Ametid ja rahvus 6 naissoost vormid

Näide:

[*]On jest nauczycielem. — Ta on õpetaja (mees).
[*]Ona jest nauczycielką. — Ta on õpetaja (naine).

Märkida tuleks, et eesti keeles ametinimetused tavaliselt ei muutu soo järgi ("õpetaja" kasutab sama vormi mõlema soo kohta), aga poola keeles tuleb naise kohta sageli kasutada erilist naissoost vormi.

Näited (küsimus- ja vastusevormid):

[*]Kto to jest? — To jest lekarz. — Kes see on? — See on arst (mees).
[*]Kto to jest? — To jest lekarka. — Kes see on? — See on arst (naine).

Kui pole kindel, mis vormi kasutada, turvaline variant ametlikus kõnes on "pani + meessoost amet" (nt "Pani doktor Kowalska").

1) Lisamine -ka (väga tavaline)
Paljude ametinimetuste puhul moodustatakse naissoost vorm, lisades lõpule -ka (mõnikord muutes tüve):

[*]nauczyciel → nauczycielka — õpetaja
[*]student → studentka — üliõpilane
[*]policjant → policjantka — politseinik
[*]aktor → aktorka — näitleja
[*]pisarz → pisarka — kirjanik
[*]dyrektor → dyrektorka — direktor
[*]programista → programistka — programmeerija

Selgitus: -ka on tootlik ja sobib väga paljudele tüvedele. Mõnikord muutub konsonantide järjestus (nt lekarz → lekarka).

2) -nik → -nica
Noked -nik saavad sageli naissoost kujuks -nica:

[*]robotnik → robotnica — tööline
[*]pracownik → pracownica — töötaja

3) -ca → -czyni / -yni (erireeglid)

Mõned meessoost vormid lõpevad -ca ja nende naissoost vorm on saadud teisiti (tüve muutus + -czyni või -yni):

[*]sprzedawca → sprzedawczyni — müüja (mees → naine)
[*]gospodarz → gospodyni — peremees → perenaine (host → hostess)

Need paarid on lexikaliseerunud (õpitu pealt meelde jätta).

4) -ent / -ant / -er → -entka / -antka / -erka
Sellised lõpud moodustavad sageli -ka variandi:

[*]asystent → asystentka — assistent
[*]inżynier → inżynierka — insener (naine võib end nimetada ka "pani inżynier")

5) Erandid ja neutraalsed vormid
Mõned ametinimetused on "ühissoolised" (common gender) või neil on arhailised/mitmekordsed naissoost vormid. Näiteks:

[*]sędzia — "kohtunik" (sõna lõpeb -a, seda kasutatakse nii mehe kui naise kohta; tihti kasutatakse sędzia + sobiv verbi/omadussõna vorm, nt Sędzia Kowalska była bardzo surowa).
[*profesor — paljud naised eelistavad pani profesor või profesorka; profesor on endiselt tavaline ametlik variant.

Kuidas moodustatakse naissoost vorme rahvuse kohta?
Rahvusi väljendavad nimisõnad igal juhul ka naissoost kujul. Enamikul juhtudel lisatakse -ka või moodustatakse teisiti:

[*]Polak → Polka — poolakas → poolatar/naine ("Polka")
[*]Niemiec → Niemka — saksakas → sakslanna
[*]Rosjanin → Rosjanka — venelane → venelanna
[*]Francuz → Francuzka — prantslane → prantslanna
[*]Anglik → Angielka — inglane → inglanna
[*]Włoch → Włoszka — itaallane → itaallanna
[*]Chińczyk → Chinka — hiinlane → hiinlanna

Rahvuse puhul võib kasutada kas substantivi ("Ona jest Polką" — Ta on poolatar) või omadussõna ("Ona jest polska" — Ta on poola/ta on poolatar). Erinevus: kui kasutad nimisõna pärast jest, siis see tavaliselt on instrumentaalkäändes: Polką. Kui kasutad omadussõna, siis see on nominatiivis ja peab sooga kokku sobima: polska (naine) / polski (mees).

Näited:

[*]On jest Polakiem. — Ta on poolakas (mees).
[*]Ona jest Polką. — Ta on poolatar (naine).
[*]Ona jest polska. — Ta on poolatar (adjektiiviga; naissoost vorm).

Kuidas see muutub lauses? (käänamine ja kokkulepe)

Naissoost vormid käänduvad nagu teised naissõnad. Tähtis on meeles pidada:

• Predikatiivina pärast verbit być kasutatakse tihti instrumentaali (nt Ona jest lekarką).


• Objektina (nägemine, kutsumine jms) lähevad naissoost nimetused akusatiivi (nt Widzę lekarkę).


• Omadussõnad ja mineviku ainsuse verbid lepivad soo järgi kokku: On był lekarzem. vs Ona była lekarką..

Konkreetsed näited (poola → eesti):

[*]Ona jest lekarką. — Ta on arst (naine).
[*]Widzę lekarkę. — Ma näen arsti (naist).
[*]On był lekarzem. — Ta (mees) oli arst.
[*]Ona była lekarką. — Ta (naine) oli arst.
[*]Jestem studentem. / Jestem studentką. — Ma olen üliõpilane (mees / naine).

Tavalised vead — mida vältida

[*]Vale vorm: Ona jest nauczyciel. — Õige: Ona jest nauczycielką. (pärast jest tuleb instrumentaal: nauczycielką).
[*]Vale instrumentaal/akusatiiv: Jestem studentka. — Õige: Jestem studentką..
[*]Jätta verb või omadussõna soo järgi kohandamata: On była nauczycielka (see segab vorme). Õige on Ona była nauczycielką.
[*]Eeldada, et kõik ametid saavad triviaalset -ka lõppu — mõnel sõnal on erilised või ametlikud nipid (nt pani profesor, sędzia jms).

Kiirreferaat: levinumad paarid (valitud näited)

Ametid:

[*]nauczyciel → nauczycielka — õpetaja
[*]lekarz → lekarka — arst
[*]pielęgniarz → pielęgniarka — õde (õendus)
[*]student → studentka — üliõpilane
[*]aktor → aktorka — näitleja
[*]dziennikarz → dziennikarka — ajakirjanik
[*]policjant → policjantka — politseinik
[*]dyrektor → dyrektorka — direktor

Rahvused:

[*]Polak → Polka
[*]Niemiec → Niemka
[*]Rosjanin → Rosjanka
[*]Francuz → Francuzka
[*]Anglik → Angielka
[*]Włoch → Włoszka
[*]Chińczyk → Chinka

Lühisõnastik (väikesed selgitused)

[*]nimetav (mianownik) — põhimõtteline käändevorm (kes? mis?).
[*]omastav / genitiiv (dopełniacz) — kuuluvust väljendav käändevorm (kelle? mille?).
[*]osutav / akusatiiv (biernik) — otsene objekt (keda? mida?).
[*]instrumendiline / narzędnik (instrumental) — kasutatakse näiteks predikatiivina verbi być järel (kellega? millega?).
[*]suga kokkulepe — omadussõnad ja minevikuverbid muutuvad sõltuvalt subjekti soost (näiteks był vs była).