tuleviku perfekt

Mis on "futuro anteriore"?

"Futuro anteriore" on itaalia keeles üks liidetud tulevikuvorm (inglise keeles "future perfect"). See näitab kahte asja:

- ajaliselt: tegevus, mis saab olema lõpetatud enne mõnda muud tulevikus toimuvaid sündmusi või aega;
- jaotuses: järeldus või oletus mineviku kohta (sarnaneb inglise "must have" või "probably has/have" väljendile).

Moodustuse poolest on see abi-­verbi (avere või essere) tuleviku vorm + mineviku osavorm (participio passato).

Näited lühidalt (itaalia keel — eesti tõlge):
- Io avrò mangiato. (Ma olen selleks ajaks juba söönud.)
- Sarà arrivato. (Ta on ilmselt saabunud / ta on kohale jõudnud — oletus mineviku kohta.)

Millal kasutada "futuro anteriore"?

1) Tegevus, mis lõpeb enne teist tulevikus toimuva tegevust

Kui tahad öelda, et üks tulevane tegevus saab olema lõpetatud enne mõnda teist tulevikus aset leidvat asja, kasuta futuro anteriore't.

Näited:
- Quando arriverai, avrò già finito il lavoro. (Kui sa jõuad kohale, olen ma juba töö lõpetanud.)
- Fra due ore avrò consegnato il pacco. (Kahe tunni pärast olen ma paki üle andnud.)
- Appena avrò finito il libro, te lo presterò. (Niipea kui olen raamatu lõpetanud, laenan selle sulle.)

Mõnikord kasutatakse temporal‑sõnede (quando, appena, dopo che, non appena) järel futuro anteriore'i, et rõhutada, et esimene tegevus on täiesti lõppenud enne teist.

2) Oletus või järeldus mineviku kohta (konjutuur)

Itaalia keeles kasutatakse sama vormi ka oletamiseks või järeldamiseks mineviku kohta — eesti keeles tihti "ilmselt on/olid" või inglise "must have".

Näited:
- Non è a casa: sarà uscito. (Ta ei ole kodus — ilmselt on ta välja läinud.)
- Avranno perso il treno. (Nad on tõenäoliselt rongi maha jäänud.)
- Dov'è Luca? — Avrà dormito. (Kus Luca on? — Ta on ilmselt maganud.)

Kuidas moodustada "futuro anteriore"?

Valem: ausiliare (avere või essere) futuuri vorm + participio passato.

1) Abiverbide tuleviku vormid:
- Avere (futuro semplice): avrò, avrai, avrà, avremo, avrete, avranno
- Essere (futuro semplice): sarò, sarai, sarà, saremo, sarete, saranno

2) Participio passato — tavaliselt verbile vastav mineviku osavorm (näited: parlato, mangiato, fatto, visto, letto).

Näited täisconiugatsiooniga:
- Parlare (kasutab avere):
- Io avrò parlato. (Ma olen selleks ajaks rääkinud.)
- Tu avrai parlato.
- Lui/lei avrà parlato.
- Noi avremo parlato.
- Voi avrete parlato.
- Loro avranno parlato.

- Andare / Arrivare (kasutavad essere — osavorm nõustub subjektiga):
- Io sarò arrivato / sarò arrivata. (Sõltub soost: ma olen saabunud (m)/ (n).)
- Tu sarai arrivato / arrivata.
- Lui sarà arrivato — Lei sarà arrivata.
- Noi saremo arrivati / arrivate.
- Voi sarete arrivati / arrivate.
- Loro saranno arrivati / arrivate.

Näited ebaregulaarsest participio passato'st:
- fare → fatto: Domani avrò fatto tutto. (Homme selleks ajaks olen kõik ära teinud.)
- vedere → visto: A quest'ora l'avrò già visto. (Selles tunnis olen ta juba ilmselt näinud.)
- leggere → letto: Entro stasera avrò letto il libro. (Õhtuks olen raamatu läbi lugenud.)

Kinnitus: kasutan avere või essere?
- Üldreegel: transitiivsed (neid võib otseselt objektile suunata) kasutavad tavaliselt avere: ho mangiato, avrò letto.
- Liikumise, oleku- või muutuseverbid ning kõik refleksiivsed verbid kasutavad sageli essere: sono andato, sarò tornato, mi sarò svegliato.
- Mõnel verbil võib olla mõlemat tüüpi kasutus (olenevalt tähendusest):
- Ho passato la serata (ma veetsin õhtu) vs Sono passato da te (ma peatusin/heitin pilgu sinu juures).

Osavormu (participio passato) kokkulepe ja eeskirjad

1) Kui auxiliary on essere:
Participio passato nõustub subjektiga soo ja arvulisuse suhtes.
- Maria sarà tornata. (Maria on tagasi saabunud — naissoost, ainsus.)
- I ragazzi saranno arrivati. (Poiste grupp on saabunud — meessoost/mix.)

2) Kui auxiliary on avere:
Tavaliselt ei nõustu participio passato subjektiga (st jääb vormi muutmata):
- Ho mangiato la mela. — Io avrò mangiato una mela. (Ei muutu mans.)

Kuid erand: kui lause sisaldab eelnevat otsest asesõna (objekti klitikat) enne abiverbi, siis participio passato nõustub selle asesõnaga.
- L'ho vista. (Ma olen ta näinud — "la" eessõnaga, participio = vista.)
- L'avrò vista. (Ma olen ta selleks ajaks näinud.)

Näide, mis rõhutab erinevust otse- ja kaudse objekti vahel:
- Ho telefonato a Maria. (Talle olen telefonitanud.) → participio jääb telefonato (telefonare võtab kaudse objekti, seega ei nõustu).
- L'avrò chiamata. (Ma olen ta helistanud/ kutsunud — kui kasutatakse "chiamare" + otsene objekt "la", siis participio nõustub: chiamata.)

3) Refleksiivverbid:
Refleksiivverbid kasutavad abiverbina essere ning participio acordo subjektiga:
- Ci saremo divertiti. (Me oleme selleks ajaks lõbustanud ennast / me oleme lõbustatud.)
- Mi sarò svegliato / svegliata. (Ma olen selleks ajaks üles ärganud.)

Kasutusnäited ja tüüpilised konstruktsioonid

Näited:
- Appena avrò finito, ti chiamerò. (Niipea kui olen lõpetanud, helistan sulle.)
- Entro domani avrò inviato la mail. (Enne homset olen ma kirja ära saatnud.)
- Dopo che sarete arrivati, inizieremo. (Pärast seda, kui olete saabunud, alustame.)

Võrdlus teiste minevik/tulevikuvormidega

- Passato prossimo (näide): Ho mangiato. (Ma sõin / olen söönud.) — tegelik minevikutegevus.
- Trapassato prossimo (pluperfect): Avevo mangiato. (Ma olin juba söönud — minevik enne teist minevikuhetke.)
- Futuro anteriore: Avrò mangiato. (Ma olen selleks ajaks söönud — tulevik enne teist tulevikku.)
- Condizionale passato: Avrei mangiato. (Ma oleksin söönud — hüpoteetiline minevik/tingimus.)

Võrdlusnäide samas kontekstis:
- "Quando arriverai, avrò già mangiato." (Kui sa jõuad, olen juba söönud.) — futuro anteriore (tuleviku jooksul lõpetatud tegevus).
- "Quando sei arrivato, avevo già mangiato." (Kui sa saabusid, olin juba söönud.) — trapassato prossimo (minevikus enne teist minevikusündmust).

Levinud vead ja nõuanded

- Vale abiverbi valik: paljud teevad vea ja kasutavad avere, kui peaks olema essere (näiteks *Ho andato), õige on: Sono andato.
- Ei arvestata osastuse kokkuleppega essere puhul: õige on "Lei sarà arrivata" (mitte *arrivato kui subjekt on naissoost).
- Vale kokkulepe avere juhul: ei tehta kokkulepet ainult sellepärast, et subjekt on erinev — participio ei muutu, kui ei ole eelnevat otsest klitikat.
- Segadus oletuse ja faktiga: näiteks "Sarà arrivato" võib tähendada "ta saab olema saabunud" (tulevik) või "ta on ehk juba saabunud" (oletus). Kontekst on oluline.
- Klitika positsioon: objektasesõna tuleb abiverbi ette/ juurde (L'avrò visto / L'ho visto) — ära jäta seda valele kohale.

Nõuanne: kui sa ei ole kindel, kas kasutada avere või essere, mõtle — kas verb väljendab liikumist / muutust olekus või on see otsene tegevus objektile? Kui tegemist on refleksiivse verbiga, kasutad tavaliselt essere.

Rohkem praktilisi näiteid (grupeeritult)

Tulevik enne tulevikku
- Domani alle 9 avrò già finito la lezione. (Homme kell 9 olen juba tundi lõpetanud.)
- Quando tornerai a casa, avrò acceso la luce. (Kui sa koju tuled, olen tuled ikka juba süüdanud.)

Oletus mineviku kohta
- Non lo vedo da giorni: sarà andato in vacanza. (Ma ei näe teda päevade kaupa: ta on ilmselt puhkusele läinud.)
- Non risponde al telefono. Avrà spento il cellulare. (Ta ei vasta telefonile. Ilmselt on ta telefoni välja lülitanud.)

Refleksiivid ja kokkulepe
- Mi sarò già cambiato quando arriverai. (Ma olen selleks ajaks juba riide vahetanud.)
- Ci saremo incontrati prima della conferenza. (Me olime selleks ajaks juba kohtunud konverentsi eel.)

Negatiivsed vormid ja küsimused
- Non avrò finito il lavoro entro domani? (Kas ma ei saa homseks tööd valmis?)
- Non credo che avranno accettato la proposta. (Ma ei usu, et nad oleksid ettepaneku vastu võtnud.)

Verbid, millel võib olla kaks abiverbi sõltuvalt tähendusest
- Ho passato la serata a studiare. (Veetsin õhtu õppides.) vs Sono passato da te ieri. (Ma käisin eile sinu juures.)
- Ho salito le scale (vähem levinud) vs Sono salito al secondo piano. (Ma läksin teisele korrusele.)

Lõppsõna — kuidas õppida ja ära tunda tuleviku perfektit

- Meelespea: futuro anteriore = abiverbi tulevik + participio passato.
- Kui lause räägib millestki, mis saab olema lõpetatud enne teist tulevikusündmust, kasuta futuro anteriore't.
- Kui tahad teha oletust mineviku kohta ("ilmselt on..."), itaalia keel kasutab sageli sama vormi.
- Harjuta sagedaste abiverbide (avere ja essere) tuleviku vorme ja tavalisemate participio passato'dega.

Glosaar

- futuro anteriore (itaalia): tuleviku perfekt — vorm, mis kirjeldab tegevust, mis lõpeb enne teist tulevikusündmust.
- futuro semplice: lihtne tulevik (näiteks "avrò", "sarò").
- participio passato: mineviku osavorm (näited: mangiato, fatto, visto).
- ausiliare: abi-verb (avere või essere), mille abil moodustatakse liidetud aegu.
- transitiivne verb: verb, mis võtab otsese objekti (tavaliselt kasutab avere't).
- intransitiivne verb: verb, mis ei võta otsest objekti (paljud sellised kasutavad essere't, eriti liikumise või oleku muutuse tähenduses).

Kui vajad, võin lisada rohkem näiteid konkreetsete itaalia verbidega, tabelid abiverbi ja participio kombinatsioonidest või selgitada üksikutel verbidel esinevaid erandjuhtumeid.