Vokatiiv — kutsumine või pöördumine
A2- Kui kutsud või pöördud inimese nimepidi: „Janie, chodź!” (Jaan, tule!).
- Kirjapandud tervituses või ametlikus pöördumises: „Szanowny Panie Kowalski” (Lugupeetud härra Kowalski).
- Hüüetes, palves või emotsionaalses väljendamises: „Boże!” (Issand!), „Jezu!” (Jeesus!).
- Sõbralikes või intiimsemates kõnedes, kus kasutatakse hüüdnimesid või hellitusvorme: „Kasiu!” (Kasia!).
Märkus: tänapäeva kõnes kasutatakse mõnikord nimetavat (nt „Anna!”) ka pöördumisel — see on igapäevane ja aktsepteeritud. Kirjas või viisakas/pühendunud kõnepruugis on vokaativ aga sageli eelistatum.
Meessoost isikute nimed (ainsus)
- Sageli lisatakse lõppu -ie või -u või -e, sõltuvalt nimest.
- Jan → Janie. Näide: Polish: „Janie, chodź tutaj!” → EE: „Jaan, tule siia!”
- Paweł → Pawle. Näide: „Pawle, możesz mi pomóc?” → „Paweł, kas sa saad mind aidata?”
- Marek → Marku. Näide: „Marku, pomóż mi.” → „Marek, aita mind.”
- Piotr → Piotrze. Näide: „Piotrze, patrz!” → „Piotr, vaata!”
- Andrzej → Andrzeju. Näide: „Andrzeju, dziękuję.” → „Andrzej, aitäh.”
- Jakub → Jakubie. Näide: „Jakubie, posłuchaj!” → „Jakub, kuula!”
- Jeśli nimi lõpeb -a (mehelikud hüüdnimed): Kuba → Kubo. Näide: „Kubo, chodź!” → „Kubo, tule!”
Naissoost nimed (ainsus)
- Enamasti -a → -o; hellitusvormid võivad lõppeda -u.
- Anna → Anno. Näide: „Anno, proszę usiąść.” → „Anna, palun istu.”
- Maria → Mario. Näide: „Mario, dobrze?” → „Maria, kas kõik korras?”
- Ewa → Ewo. Näide: „Ewo, patrz!” → „Ewa, vaata!”
- Katarzyna → Katarzyno (formaalselt) või Kasia → Kasiu (hellitusvorm). Näited: „Katarzyno, dziękuję.” → „Katarzyna, aitäh.”; „Kasiu, chodź!” → „Kasia, tule!”
- Basia → Basiu. Näide: „Basiu, pomóż mi.” → „Basia, aita mind.”
Perekonnanimed, ametipõhised pöördumised
- Austusnimed ja tiitlid: Pan → Panie (vokaativ sing.), Pani → Pani (sarnane nominatiiviga). Näide: „Panie Kowalski, proszę.” → „Härra Kowalski, palun.”
Neutraalsete või elutute sõnade vokaativ
- Enamasti vokaativ langeb kokku nimetavaga või seda ei kasutata. Erandiks stiililised/poeedilised hüüded (nt „O, Morze!” on poet.).
Mitmus (kutsumine mitmele isikule)
- Sageli kasutatakse nimetava mitmust kui pöördumist: „Przyjaciele!” (Sõbrad!). Kõnelevas keeles see on õige: „Przyjaciele, chodźcie!” → „Sõbrad, tulge!”
- Erand: Pan (Härra) rõhutatud mitmuses: Panowie → Panowie! Näide: „Panowie, proszę usiąść.” → „Härrad, palun istuge.”
[*]Janie! (Jaan!) — „Janie, chodź!” → „Jaan, tule!”
[*]Pawle! (Paweł) — „Pawle, pomóż mi.” → „Paweł, aita mind.”
[*]Marku! (Marek) — „Marku, co robisz?” → „Marek, mida sa teed?”
[*]Piotrze! (Piotr) — „Piotrze, patrz!” → „Piotr, vaata!”
[*]Anno! (Anna) — „Anno, proszę.” → „Anna, palun.”
[*]Kasiu! (Kasia) — „Kasiu, chodź tu.” → „Kasia, tule siia.”
[*]Mamo! (mama) — „Mamo, pomóż!” → „Ema, aita!”
[*]Bracie! (brat) — „Bracie, słuchaj.” → „Vend, kuula.”
Mitmus (kutsumine mitmele):
[list]
[*]Przyjaciele! — „Przyjaciele, witajcie!” → „Sõbrad, tere tulemast!”
[*]Panowie! — „Panowie, proszę o uwagę.” → „Härrad, palun tähelepanu.”
[*]Drodzy rodzice! — „Drodzy rodzice, dziękujemy.” → „Kallid vanemad, täname.”
[/list]
- Segi ajada vokaativi ja teisi käändeid: näiteks „Annie” on poola keeles annetava (dative) vorm, mitte pöördumine — õige pöördumine on „Anno”. Ütle: „Anno, chodź!” (õige), mitte „Annie, chodź!” (vale).
- Kasutada alati nimetavat (nt „Anna!”) — see on tihti kõnekeelne ja sobib, aga ametlikus või kirjalikus pöördumises varasemad vokaativivormid võivad kõlada korrektsemalt.
- Pöördumisega kaasa pandav koma: poola keeles (nagu eesti keeles) eraldatakse otsepöördus komaga: „Janie, chodź.” või tervituses „Drogi Janie, …”.
- Vale hellitusvorm: hellitavad vokaativivormid nagu „Kasiu” tunduvad väga isiklikud; ametlikus suhtluses kasuta täisvormi („Katarzyno”).
- Eesti keeles pole eraldi pöördumiskäänet, seega eestikeelne õppija võib olla kiusatus jätta poola vokaativ välja. Tegelikult on vokaativ oluline eriti nimekuju ja tooni poolest: formeelne pöördumine ja hellitusvormid erinevad soms.
- Kui õpid poola keelt ja tahad kõlada korrektselt: õppige oma sagedaste tuttavate (nimed, perekonnanimed, tiitlid) vokaativivorme — need tulevad kasuks kirjas ja avalikus kõnes.
- Vokatiiv on poola pöördumiskääne, mida kasutatakse nimepidi kutsumisel ja pöördumisel.
- Moodustamine sõltub nime soost ja lõpuhelist: meessoost nimed sageli -ie/-u/-e, naissoost nimed -o või -u (hellitus), mitmus tavaliselt nimetavaga.
- Tänapäeva kõnes võib nominatiiv asendada vokaativi, kuid kirjas ja formaalses kõnes kasutatakse vokaativi sagedamini.
[*]Vokatiiv (wołacz) — pöördumiskääne (vorm, mida kasutatakse otseseks pöördumiseks või kutsumiseks).
[*]Nimetav — eestikeelne termin nominatiivile (sagedane põhi- või lausealune vorm).
[*]Ainsus / mitmus — number: üksikisik vs rohkem kui üks.
Kui soovid, võin koostada nimekirja just sinu tuttavate, sõprade või tiitlite tüüpilistest vokaativivormidest (nt kuidas pöörduda konkreetselt "Kowalski", "Maria", "Andrzej" jm.), et saaksid harjutada praktilisi juhtumeid.