Nominatiiv (subjekt) – lausefunktsioonid

Mis on nominatiiv (poola: mianownik)?

Nominatiiv (eesti keeles nominatiiv; poola keeles mianownik) on nimisõnade ja omadussõnade algkuju, mida poola keeles kasutatakse peamiselt lause subjektina — vastuseks küsimustele "kto?" (kes?) või "co?" (mis?). Sellega kohtad sõna tavaliselt sõnastiku kujul: näiteks dom, kobieta, dziecko.

Millal ma kasutan nominatiivi poola keeles?
[list]
[*]Subjekt (see, kes või mis teeb tegevust).
Polish: Kobieta czyta książkę. — Eesti: Naine loeb raamatut.
Polish: Pies szczeka. — Eesti: Koer haukub.
Polish: Studenci rozmawiają. — Eesti: Üliõpilased vestlevad.

[*]Predikatiivsed omadussõnad (pärast olla‑verbi omadussõna lisamisel).
Omadussõna, mis kirjeldab aluse omadust, on nominatiivis ja peab olema suguse ja arvuga kooskõlas:
Polish: On jest wysoki. — Eesti: Ta on pikk.
Polish: Ona jest ładna. — Eesti: Ta on ilus.

[*]Identifitseeriv lause "to jest" ja vastused küsimusele "Co to jest?" (mis see on?).
Kui lause algab sõnaga "to" ('see'), predikatiivne nimisõna jääb tavaliselt nominatiivi:
Polish: To jest mój brat. — Eesti: See on minu vend.
Polish: To jest książka. — Eesti: See on raamat.

[*]Eksistents lauses ("on/ei ole").
Polish: Na stole jest książka. — Eesti: Laual on raamat.
Polish: Są dwa koty w kuchni. — Eesti: Köögis on kaks kassi.

[/list]

Näiteks:
Polish: To jest lekarz. — Eesti: See on arst. (lekarz = nominatiiv)
Polish: Mój brat jest lekarzem. — Eesti: Minu vend on arst. (lekarzem = instrumentaal)
Polish: To jest Polak. — Eesti: See on poolakas.
Polish: On jest Polakiem. — Eesti: Ta on poolakas. (Polakiem = instrumentaal)

Reegel lühidalt:
[list]
[*]Kui identifitseerid midagi sõnaga "to" või vastad "Co to jest?", kasutad nominatiivi.
[*]Kui ütled, kelleks keegi on (amet, rahvus, staatus) ilma "to"‑ta, on tihti vaja instrumentaali.
[*]Omadussõnad (nt "wysoki", "miły") püsivad nominatiivis.
[/list]

Kuidas ma leian/moodustan nominatiivi? (lühike ülevaade vormidest)
Nominatiiv on tavaliselt sõnaraamatu vorm (nimisõna ainsuse määratav vorm). Siin on lihtsustatud mustrid, et alustada — poola keeles on palju erandeid, aga need näited annavad tunnetuse:

[list]
[*]Meessoost (masculine):
- Sageli lõpeb konsonandiga: dom, pies, student.
- Mõned meessoost sõnad lõpevad -a: mężczyzna, poeta (need on meessoost vaatamata -a lõpul).
- Mitmuse nimetav (masculine personal) sageli -i/-y või erivormid: student → studenci; dom → domy.

[*]Naissugu (feminine):
- Sageli lõpeb -a: kobieta, książka.
- Mitmuse nimetav: kobieta → kobiety; książka → książki.

[*]Kesksooline (neuter):
- Sageli lõpeb -o/-e/-ę: okno, dziecko, imię.
- Mitmuse nimetav: okno → okna; dziecko → dzieci (erandlik pluralvorm).

[*]Omadussõnad (nominatiiv):
- Dobry (m): dobry student
- Dobra (f): dobra kobieta
- Dobre (n): dobre dziecko
- Mitmus: dobrzy studenci (masculine personal), dobre kobiety, dobre dzieci
[/list]

Kuidas nominatiiv mõjutab tegusõna ja kooskõla?
- Tegusõna olevikuvormid lepivad kokku alusega persooni ja arvuga: ja czytam (ma loen), ty czytasz (sa loed), on czyta (ta loeb), my czytamy (me loeme).
- Minevikuvormides näitab tegusõna lisaks arvule ka sugu: on czytał (tema (m) luges), ona czytała (tema (f) luges), oni czytali (nad mehed) / one czytały (nad naised).
- Omadussõnad, asesõnad ja määrsõnad, mis kirjeldavad subjektit, peavad olema nominatiivis ja sobima soo/argiga.

Tavalised vead ja kuidas neid vältida
[list]
[*]1) Nominatiivi kasutamine instrumentaali asemel pärast "jest" (amet, rahvus jne):
- Vale: On jest lekarz. — Õige: On jest lekarzem. — Eesti: Ta on arst.
- Vale: Ona jest moja siostra. — Õige: Ona jest moją siostrą. — Eesti: Ta on minu õde.
Nõuanne: kui räägid kellegi ametist/rahvusest ilma "to"‑ta, mõtle instrumentaalile (pol. narzędnik).

[*]2) Omadussõnade ja nimisõnade nõusoleku unustamine (sugu/number):
- Vale: Nowy samochody stoją. — Õige: Nowe samochody stoją. — Eesti: Uued autod seisavad.

[*]3) Nimetaja kasutamine objekti asemel (accusative vs nominative):
- Vale: Widzę pies. — Õige: Widzę psa. — Eesti: Ma näen koera.

[*]4) Vocative (pöördumise käänd) ja nominatiiv segamini:
Poola pöördumisel on eraldi vokaal (nt Piotrze!), kuid igapäevakõnes kasutatakse sageli nimetajat (Piotr!). Vokaal on aga grammatiliselt õigem pöördumisel.

Kuidas kiiresti kontrollida, kas kasutada nominatiivi?
[list]
[*]Küsi: "Kto?" või "Co?" — vastus on nominatiiv.
[*]Kas sõna on lause subjekt? Kui jah → nominatiiv.
[*]Kas vastad "Co to jest?" või kasutad "to jest"? Siis tavaliselt nominatiiv.
[*]Kas lause ütleb "Ta on X" (amet, rahvus jms) ilma "to"‑ta? Siis kontrolli ka instrumentaali võimalust.
[/list]

Lühike sõnastik (glossary)
[list]
[*]Nominatiiv (mianownik): kääne, mis märgib lause subjektit; tavaliselt sõnaraamatu vorm.
[*]Subjekt (podmiot): lause osa, mis teeb tegevust või kelle kohta öeldakse midagi.
[*]Predikatiiv/predikatiivne nimisõna: nimisõna või omadussõna, mis asetub olla‑verbi järele ja kirjeldab või identifitseerib subjektit.
[*]Instrumentaal (narzędnik): poola kääne, mida kasutatakse mitmete predikatiivide ja abistruktuuride korral (nt ametid, rollid pärast "jest").
[*]Kooskõla (zgodność): omadussõnade/tegusõnade sobitamine subjekti soo ja arvuga.
[/list]

Kui soovid, võin lisada lühiülevaate tavalistest lõpuvormidest (klassikalised deklinatsioonitabelid) või koostada rohkem eesti↔poola võrdlusnäiteid, et konkreetseid vigu harjutamisel vältida.