passato – minevikupartitsip (nt parlato, mangiato, andato).

Ausiliaar (ausiliare) – abistav tegusõna (essere või avere), mida kasutatakse koos participio passato'ga liitminevikute moodustamiseks.

Imperfetto del congiuntivo – congiuntivo imperfekti vorm (keskmine osa trapassato moodustamisel: avessi/fossi ...).

Kokkuvõte

Congiuntivo trapassato on oluline itaalia ajavorm, mis näitab, et alamlause sündmus toimus veelgi varem kui pealause (kui pealause on minevikus) või et tegemist on minevikus oleva ebareaalse/hüpoteetilise olukorraga. Moodustatakse imperfetto del congiuntivo (avere/essere) + participio passato ning tuleb tähele panna auxiliaari valikut ja participio kokkulepet.

Õpi esmalt ausiliaaride congiuntivo imperfetto ja harjuta paarikümne näitega — siis hakkab see kasutus loomulikumalt tulema.