Demonstratiivsed asesõnad (ten, ta, to) kui määrajad
A1Demonstratiivsed asesõnad (ten, ta, to) kui nimisõna määrajad (poola keel)
Mis need on?
Demonstratiivsed asesõnad ten, ta, to poola keeles on sõnad, mida kasutatakse nimisõna ette, et sellele «viidata» — s.t. öelda «see (konkreetne)». Eesti keeles vastab see peamiselt sõnale see/see. Kui need seisavad koos nimisõnaga (nt ten dom), käituvad nad nagu määrsõnad/määrajad (determiner): nad nõustuvad nimisõnaga sugus, arvus ja käändes.
Näide:
[list]
[*]Polski: Ten dom jest duży.
[*]Eesti: See maja on suur.
[/list]
Millal ma kasutan ten/ta/to?
- Kui tahad märkida konkreetset asja või isikut: ten/ta/to = «see (siin)» või neutraalsem «see».
- Kui tahad rõhutada kaugemat «too», kasutatakse pigem tamten/tamta/tamto (võrreldes teniga).
- To (neutraalvorm) ilmub sageli ka iseseisvalt (To jest...) — aga kui to seisab enne nimisõna, siis see on lihtsalt neutervorm «see».
Näited:
[list]
[*]Ten stół tu, tamten stół tam. – See laud siin, too laud seal.
[*]To dziecko płacze. – See laps nutab.
[/list]
Kuidas need moodustuvad? (kokkulepe: sugu, arv, käänded)
Ten/ta/to käändub (pöörab) vastavalt sellele, millise suguga (m – maskuliinne, f – feminiinne, n – neutrum), millises arvus (ainsus/mitmus) ja millises käändes nimisõna on. Allpool on põhiline paradigmatabel demonstratiivist ten (mõned vormid kattuvad teiste sõnadega):
Lühike tabel (vormid ainult demonstratiivile):
[list]
[*]Nim. (mianownik) – ten (m.sg), ta (f.sg), to (n.sg), ci (m.pl, isikud), te (pl, mitte-isikud ja f.pl)
[*]Om. (dopełniacz) – tego (m/n.sg), tej (f.sg), tych (pl)
[*]Kestv. (celownik/dative) – temu (m/n.sg), tej (f.sg), tym (pl)
[*]Bier. (biernik/accusative) – tego (m.sg, elav)/ten (m.sg, elutu), tę (f.sg), to (n.sg), tych (m.pl elavad), te (pl mitte-elavad)
[*]Narz. (narzędnik/instrumental) – tym (m/n.sg), tą (f.sg), tymi (pl)
[*]Miej. (miejscownik/locative) – tym (m/n.sg), tej (f.sg), tych (pl)
[/list]
Märkus: terminoloogia ülal (nim., om., kestv. jne) on eestikeelsed vasteid poolea keelekäändele (mianownik = nimetav jms).
Mõned olulisemad tähelepanekud (loodetavalt abiks algajale):
- Accusative (biernik) maskuliinse elusa nimisõna puhul võtab demonstratiiv genetiivi-vormi: "Widzę [tego] psa" (Ma näen seda koera). Kui maskuliinne nimisõna on elutu (nt stół), siis akkusatiiv on nagu nimetav: "Widzę [ten] stół".
- Mitmuses: armas vahe meeste/isesikute ja teiste vahel — ci kasutatakse maskuliinse inimeste mitmuse nimetavas (Ci mężczyźni), aga te kasutatakse naiste ja mitte-inimeste mitmuses (Te kobiety, Te okna).
- Feminina accusative erivorm on tę (tähistab otsest objekti), instrumentaalne vorm on tą. Paljud õpilased segavad need ära (tę ≠ tą).
Põhivormide näited (iga käände juures):
Nimetav (mianownik):
[list]
[*]Ten dom jest duży. – See maja on suur.
[*]Ta kobieta jest lekarką. – See naine on arst.
[*]To dziecko śpi. – See laps magab.
[*]Ci mężczyźni pracują. – Need mehed töötavad.
[*]Te kobiety idą do sklepu. – Need naised lähevad poodi.
[/list]
Omastav (dopełniacz):
[list]
[*]Nie ma tego domu. – Seda maja ei ole.
[*]Nie znam tej kobiety. – Ma ei tunne seda naist.
[*]Nie ma tych dzieci. – Neid lapsi ei ole.
[/list]
Keskiv (celownik / dative):
[list]
[*]Daję temu chłopcu prezent. – Ma annan sellele poisile kingituse.
[*]Pomagam tej kobiecie. – Ma aitan seda naist.
[*]Daję tym dzieciom książki. – Ma annan nendele lastele raamatud.
[/list]
Biernik (accusative) — oluline animatsiooni-erinevus:
[list]
[*]Widzę tego psa. – Ma näen seda koera. (mask. elav → 'tego')
[*]Widzę ten stół. – Ma näen seda lauda. (mask. elutu → 'ten')
[*]Widzę tę kobietę. – Ma näen seda naist. (fem. acc. = 'tę')
[*]Widzę to dziecko. – Ma näen seda last. (neutrum = 'to')
[*]Widzę tych mężczyzn. – Ma näen neid mehi. (pl mask. elav → 'tych')
[*]Widzę te kobiety. – Ma näen neid naisi. (pl mitte-elav → 'te')
[/list]
Instrumentaal (narzędnik) ja paiknemine (miejscownik):
[list]
[*]Idę z tym mężczyzną. – Ma lähen selle mehega. (instr.: tym + mężczyzną)
[*]Rozmawiałem z tą kobietą. – Ma rääkisin selle naisega.
[*]Bawię się z tym dzieckiem. – Ma mängin selle lapsega.
[*]Mówię o tym domu. – Ma räägin sellest majast. (locative: o + tym + domu)
[*]Mówię o tych ludziach. – Ma räägin neist inimestest.
[/list]
Sageli tehtavad vead ja kuidas neid vältida
[list]
[*]Segamini ajada [tę] ja [tą]: tę on feminiinse otsese objekti (accusative) vorm (Widzę [tę] kobietę), tą on instrumentaalne vorm (Rozmawiam z [tą] kobietą).
[*]Kasutada [ten] maskuliinse elusa objekti puhul: vale – *Widzę [ten] psa. Õige – Widzę [tego] psa.
[*]Mitmuse [ci] vs [te]: ci on ainult maskuliinse inim- (männlicher personal) mitmuse nimetavas: Ci mężczyźni. Naised ja elutud -> te: Te kobiety, Te okna.
[*]Kasutada [to] valesti mis tahes maskuliinse nime puhul: vale – *To dom. Õige – Ten dom.
[*]Segadus tamten/ten: kui tahad rõhutada kaugust või kontrasti, eelistage tamten (that over there): Tamten dom jest stary – Too maja seal on vana.
[/list]
Kokkuvõte / kiire meelespea
[list]
[*]Vali demonstratiiv vastavalt nimisõna sugule ja arvule: ten (m.sg), ta (f.sg), to (n.sg), ci (m.pl personal), te (pl muu).
[*]Mõtle käände peale: genitiiv = tego/tej/tych, datiiv = temu/tej/tym, instr. = tym/tą/tymi, loc. = tym/tej/tych.
[*]Accusative maskuliinse elusa nimisõna puhul = vorm genetiivist (tego/thetych).
[*]Kui tahad näidata kauget «too», kaalu tamten/tamta/tamto.
[/list]
Võrdlus eesti keeliga (aitab mõista):
[list]
[*]Eesti "see maja" ≈ Poola "ten dom".
[*]Eesti „need inimesed" ≈ Poola „ci mężczyźni/te osoby" (sõltuvalt sellest, kas tegemist maskuliinse personaliga või mitte).
[*]Eesti ei erine nii palju moetegi järgi nagu poola käänetes — poola nõuab täpset vormi sõltuvalt käändest.
[/list]
Sõnastik (lühi‑glossary)
[list]
[*]demonstratiivne asesõna – शब्द, mis näitab konkreetset eset/isikut (estonian: näitav asesõna)
[*]määraja (determiner) – sõna, mis piiritleb nimisõna (nt ten dom = see konkreetne maja)
[*]sugu – grammatiline kategooria (maskuliin, feminiin, neutrum)
[*]käänded (cases) – nimisõna‑vormid, mis näitavad lausefunktsiooni (nim., om., kestv./dat., jne)
[/list]
Lõppsõna
Ten, ta, to on poola keele üks kõige praktilisemaid kategooriaid: nad on lihtsad, aga nõuavad järgiõppimist käänete ja animatsiooni eripärade pärast. Õpi mõned tüüplausemustrid (nominative/accusative/genitive instrument) ja harjutamine koos nimisõnadega annab kiire tulemuse. Kui kahtled, tuleta meelde: kontrolli nimisõna sugu, arvu ja käänet — demonstratiiv järgneb neil.