Järgarvude ja kollektiivnumbrite käänamine

B2

Järgarvude ja kollektiivnumbrite käänamine poola keeles

Mis see on?

Järgarvud (poola k.: liczebniki porządkowe) näitavad järjestust või positsiooni: esimene, teine, kolmas (pl. pierwszy, drugi, trzeci). Kollektiivnumbrid (poola k.: liczebniki zbiorowe) on sõnad nagu dwoje, troje, czworo, pięcioro jne — neid kasutatakse eriliselt rühmade või paaride eest rääkimisel ning mõne nimisõna juures.

Millal ma kasutan järgarve (ordinaale)?

- Kui tahad öelda järjestust või järjekorda: esimene, teine, kolmas. Näited:
[list]
[*]To jest pierwszy dom. — See on esimene maja.
[*]Ona zajęła drugie miejsce. — Ta sai teise koha.
[*]Na lekcji omał trzeci rozdział. — Tunnis käsitleti kolmandat peatüki.
[/list]

Järgarvud käänduvad nagu omadussõnad: nad nõustuvad nimisõnaga sugu (rodzaj), arv (number) ja käändevorm (przypadek). See tähendab, et vorm muutub sõltuvalt sellest, kas nimisõna on meessugu, naissugu, kesksugu või mitmus ning missuguses käändes see seisab.

Kuidas moodustatakse järgarvud? (lühike ülevaade)

- 1.–10. eriilmelised: pierwszy (1.), drugi (2.), trzeci (3.), czwarty (4.), piąty (5.), szósty (6.), siódmy (7.), ósmy (8.), dziewiąty (9.), dziesiąty (10.).
- 11.–19.: sageli liidetakse -nasty (jedenasty, dwunasty, trzynasty ... dziewiętnasty).
- Tens (20, 30, 40 ...): dwudziesty, trzydziesty, czterdziesty, pięćdziesiąty jne.
- Liitnumbrid (nt 21., 32.) moodustatakse kahest osast: dwudziesty pierwszy, trzydziesty drugi — kui käänata, siis käänatakse mõlemat osa (nt dopełniacz: dwudziestego pierwszego).

Käändetabel: näide sõnast "pierwszy" (esimene)

[table]
[tr][th]Käänd / Case[/th][th]M. s. (mask., 1. sg) [/th][th]N. s. (fem.)[/th][th]N. s. (neut.)[/th][th]Pl. m. osob. (mask. personal)</th][th]Pl. (muud) [/th][/tr]
[tr][td]Nominatiiv (mianownik)</td][td]pierwszy[/td][td]pierwsza[/td][td]pierwsze[/td][td]pierwsi[/td][td]pierwsze[/td][/tr]
[tr][td]Genitiiv (dopełniacz)</td][td]pierwszego[/td][td]pierwszej[/td][td]pierwszego[/td][td]pierwszych[/td][td]pierwszych[/td][/tr]
[tr][td]Datiiv (celownik)</td][td]pierwszemu[/td][td]pierwszej[/td][td]pierwszemu[/td][td]pierwszym[/td][td]pierwszym[/td][/tr]
[tr][td]Biernik (biernik) — m.anim./m.inan.</td][td]pierwszego (m.anim.) / pierwszy (m.inan.)[/td][td]pierwszą[/td][td]pierwsze[/td][td]pierwszych (m.osob.)[/td][td]pierwsze (muud)</td][/tr]
[tr][td]Instrumentaal (narzędnik)</td][td]pierwszym[/td][td]pierwszą[/td][td]pierwszym[/td][td]pierwszymi[/td][td]pierwszymi[/td][/tr]
[tr][td]Lokatiiv (miejscownik)</td][td]pierwszym[/td][td]pierwszej[/td][td]pierwszym[/td][td]pierwszych[/td][td]pierwszych[/td][/tr]
[/table]

Märkus: maskuliini elusolendi (m.anim.) akusatiiv võtab genetiivi vormi (nt Widzę pierwszego mężczyznę), kuid eluta esemete puhul on akusatiiv nagu nominatiiv (Widzę pierwszy dom).

Näited — järgarvide nõusolek (agreement)

[list]
[*]pierwszy dom (m.sg nom) — "Esimene maja".
[*]Widziałem pierwszego mężczyznę. — "Mä nägin esimest meest." (akusatiiv m.anim = genitiiv)
[*]Pierwsza książka leży na stole. — "Esimene raamat on laual." (fem.)
[*]Jesteśmy na pierwszym piętrze. — "Me oleme esimesel korrusel." (lokatiiv)
[*]Pierwsi studenci wyszli z sali. — "Esimesed üliõpilased lahkusid saalist." (pl. mask. personal)
[*]Mieszkam na dwudziestym drugim piętrze. — "Ma elan kahekümne teisel korrusel." (liitarv: mõlemad osad on käänatud)
[/list]

Millal ma kasutan kollektiivnumbreid (dwoje, troje, czworo, pięcioro ...)?

Kollektiivnumbrid ei asenda tavalisi põhiarve igas kontekstis — need on eraldi klass ja neid kasutatakse kindlates olukordades:

- kohe, kui nimisõna on a) kesksuguline (neutrum) või b) pluralia tantum (ainult mitmusevorm, nt drzwi ‘uks/uksed’, spodnie ‘püksid’). Näide: dwoje dzieci (kaks last — "dziecko" on kesksugu), dwoje drzwi (kaks ust).
- nimisõnadega, mis tähistavad lapsi või noori (niemowlę, dziecko) — troje dzieci, pięcioro niemowląt.
- mõnikord rühma tähistamiseks, eriti kui grupp on segasooline (mehed+naised) või kui räägitakse kogumist/paarist.

Tüüpilised kollektiivnumbrid (nimetav) ja nende genitiivi algvormid

[table]
[tr][th]Nominatiiv (PL)</th][th]Genitiiv (PL)</th][/tr]
[tr][td]dwoje[/td][td]dwojga[/td][/tr]
[tr][td]troje[/td][td]trojga[/td][/tr]
[tr][td]czworo[/td][td]czworga[/td][/tr]
[tr][td]pięcioro[/td][td]pięciorga[/td][/tr]
[tr][td]sześcioro[/td][td]sześciorga[/td][/tr]
[tr][td]siedmioro[/td][td]siedmiorga[/td][/tr]
[tr][td]ośmioro[/td][td]ośmiorga[/td][/tr]
[tr][td]dziewięcioro[/td][td]dziewięciorga[/td][/tr]
[tr][td]dziesięcioro[/td][td]dziesięciorga[/td][/tr]
[/table]

Kuidas kollektiivnumbrid käänatakse? (lihtne tabel: "dwoje")

[table]
[tr][th]Käänd / Case[/th][th]Vorm[/th][th]Näide (PL) — eestikeelne tõlge[/th][/tr]
[tr][td]Nominatiiv (mianownik)</td][td]dwoje</td][td]Dwoje dzieci przyszło do domu. — Kaks last tuli koju.</td][/tr]
[tr][td]Genitiiv (dopełniacz)</td][td]dwojga</td][td]Nie było dwojga uczniów. — Kahte õpilast ei olnud.</td][/tr]
[tr][td]Datiiv (celownik)</td][td]dwojgu</td][td]Pomogłem dwojgu kolegom. — Aitasin kahte sõpra (dative vorm).</td][/tr]
[tr][td]Akkusatiiv (biernik)</td][td]dwoje (tavaliselt nagu nominativ)</td][td]Widziałem dwoje dzieci. — Ma nägin kahte last.</td][/tr]
[tr][td]Instrumentaal (narzędnik)</td][td]dwojgiem</td][td]Poszedłem z dwojgiem dzieci do parku. — Läksin kahe lapsega parki.</td][/tr]
[tr][td]Lokatiiv (miejscownik)</td][td]dwojgu</td][td]Mówiono o dwojgu kandydatów. — Räägiti kahest kandidaadist.</td][/tr]
[/table]

Märkus: kollektiivnumbrid on morfoloogiliselt eriklass; nende käändevormid on sageli ebareeglipärased (näiteks genitiiv -ga, alavormid -gu, -giem jne). Praktikas kasutatakse enim nimetust (dwoje, troje) ja genitiivi (dwojga) ning instrumentaali (z dwojgiem) ja lokatiivi (o dwojgu).

Näited ja võrdlused: dwoje vs dwa / dwie / dwaj

- dwa / dwie on tavalised põhiarvud (liczebniki główne):
- dwa okna (kaks akent) — okno on kesksugu -> "dwa".
- dwie kobiety (kaks naist) — kobieta on naissugu -> "dwie".
- dwaj on erivorm, mida kasutatakse nimisõnade puhul, mis on maskuliin-personal (nt bracia) ning peamiselt nimetavas: dwaj bracia (kaks venda).
- dwoje on kollektiivvorm, mida kasutatakse nt: dwoje dzieci (kaks last; "dziecko" on kesksugu), dwoje drzwi (kaks ust — „drzwi“ on pluralia tantum).

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

[list]
[*]Unustada sugude nõustamine: kirjutada *pierwszy książka* — vale. Õige on *pierwsza książka* (książka on naissugu).
[*]Kombineerida kogevabade ja põhiarve valesti: *dwa dzieci* vs *dwoje dzieci*. Soovitatav kasutada *dwoje dzieci* (standardselt), sest *dziecko* on kesksugu.
[*]Mitte käänata mõlemaid osasid liitjärgarvudes: näiteks "dwudziesty pierwszy dzień" genetiivis on "dwudziestego pierwszego dnia" — mõlemad osad peavad muutuma.
[*]Kollektiivnumbrite ebaõige valik: Ärge kasutage dwoje/troje lihtsalt kõigi nimisõnade järel — need on piiratud ja eelistatult neutraalsete või pluralia tantum tüüpi nimisõnade juures.
[/list]

Lühisõnastik (glossary)](/glossary)

[list]
[*]liczebniki porządkowe — järgarvud (esimene, teine, kolmas): sõnad, mis näitavad järjekorda.
[*]liczebniki zbiorowe — kollektiivnumbrid (dwoje, troje ...): tähistavad rühma või paari, kasutatakse kindlate nimisõnadega.
[*]rodzaj — sugu (maskuliin/neutrum/feminiin).
[*]przypadek — käändevorm (nominatiiv, genitiiv, datiiv, akusatiiv, instrumentaal, lokatiiv jne.).
[*]m. osob. — maskuliin-personaalne (mitmuse eriliik, kasutatakse inimeste puhul).
[/list]

Lõpus — peamised punktid kokkuvõtlikult

- Järgarvud käänduvad nagu omadussõnad ja nõustuvad nimisõnaga (sugu, arv, käändevorm).
- Liitjärgarvude puhul käänatakse tavaliselt kõiki komponente (dwudziesty pierwszy → dwudziestego pierwszego).
- Kollektiivnumbrid (dwoje, troje, czworo, pięcioro jne) on piiratud kasutusega: neutraalse sõnaga (dziecko/dzieci), pluralia tantum ja mõnel juhul inimrühmade/segagruppide puhul.
- Pöörake tähelepanu erinevustele: dwa/dwie/dwaj vs dwoje — õige vorm sõltub nimisõna soost ja kontekstist.

Kui soovite, võin teile teha ka lühema tabeli konkreetsete näidete ja harvaldkondade (sna: lapsed, ukseavad, inimesed) kaupa — palun öelge, milliseid kontekste õpite.

Subscribe for evidence based language learning insights.

Lingua Fortis
Copyright © 2025 Lingua Fortis | Made in New York